Ka väärteoprotokollis puudub säte kaebuse esitamise aluste ja tähtaegade kohta. Kaebuse esitaja ei osanud arvata, et kui otsus ka tehakse, siis peab ta ise otsusele järele minema, vaid eeldas, et otsus saadetakse tema elukoha aadressil. Kaebuse esitaja avaldas soovi kohtuistungist osa võtta. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 114 lg 1 p 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
lg 1 p 1 kohaselt kontrollib kohtunik asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist eelmenetluses, s.t kohtuistungi korraldamise kohustust seadus ette ei näe.
lg 2 p 1 kohaselt kohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks alused puuduvad, mistõttu jääb kaebus läbi vaatamata.
MS § 172 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse kohtu määrusega. Sama paragrahvi lg 2 p 2 alusel on mõjuvaks põhjuseks muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Kohus peab mõjuvaks põhjuseks sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise, milledeks võiksid olla näiteks loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire, raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike. Kaebuses toodud taotlust on põhjendatud sellega, et isik ei oma õigusteadmisi ning temale antud väärteoprotokollist ei selgu kaebuse esitamise aluseid ja tähtaegu. Kaebuse esitaja eeldas, et kui mingi otsus ka tehakse, siis saadetakse otsus talle koju. Otsusest sai isik teada alles kohtutäituri poolt saadetud täitmisteate alusel. Kaebuse esitajale 03.07.2007.a. koostatud väärteoprotokollist nähtub, et isik on protokolliga tutvunud, mille kohta on ta andnud allkirja. Samuti on ta tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega. Protokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 03.08.2007.a. Nimetatud viide on kirjas selgelt ja üheselt arusaadav. Seega ei ole põhjendatud kaebaja 3 väide selle kohta, et ta sai kohtuvälise menetleja otsusest teada alles kohtutäiturilt saabunud täitmisteate alusel. Isikul oli õigus ja võimalus koheselt temale koostatud protokolli järgselt esitada selgusetuks jäänud asjaolude kohta kas suuliselt või kirjalikult enda küsimused kohtuvälisele menetlejale, mida kaebuse esitaja kasutanud ei ole. Asjaolu, et isik ei oma õigusteadmisi, ei ole samuti selliseks objektiivseks takistuseks, millise alusel kohus kaebetähtaja ennistaks. Eeltoodust tulenevalt, asub kohus seisukohale, et kuna kohtule ei ole esitatud andmeid ühegi objektiivse takistuse esinemise kohta, mis ei võimaldanud kaebust tähtaegselt esitada, jäetakse Priidu Ainumäe taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, kaebetähtaeg ennistamata ning sellest tulenevalt kaebus läbi vaatamata. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus
38 lg 1; 118 lg 2 p 1; 192; 193 ja KrMS § 172; 145 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 13. novembril 2007.a Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.