4-07-4825\5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.10.2007 Rapla Väärteoasja number 4-07-4825 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Väärteoasi Martin Mülleri kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Anti Šapkini 17.08.2007 otsuse nr 2700,07,002757 peale Menetlusosalised kaebuse esitaja Martin Müller ( isikukood 37707160305, elukoht xxxx, xxxxx x-xx, töökoht Klingen Grupp OÜ, Eesti kodanik), kaitsja advokaat Alar Salu, kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Anti Šapkin Resolutsioon Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Anti Šapkini 17.08.2007 otsus nr 2700,07,002757 osaliselt karistuse mõistmise osas ning karistada Martin Müllerit Liiklusseaduse § 7422 lg 4 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise õigus on Martin Mülleril advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamisest peab kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, Lääne Politseiprefektuuri arveldusarvele nr 10220035024012, viitenumber

1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsus on kohtus kättesaadav alates 14.11.
2. Asjaolud Kaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et väärteo toimepanemise kohal on tavapärastes oludes lubatud sõidukiirus 90 km/h, mille puhul tema rikkumine oleks kvalifitseeritav LS § 7422 lg 1 alusel. Nimetatud alusel, s.o lubatud sõidukiiruse ületamise juhul kuni 20 km/h puudub kohtuvälisel menetlejal õigus rakendada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol. 70 km/h kiiruse piirangut on LohuKohila 2.kilomeetril rakendatud seoses teetöödega Tallinn-Rapla maanteel ja liiklus on eelmainitud teele ümber suunatud. Kitsendusi reguleerivad ajutised liiklusmärgid, mis tihtilugu ei ole võrreldes statsionaarsete liiklusmärkidega samavõrdselt silmatorkavad. Lisakaristuse rakendamine on kohtuvälise menetleja suva, tuginedes oma sisetunnetele. Kaebaja on seisukohal,, et sellist õigust saab menetleja kohaldada üksnes iga konkreetse kaasuse asjaolusid arvestades ning seda ei tohi rakendada kohustusliku lisana, mis justkui tuleneks hetkel ühiskonnas kehtivatest kommetest ja tavadest. Kaebaja hinnangul ei saa üksnes rangemate karistuslike meetmetega parandada ühiskonna liikluskultuuri. Seega kohtuväline menetleja võib, kuid ei pea rakendama lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja peab otsuse tegemisel kaaluma kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, sh kergendavaid ja raskendavaid. Otsusest tulenevalt sellised asjaolud puuduvad. Kaebaja on seisukohal, et süüd välistavaid või kergendavaid, samuti raskendavaid asjaolusid peab menetleja kontrollima menetluse ajal ning nende esitamine vaide vms sellise näol ei ole menetlusaluse isiku kohustus. Kaebaja hinnangul on jäetud otsuse juures tähelepanuta järgnevad asjaolud: tavapärase liikluse skeemi juures, s.o ilma ümbersõiduta on väärteo toimepanemine kohas lubatud sõidukiirus 90 km/h; väärteo toimepanemine toimus õhtusel ajal, millal nähtavus oli piiratud, s.o eelkõige teeääred, kus paiknesid ajutised liiklusmärgid; liiklus piiras ajutine märk, mis on statsionaarsest märgist vähem nähtav; kaebaja kahetses toimepandut. Seega on piisavalt ajendeid, et arvestada otsuse tegemisel kergendavaid asjaolusid kaebaja kasuks. Kaebaja on seisukohal, et iga haldusakt peab olema põhjendatud. Nimetatud põhistuse nõue tuleneb ka otseselt seadusest, mistõttu ei ole see üksnes kaebaja seisukoht. Kohtuväline menetleja on põhistanud karistuse määramist üldiselt, kuid ei ole konkretiseerinud, miks just sel juhul tuleb rakendada lisakaristust. Samuti ei kajastu otsusest, miks raskendavate asjaolude puudumisel tuleb rakendada lisakaristust. Asjakohatu on kolmerealises põhistuses viide õiguskorra kaitsmise huvidele, sest kaebaja karistamisega ei saavutata üldise õiguskorra kaitset, samuti puudub kaebaja karistamisel üldpreventiivne tagajärg. Lisaks eeltoodule ei vasta tõele otsuse napis põhistuses asjaolu, et kaebaja sellekohased eelnevad karistused ei ole suutnud tema käitumist mõjutada. Nimetatud asjaolu tuleb vaadelda kahest aspektist, s.o ajaliselt ja karistuse kandmisest. Esmalt on kaebaja liiklusseadusega vastuolus olnud vaid ühel perioodil oma elus, s.o 2004.a lõpp kuni 2005.a suvi, mis oli tema eraelus raske aeg ning millest kaebaja on üle saanud. Teisalt on kaebaja kandnud kõik talle määratud karistused ja seetõttu ei eksisteeri tema suhtes kehtivaid vastavasisulisi rikkumisi. Nimetatud asjaolust tulenevalt ei saa arvestada kaebaja eelneva käitumisega. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse määramine põhistamata ning seega ka põhjendamatu. Kaebaja igapäeva elus on sõiduki juhtimine talle seotud elatise teenimisega, mistõttu juhtimisõiguse äravõtmisega võib kaasneda töösuhte lõppemine. Selle vältimine võib viia jälle omakorda õigusrikkumiseni. Samuti põeb kaebaja elukaaslane raskekujulist lupust, mis eeldab tema eest hoolitsemist, sh võimalikku transporti. Kaebaja kohustuseks on hoolitsemine oma vanaema eest, kes on vanusest tulenevalt liikumisraskustes. Kaebuse esitaja palub väärteootsuse osalist tühistamist karistuse mõistmise osas, s.o tühistada otsus täielikult lisakaristuse mõistmise osas. Kirjeldatu alusel ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 2; 135 lg 6 kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtunik: