pingu maksevabal perioodil (eelmise kehtiva poliisi lõpp 07.09.2006.a.) ning ei veendunud manöövrit alustades selle ohutuses ja sooritas pöörde eelnevalt (vahetult) tahavaatepeeglisse vaatamata. Riho Mõisaäär põhjustas enda tegevusega kokkupõrke temast vasakul möödasõidul oleva sõidukiga , millega pani toime liiklusnõuete rikkumise, mille tagajärjel tekkis varaline kahju. Sellega rikkus R.Mõisaäär liikluseeskirja (
) § -ide 70 p 2 ja 91 nõudeid. Asja materjalidest nähtuvalt said varalist kahju Riho Mõisaäär, kellele kuulus sõiduauto Ford Escort ja Mairo P, kellele kuulus sõiduauto A A
iab, et ta ei ole süüdi toimunud liiklusõnnetuses ning kahju tekitamises; samuti
iab, et liiklusõnnetuse tekkimises on süüdi teise sõiduauto juht M P järgnevatel põhjustel: 1.
p.2 kohustab möödasõitvat juhti enne möödasõidu alustamist veenduma, et ees sõitev juht ei ole andnud vasaksuunamärguannet. Samuti tuleb möödasõitjal veenduda, et möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba ja ta saab möödasõidu lõpetades naasta pärisuunavööndisse, ohustamata ja takistamata juhte, kellest ta mööda sõidab. M P oma seletuses kirjeldab:" Keskranna külas nägin maanteel eespool minuga samas suunas liikumas kahte sõidukit. Jõudsin neile järgi ja nägin, et esimesel sõidukil oli sisse lülitatud parem suunatuli. Samuti panin tähele, et tagumisel sõidukil, mis vahetult minu ees liikus, oli sees vasak suunatuli. Arvasin, et tagumine sõiduk ootab võimalust möödasõiduks esimesest sõidukist. Esimene sõiduk hakkas sooritama parempööret ning kuna tagumine sõiduk ikka veel möödasõidule ei läinud, siis alustasin ise möödasõitu. Lülitasin sisse vasaku suunatule ja reastusin ümber vastassuunda." Riho Mõisaääre väitel hakkas tema sooritama vasakpööret, hoides tee telgjoone vasakusse äärde, lülitades sisse vasaku suunatule ning veendudes, et temast möödasõidul kedagi ei ole. R.Mõisaäär nägi tahavaatepeeglist enda taga, kuid piisavalt kaugel liikuvat sõidukit. R.Mõisaäär hakkas sooritama pööret ning vasakule pöörates nägi ta pöörde momendil tahavaatepeeglisse uuesti vaadates tagant tulevat sõidukit juhiaknast ning koheselt toimus ka kokkupõrge. Seega oli R.Mõisaäär enda arvates piisavalt aegsasti näidanud tagant tulevale sõidukile oma manöövrit ning alustanud vasakpööret, kui tagumine sõiduk alustas oma möödasõidumanöövrit, arvates, et ma sooritan hoopiski möödasõitu eesliikuvast autost. Kuna A A6 juht oli põhjendamatult ilmses eksiarvamuses R.Mõisaääre poolt sooritatava manöövri iseloomust, siis tulnuks tal järgida
sätteid, mis ütleb, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Seda ta aga ei teinud, samuti oli möödasõitval autol liiga suur kiirus, mis ei võimaldanud peatada sõidukit etteaimatava takistuse ees.
