← Eesti

4-07-3055\1

4-07-3055 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august 2007.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-07-3055 Kohtunik Vello Lahtvee Väärteoasi Karl Meiner`i (ik 38106154222) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Halar Hallimäe` poolt 12.06.2007.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,005872 Alkoholiseaduse § 70 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes Alkoholiseaduse § 70 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132 -135 kohus otsustas Jätta Karl Meiner`i kaebus rahuldamata ning Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Halar Hallimäe` poolt 12.06.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,005872 muutmata. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale. Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber
  2. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 19.05.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Kaie Parts`i poolt väärteoprotokoll nr AB851929 selle kohta, et 19.05.2007.a kella 10.00 ajal Pärnumaal Sauga vallas Sauga Raamatukogu juures K. Meiner, olles alkoholijoobes, urineeris avalikus kohas, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 70 järgi. 12.06.2007.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,07,005872 on K. Meiner`ile määratud eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni. Kaebuse sisu 02.07.2007.a esitas K. Meiner Pärnu Maakohtule kaebus antud väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega temale määratud rahatrahvi vähendamiseks põhjendusel, et kaebuse esitaja ei ole suuteline nimetatud summat tasuma oma majandusliku olukorra tõttu, so K. Meiner on töötu. Samuti palub kaebuse esitaja lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele 4-07-3055 Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel H. Hallimäe oma 25.07.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kontrolli tulemusena tehti kindlaks järgmised asjaolud. 19.05.2007.a kell 08.14 tuli teade Lääne Politseiprefektuuri juhtimiskeskuselt, et Sauga alevis Jänesselja bussipeatuses lõhkusid alkoholijoobes noorukid ära värava ja märatsevad hoovis, ühel märatsejal pea lõhki. Väljakutse võttis vastu patrullekipaaž koosseisus vanemkonstaabel K. Parts ja konstaabel Aleksander Mõttus. Kohapeal selgus, et noori oli kokku kümme. Kontrollitud isikute hulgas oli ka K. Meiner, kes kontrollimise ajal läks avalikus kohas urineerima, olles alkoholijoobes. K. Meiner`i kontrollimisel oli tunda tugevat alkoholi lõhna, alkoholijoovet kontrolliti indikaatorvahendiga LION 95/685, millel süttis punane tuli. Menetleja on seisukohal, et väärteoasjas on menetlusaluse isiku joobeseisund tuvastatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.04.2001.a määrusele nr
  3. K. Meiner on nõustunud alkoholijoobe tuvastamise tulemusega ning loobunud joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. K. Meiner`i suhtes alustati väärteomenetlust AS § 70 tunnustel, kuna tegemist oli avaliku kohaga. Kohtuväline menetleja leiab, et töötuks olemine ei anna õigust seadust rikkuda, samuti ei avaldanud menetlusalune isik soovi rahatrahvi tasuda ositi. Karistamise määramisel on võetud aluseks, et menetlusalusel isikul on kehtivad karistused eelnevalt toime pandud väärtegude eest. Juhindudes eeltoodust ning Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja K. Meiner`i kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et K. Meiner`i kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü AS § 70 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, millest nähtuvalt on kaebuse esitajal tuvastatud alkoholijoove ning millise tulemusega on K. Meiner kohapeal nõustunud, andes allkirja joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobumise kohta. Samuti loeb kohus väärteo toimepanemise tõendatuks kaebuse esitaja enda poolt antud ütlustega väärteoprotokollis, kus kaebaja on andnud omakäelise seletuse: „Käisin pissil /allkiri/kuupäev/“ ning kaebuses esitatuga. Samuti kaebaja oma kaebuses ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid ning nõustub rikkumise kvalifitseerimise osas. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ning on põhjendatud, seega puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang, otsus väärteoasjas on seaduslik ning ei kuulu tühistamisele. Kaebaja on oma kaebuses palunud kaaluda väärteoasjas tehtud otsusega temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamist majanduslikel põhjustel. AS § 70 kohaselt karistatakse alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, kuni 100 trahviühikut või arestiga. K. Meiner`it on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni keskmises määras. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Nähtuvalt K. Meiner`it iseloomustava materjalina Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna poolt esitatud karistusõiendilt on K. Meiner varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas viimati 16.04.2007.a otsusega liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Arvestades eeltoodut kohus asus seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole eelnevatest väärteokaristustest 2

(3)4-07-3055 asjakohaseid järeldusi teinud. Seega, arvestades võimalust mõjutada K. Meiner`it edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, kohus leidis, et K. Meiner`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks. Samuti ei ole kaebuse esitaja esitanud kohtule ühtegi tõendit oma sissetulekute suuruse või nende puudumise kohta, mis annaks kohtule aluse kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamiseks. Tulenevalt eelnevast kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel H. Hallimäe` poolt 12.06.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,005872 ei kuulu tühistamisele ning K. Meiner`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Vello Lahtvee Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.