1-07-8958\3

Ärakiri Kohtuasi nr. 1-07-8958 Kriminaalasi nr. 07259000481 M Ä Ä R U S

1. augustil 2007.a. Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik Leo Sarnet kirjalikus menetluses läbi vaadanud kahtlustatava Kristiina Piirjõe (esindaja Tõnu Eevere) kaebuse Riigiprokuratuuri 05.07.2007.a. määrusele, millega jäeti rahuldamata Kristiina Piirjõe kaebus Riigiprokuratuurile Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Silvi Passi 28.05.2007.a. kriminaalmenetluse lõpetamisest keeldumise määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse lõpetamisest keeldumise määruse peale kriminaalasjas nr. 07259000481, t e g i k i n d l a k s: 10.04.2007.a. alustati Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas menetlust kriminaalasjas nr. 07259000481 KarS § 320 lg. 1 tunnustel selles, et Kristiina Piirjõe (ik 49205095210, elukoht xxxx), olles tunnistajana eelnevalt hoiatatud vastutusest teadvalt vale ütluste eest, andis 15.11.2006.a. Rakvere politseiosakonnas väärteomenetluse käigus ütlusi, et temale müüs 13.10.2006.a. paki suitsu Jaama tänava R-kioski müüja T B , kuid 20.02.2007.a. Viru Maakohtu istungil ütles neist ütlustest lahti ja kinnitas, et oli andnud eelnevalt valeütlusi ja ta pole T B tubakatooteid ostnud. Ülekuulamisel kahtlustatavana 16.05.2007.a. on Kristiina Piirjõe keeldunud täielikult ütluste andmisest (tl.15-16). 17.05.2007.a. esitas Kristiina Piirjõe Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonda kaebuse, milles palub lõpetada menetlus kriminaalasjas KarS § 320 lg. 1 järgi kui väär, sest tubakatoodete omamise eest sai Kristiina Piirjõe karistada väärteomenetluses ja KarS § 2 lg. 3 keelab ühe süüteo eest mitu korda karistada. 28.mail 2007.a. jättis Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Silvi Pass Kristiina Piirjõe kaebuse rahuldamata kuna kaebuses toodud asjaolud ei vasta tegelikkusele: Kristiina Piirjõed ei ole tahetud teistkordselt vastutusele võtta sama teo eest. Teda on karistatud väärteomenetluse korras Tubakaseaduse § 48 alusel rahatrahviga. Uus protsess on kriminaalmenetlus KarS § 320 lg.1 alusel tunnistajana teadvalt valede ütluste andmise kohta T B väärteoasjas, olles eelnevalt hoiatatud vastutusest selle eest. Politseitöötaja tegevus oli seaduslik ja kriminaalmenetluse lõpetamiseks puudub alus. Mitte nõustudes prokuröri abi määrusega, esitas Kristiina Piirjõe prokuröri abi määruse peale kaebuse Riigiprokuratuurile, taotledes taas kriminaalmenetluse lõpetamist, esitades vaidlustatud määrusele vastuväited: Kaebaja loobus kohtumenetluses vande all oma varasematest valeütlustest, loobudes seega kolmandat isikut laimamast Riigiprokuratuur oma määrusega 05.07.2007 jättis Kristiina Piirjõe kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör Olavi Jaggo, tutvunud asja materjalidega, leidis, et tunnistajana tõele mittevastavate ütluste andmisega on KarS § 320 lg. 1 kirjeldatud kuritegu lõpule viidud ja kaebaja on ilmselt ülekuulatava õigustest valesti aru saanud. Kahtlustataval (menetlusalusel isikul) on õigus valetada ainult selles konkreetses kriminaalmenetluses või väärteomenetluses, milles ta on kahtlustatav või menetlusalune isik. Tunnistajana ülekuulatav isik, keda on hoiatatud valeütluste andmise eest, ei või aga kunagi valetada. Mitte nõustudes Riigiprokuratuuri määrusega, esitas Kristiina Piirjõe riigiprokuröri määruse peale kaebuse eeluurimiskohtunikule, taotledes kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Riigiprokuratuuri määrusest on vaidlustatud Riigiprokuratuuri väidetavalt deklaratiivne seisukoht (3.1), justnagu oleks Kristiina Piirjõe poolt “tunnistajana tõele mittevastavate ütluste andmisega KarS § 320 lg. 1 kirjeldatud kuritegu lõpule viidud“ ja Riigiprokuratuuri tõdemine kaebuse arutluse keerulisuse üle. Viru Ringkonnaprokuratuuri
2. mai 2007.a. määruse kohta leiab kaebuse koostaja, et tema kaebus oli asjakohane, kuna kaebaja oli 13.10.