kohustab juhti lisaks suurimale lubatud sõidukiirusele, valima kiiruse, mis võimaldab tal peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires etteaimatava mis tahes takistuse ees. Neist asjaoludest tulenevalt rikkus A A6 juht M P R.Mõisaääre arvates
§-de 123,132 p 2 ja 133 nõudeid ning pani toime LS §-s 7417 lg. 1 toodud väärteo; kaebuse esitaja
iab, et tema poolt toimepandud
p.2 rikkumine ei ole põhjuslikus seoses tekitatud varalise kahjuga, mistõttu tema tegevuses ei ole LS § 7417 lg l toodud väärteo koosseisu. Kohtuistungil jäi R.Mõisaäär kaebuse juurde. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 2
iab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja
iab, et kaebuse esitaja ei veendunud enne vasakpööret manöövri ohutuses tahavaatepeeglitesse vaadates, eeldades, et suunamärguanne tagab talle kindla eesõiguse. Alles pöörde hetkel kontrollis Riho Mõisaäär tagant tuleva sõiduki asukohta ning nägi seda juhiaknast, misjärel toimus koheselt kokkupõrge. Enne kokkupõrget püüdis M P halvimat veel vältida, hoides enda sõidukiga võimalikult vasakule, millest annab tunnistust ka sõidukite paiknemine peale liiklusõnnetust. Riho Mõisaääre sõiduk jäi lõpuks pidama teest vasakul pool oleva parkla sissesõidutee otsal, kuid M Pe sõiduk sõitis vasakule poole kraavi ning jäi peale kahe puu riivamist pidama paralleelselt teega. Riho Mõisaäär on oma kaebuses viidanud
p 2-
, mille kohaselt tagant liikunud sõiduki juht M P oleks enne möödasõidu alustamist pidanud veenduma, et tema ees sõitva sõiduki juht ei ole andnud vasaksuunamärguannet. Kohtuväline menetleja on näinud siin sõidukijuhi M Pe poolt
nõuete rikkumist ning koostanud isiku suhtes sama väärteoasja raames kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt M Pt karistati 22.11.2006.a seisuga 3 trahviühiku suuruse trahviga LS § 7435 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja võib osalise nõustuda sellega, et
kohaselt oleks M P suurema ettenägelikkuse korral võinud möödasõidule minnes valida väiksema sõidukiiruse. Arvestades aga seda, et Riho Mõisaääre manööver oli tehtud nii ootamatult ja "pimesi", siis oleks antud juhul spekuleerimine, kas M Pe sõiduki väiksema kiiruse korral oleks suudetud ära hoida toimunud liiklusõnnetus ja millised oleksid olnud liiklusõnnetuse toimumisel tagajärjed. Kaebuse esitaja on muu hulgas heitnud M Pele ette, et möödasõitja ei veendunud, et möödasõiduks kasutatav rada oli vajalikus ulatuses vaba ning selles, et ta saab möödasõitu lõpetades naasta pärisuunavööndisse, ohustamata ja takistamata juhte, kellest ta mööda sõidab. Teelõik, kus M P möödasõidule asus, ei keela möödasõitu sooritada. Möödasõiduks kasutatav rada oli möödasõitu alustades vajalikus ulatuses vaba. Kui Riho Mõisaäär oleks hoolsamalt kontrollinud temast möödasõidule asunud sõiduki asukohta enne vasakpöörde alustamist, siis ei oleks juht suure tõenäosusega alustanud ka oma pööret ning kokkupõrget poleks toimunud. Ülaltoodust tulenevalt ei ole kohtuväline menetleja näinud M Pe poolt liiklusnõuete rikkumise ja liiklusõnnetuse toimumise vahel sellist põhjuslikku seost, et kvalifitseerida isiku suhtes süütegu LS § 7417 lg 1 järgi. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja oma eelneva seisukoha juurde. MAAKOHTU SEISUKOHT 4. Kohus
iab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud otsus tühistada. 5.Tulenevalt VTMS § 133 p-dest 2-4 peab kohus otsuse tegemisel lahendama küsimused, kas
idis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on pannud toime menetlusalune isik ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Liiklusseaduse § 7417 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. R.Mõisaäärt on karistatud LS § 7417 lg 1 järgi, seega on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega materiaalse deliktiga. See tähendab, et väärteokoosseisu objektiivsete tunnustena peab olema tuvastatud tegu, tagajärg ja põhjuslik seos nende vahel, kusjuures tagajärje so tervisekahjustuse või varalise kahju kaasa toonud tegu peab seisnema liiklusnõude rikkumises. Vaidlust ei ole tagajärje so materiaalse kahju osas, kuid sellele lisaks tuleb isiku karistamiseks tuvastada, et just tema põhjustas liiklusnõuetele mittevastava teoga ka tagajärje. 6. Riho Mõisaääre tegu seisnes väärteoprotokolli kohaselt mootorsõiduki juhtimises, mille kohta oli sõlmimata kohustuslik kehtiv liikluskindlustus ja vasakpöörde sooritamises ilma eelnevalt selle ohutuses veendumata ja tahavaatepeeglisse vaatamata, millega rikuti
§-ide 3
7. LS § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega peab iga liikleja, kellel on ülalmärgitud kohustused, olema õigus eeldada, et ta ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad
nõudeid.
