4-07-1098 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.aprill 2007.a. Kuressaare Väärteoasja number 4-07-1098 (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 07 000121) Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi Sven Seil kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna juhtivkonstaabel Meelis Juhandi 20.02.2007 otsusele Menetlusosalised Menetlusalune isik Sven Seil (isikukood 37104060049, ); Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna (asukoht Lossi 7 Kuressaare), esindaja juhtivkonstaabel Meelis Juhandi. Kirjalik menetlus Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
- Jätta kaebus rahuldamata.
- Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna juhtivkonstaabel Meelis Juhandi koostatud 20.02.2007.a. otsus ((kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 07 000121) Sven Seil karistamises liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi rahtrahviga 150 trahviühikut so 9000 krooni ja liiklusseaduse § 7419 lg 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmiseks 3 kuuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Kuressaares tutvumiseks kättesaadav alates 18.aprillist 2007.a. 1
(3)4-07-1098 Käesolevas asjas pöörab kohtuotsuse täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. ASJAOLUD Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna juhtivkonstaabel Meelis Juhandi koostatud 20.02.2007.a. otsusega karistati Sven Seili liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut so 9000 krooni ja LS § 7419 lg 2 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmiseks 3 kuuks. Otsusest nähtub, et Sven Seili karistati väärteomenetluses selle eest, et ta juhtis 24.01.2007.a. kell 01.07 Kuressaare linnas Aia tn 15 juures liikudes Aia tn lõpu suunas Põduste jõe poole mootorsõidukit raskes alkoholijoobes (alkomeetri näit 1,27 mg/l), millega rikkus liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi. 09.03.2007.a. esitas S.Seil eelnimetatud otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas. Kaebuses märgib S.Seil, et juhtimisõigus on talle igapäevaselt hädavajalik tööautoga sõitmiseks. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele /t.l. 8-9/. Menetlusaluse isiku kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et 24.01.2007 tarvitas S.Seil oma tuttava juures alkoholi, peale mida asus ta alkoholijoobeseisundis juhtima isiklikku sõiduautot. Politseipatrull tuvastas S.Seilil raske alkoholijoobe (1,27 mg/l). S.Seil on kohtueelses menetluses tunnistanud oma süüd. Kohtuväline menetleja leiab, et S.Seili enda ütlustest selgub tema ilmne hoolimatus nii enese kui ka teiste suhtes, kuna asudes mootorsõidukit juhtima teadvalt alkoholijoobes, tekitas ta suure ohuallika, seades ohtu inimeste elud. Vajadus tööalaselt autot juhtida ei saa olla määravaks asjaoluks isiku karistamisel. Õiguskorra kaitsmise huvide arvestamisel on kohtuväline menetleja S.Seili karistamisega silmas pidanud eesmärki avaldada õiglase karistusega mõju, mis suurendaks inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Menetleja on kasutanud oma kaalutlusõigust, mis nähtub nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse määrast, mis ei ole maksimaalne vaid keskmise määra lähedane ja lisakaristus minimaalne. Seadusandja on andnud selged piirid karistuste kohaldamiseks ja neis piires peab ka menetleja oma otsuseid tegema. Seetõttu kohtuvälise menetleja leiab, et S.Seilile määratud karistus on proportsionaalne ja õiguspärane ning lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse määramise osas kaebuses toodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks VTMS § 120 lg 1 alusel asja lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. S.Seil ei ole vaidlustatud süüteo toimepanemist vaid otsusega määratud lisakaristuse so juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Menetlusaluse isiku väitel on juhtimisõigus temale vajalik seoses tema tööga. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et S.Seilile oli lisakaristuse määramine kohtuvälise menetleja poolt põhjendatud. 2
(3)4-07-1098 Liiklusseaduse § 7419 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vastavalt sama paragrahvi 2.lõikele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Karistamise alused sätestab karistusseadustiku § 56. Nimetatud sätte 1.lõike kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda, kuid karistus ei tohi olla ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt ülemäärane. Juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Mootorsõiduki juhtimise keelamine on kaasajal levinud karistusliik, mis kujutab kohtu arvates endast efektiivset karistust liiklusalaste õiguserikkumiste eest. Samuti ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse karistusega, arvestades S.Seili õiguserikkumise iseloomu. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja S.Seili kaebuse rahuldamata. R.Undrest kohtunik 3
(3)