4-07-2992\1

4-07-2992 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2007.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-07-2992 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Margus Malmet`i (ik 38403010238) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber`i poolt 18.06.2007.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,006408 Liiklusseaduse § 7419 lg 1,2 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7419 lg 1,2 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132-135 kohus otsustas 1) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber`i poolt 18.06.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,006408 muutmata ja Margus Malmet`i kaebus rahuldamata. 2) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber
2. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 31.05.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Deniss Teder`i poolt väärteoprotokoll nr AB891509 selle kohta, et 31.05.2006.a kella 03.35 ajal Pärnumaal Pärnu linnas Lehe tänaval juhtis M. Malmet mootorsõidukit (Audi A6) alkoholijoobes, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 järgi. 18.06.2007.a üldmenetluse otsusega nr 2670,07,006408 on määratud M. Malmet`ile eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 212 trahviühiku ulatuses, so 12 720 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud M. Malmet`i suhtes lisakaristust LS § 7419 lg 2 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks. Kaebuse sisu 28.06.2007.a esitas M. Malmet Pärnu Maakohtule kaebus väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise tühistamiseks põhjusel, et lisakaristuse kohaldamine võib kaasa tuua M. Malmet`i suvepraktika ja töökoha 4-07-2992 kaotuse. Kabuese esitaja leiab, et on aru saanud oma teo tõsidusest ning kahetseb. Kaebuse esitaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson oma 16.07.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja M. Malmet`i kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Menetluse käigus on M. Malmet`il tuvastatud alkoholijoove 1,82 promilli ehk keskmises alkoholijoove. Menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit alkoholijoobes on üliohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele ja näitab tema suhtumist ühiskonda. Mootorsõiduki juhina pidi M. Malmet olema teadlik kehtivast seadusandlusest, so et mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis võidakse karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja lisakaristusena võib kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3st kuust kuni 9 kuuni. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja ei tuvastanud Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 57 sätestatud kergendavaid asjaolusid ning § 58 sätestatud raskendavaid asjaolusid ning karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Samuti leiab menetleja, et seades karistuse määramisel ja lisakaristuse kohaldamisel soodusolukorda isikud, kes juhivad mootorsõidukit ametikohustuste tõttu, oleks ebavõrdne kohtlemine, kuivõrd kõik on seaduse ees võrdsed. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebusest saab välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda karistusest. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja M. Malmet`i kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M. Malmet`i kaebus ei põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kaebuses esitatuga, millest nähtuvalt on kaebuse esitaja nõustunud väärteokirjeldusega. Samuti väärteoprotokolliga, kus isik on andnud omakäelise seletuse: „Sõitsin joobes peaga autot“ ning alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, millest tulenevalt on kaebuse esitajal tuvastatud alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,91 milligrammi. M. Malmet on nõustunud tuvastamise tulemusega, andes allkirja joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobumise kohta, millega on tuvastatud M. Malmet`i süü mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes. Samuti kaebaja oma kaebuses ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid ning nõustub rikkumise kvalifitseerimise osas. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele, kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist. Seda põhjusel, et kaebuse esitaja tööülesanded ning praktika on seotud transpordivahendi, so auto, pideva kasutamisega. LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 7419 lg 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. M. Malmet`it on karistatud kõnealuses asjas rahatrahviga 212 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist neljaks kuuks. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise 2