3. kuni 17.11.2006.a. menetlusosaline väärteoasjas - tubakatoodete omamises/omandamises ja prokuratuur ei ole kaebajale selgitanud, millises menetluses ta ikkagi valetas ja kaheldes kohtus oma eelnevais väiteis, oli kaebaja sunnitud omaks võtma kohtuniku suunava küsimuse: kui sinu väited ei olnud õiged, siis sa ju valetasid? Tõepoolest? Eeluurimiskohtunik, tutvunud Kristiina Piirjõe kaebuse ja sellele lisatud materjalidega, kriminaaltoimiku nr. 07259000481 materjalidega, Viru Maakohtu toimiku 4-06-5891 (T B kaebuse) materjalidega leiab, et Riigiprokuratuuri määruse muutmiseks ei ole alust ja Kristiina Piirjõe kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja esindaja on ebaõigelt tõlgendanud ühe teo eest kahekordse karistamise keeldu. Tubakaseaduse §-des 37-50 on seadusandja poolt antud erinevad väärteokoosseisud, ära näidates vastutuse iga õigusrikkumise eest. Tubakaseaduse § 51 sätestab, et Tubakaseaduse §-des 37-50 loetletud väärtegude menetlemisele kohaldatakse Karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Kristiina Piirjõe vastutusele võtmise aluseks oli algul Tubakaseaduse §
4. Alaealine ei tohi omandada või omada tubakatooteid. Kristiina Piirjõe tunnistas seda, juhtum oli selge ja rahatrahv on tasutud 02.12.2006.a. T B vastutusele võtmise aluseks oli Tubakaseaduse § 45 lg. 1 – Tubakatoote käitlemisel vanusepiirangu rikkumine (ehk lihtsamalt öeldes alaealisele suitsude müümine). Seega on tegemist erinevate väärteokoosseisudega ja nende arutamisel oli Kristiina Piirjõel erinev protsessuaalne seisund. Enda asjas oli ta menetlusalune isik, T B väärteoasjas aga tunnistaja. Riigiprokurör O.Jaggo on õigesti märkinud, et kaebaja on kaebuse koostamisel ilmselt ülekuulatava õigustest valesti aru saanud. Kahtlustataval (menetlusalusel isikul) on õigus (mitte kohustus) valetada ainult selles konkreetses kriminaalmenetluses või väärteomenetluses, milles ta on kahtlustatav või menetlusalune isik. Tunnistajana ülekuulatav isik, keda on hoiatatud valeütluste andmise eest, ei või aga kunagi valetada, sest KarS § 320 lg. 1 on järgmises sõnastuses: „Kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või tsiviilkohtumenetluses menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.“ 15.novembril 2006.a. tunnistajana ülekuulamise eel T B asjas on Kristiina Piirjõed hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja § 320 järgi ütlustest aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest. Seejärel on Kristiina Piirjõe omakäeliselt kirjutanud ülekuulamise protokolli, et talle on korduvalt müünud tubakatooteid R-kioski müüja T B ja temalt dokumente ei küsitud ning ära näidanud ka konkreetse müügi kuupäeva. Enne T B kaebuse arutelu kohtus on Kristiina Piirjõe kohtule saadetud 01.02.2007.a. kirjas (tl. 24) palunud tunnistada need ütlused tegelikkusele mittevastavaks. Seega on kaebuse esitaja ilma kohtu suunamiseta loobunud oma esialgsetest omakäeliselt kirjutatud ütlustest. T B kaebuse kohtuistungil 20.02.2007.a., olles taas hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja § 320 järgi ütlustest aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest, kinnitas Kristiina Piirjõe, et T B ei ole talle tubakatoodet müünud. Seega on vaieldamatult kindlaks tehtud, et Kristiina Piirjõe on politseis ja kohtus andnud sisult oluliselt erinevaid ütlusi ja see on kaasa toonud väidetavalt ebaõige lahendi politsei poolt R-Kioski müüjale T B . Kriminaalasja menetlemisel on see dokumentidega tõendamist leidnud, samad dokumendid on ka Viru Maakohtu toimikus 4-
5. Seega on olemas alus Kristiina Piirjõe vastutusele võtmiseks KarS § 320 järgi ning puudub alus Riigiprokuratuuri ja Viru Ringkonnaprokuratuuri määruste tühistamiseks. Kristiina Piirjõe kriminaalasja lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei kuulu eeluurimiskohtuniku pädevusse. Prokuratuur võib 14-18 aastase alaealise kriminaalasjas menetluse lõpetada KrMS § 201 lg. 2,3 alusel, kui ta leiab, et alaealist saab mõjutada karistust või KarS §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja saata kriminaaltoimiku alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 231 lg. 2 ja 231 lg. 3 p 1 eeluurimiskohtunik m ä ä r a s: Jätta rahuldamata Kristiina Piirjõe (ik 49205095210, elukoht xxxx) kaebus Riigiprokuratuuri
6. juuli 2007.a. tema kaebuse rahuldamata jätmise määrusele ja Viru Ringkonnaprokuratuuri
7. mai 2007.a. tema kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Eeluurimiskohtuniku määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse ärakiri saata teadmiseks Kristiina Piirjõele, tema esindaja Tõnu Eeverele, Riigiprokuratuurile ja Viru Ringkonnaprokuratuurile. Eeluurimiskohtunik /allkiri/ L.Sarnet Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus
8. septembril 2007.a Nooremreferent I.Golubev