sätestab, et enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Seega tuleb vähemalt 3-s enne eelnimetatud mis tahes tegevuse alustamist sisse lülitada suunatuled. See aeg on viimane selleks, et veenduda kavandatu ohutuses. 8. Riho Mõisaääre ütluste kohaselt tahtis ta õnnetuse päeval sõita Keskranna parklasse, et koeraga jalutama minna. Auto kiiruseks oli 90 km/h. Tema ees sõitis auto, mille juht võttis mingi hetk hoo maha ja pani sisse parema suunatule, reastades paremale sõidutee äärde, soovides 30 -40 meetri pärast koduhoovi keerata. Kuna R.Mõisaäär soovis keerata ca 10 m peale seda paremat risti vasakule parklasse, võttis ta eelsõitva auto eeskujul samuti hoo maha ning lülitas koheselt sisse vasakpoolse suunatule ning reastus omakorda telgjoone äärde. Vahetult peale aeglustamist ja enne suunatule sisselülitamist vaatas R.Mõisaäär tagavaate peeglisse ja nägi lähenevat autot, kuid see oli tema sõnul kaugel ca 100-200 meetrit. R.Mõisaäär
idis, et tema poolt kavandatav vasakpööre on ohutu. Kui eessõitev auto keeras ära paremale, sõitis R.Mõisaäär aeglaselt (15-20 km/h) ca 10 meetrit veel edasi autol suunatuli sees ja alustas keeramist vasakule. Ta vaatas veelkord tahavaatepeeglisse ega näinud enam taga sõitnud autot. Peale seda toimus kokkupõrge tagant tulnud M.Pe juhitud autoga /t.l. 2527/. Tunnistaja M Pe ütluste kohaselt liikusid tema ees kaks autot, tema ees oleval autol oli vasaksuund sees, tema ees oli paremale keerav auto. Kui paremale pöörav auto ära keeras, liikus eessõitev auto oma rada mööda. M.P oli enda sõnul veendunud, et eessõitev auto liigub otse edasi ja ta saab temast mööda sõita. M.P ei mõelnud sellele, et eessõitev auto tahab keerata parklasse, kuigi nägi vastavat liiklusmärki. M.P teab enda sõnul, et kui vasaksuund on eessõitval sõidukil sees, siis ei või mööda sõita. Ta tegi enda sõnul möödasõidu, kuna arvas, et eessõitja sõidab otse edasi ja unustas suuna sisse. M.Pe sõnul ei olnud tema veendumus õige. Paremalt ei saanud enam mööda sõita, kuna autod olid liiga lähestikku. M.Pe sõnul, kui ta jõudis ees sõitva autoga kohakuti, sai ta aru, et see keerab ikkagi vasakule, siis ei julgenud ta enam pidurdada, vaid lootis, et jõuab eest läbi sõita /t.l. 26 pöördel/. Tunnistaja Mairo Pe (oli A A6-s kaassõitja) ütluste kohaselt nägi ka tema, et eessõitval autol on sees vasak suunatuli. Sellele vaatamata alustas M.P möödasõitu, kuna arvas, et eessõitja on suunatule sisse unustanud /t.l. 27/. Asjas teostatud liiklusekspertiisi akti lisaks oleva liiklusõnnetuse skeemilt nähtub eksperdi hinnangul, et sõiduauto Ford Escort oli kokkupõrke hetkeks sulgenud kogu vastassuunavööndi ja sõiduauto A A6 juht oli kokkupõrke hetkeks jõudnud sõiduki vasakule suunata. Vasakpööret sooritanud sõiduauto Ford Escort võis kokkupõrke hetkeks olla liikunud vastassuunavööndis ca 7 m ulatuses ja sõiduauto A A6 liikus kokkupõrke kohale lähenemisel vastassuunavööndis (oli möödasõidul) /t.l. 35-39/. 9.
sätestab, et enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et ükski tema järel sõitev juht pole alustanud temast möödasõitu (punkt 1); et ees sõitev juht pole andnud vasaksuunamärku (punkt 2); et möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba (punkt 3) ja et möödasõitu lõpetades saab ta naasta pärisuunavööndisse, ohustamata ja takistamata juhte, kellest ta mööda sõidab (punkt 4). 4
sätestab, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. 10. Kohus
iab, et eeltooduga on tõendatud, et enne M.Pe poolt möödasõidu alustamist oli ees sõitev R.Mõisaääre andnud juba vasaksuunamärguande. M.Pel tagantsõitjana ja n.ö liiklussituatsiooni kontrolliva juhina oli võimalik käituda erineval viisil. Valik tehti aga ilmnenud takistusest möödasõidu kasuks ilma sellele takistusele reageerimata jätmiseta ja ilma kiirust vähendamata. Kohus eelneva põhjal ei näe R.Mõisaääre käitumises
nõuete rikkumist ja lõpetab VTMS § 19 lg 1 p-
1 tuginevalt väärteomenetluse. 11. Menetlusalune isik on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks /t.l. 50/. Taotluses palutakse hüvitada R.Mõisaäär poolt kaitsjale makstud tasu koos käibemaksuga 10 000 krooni. Lisatud on maksedokument /t.l. 51/. Seoses selle taotlusega märgib kohus järgmist. VTMS § 23 sätestab, et väärtoemenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kõnealusel juhul väärteomenetlus kohtu poolt lõpetati, tõusetub ka R.Mõisaäär kaitsjale vandeadvokaat Andres Tammele makstud tasu hüvitamise küsimus. Otsustamaks väärteomenetluses VTMS §-s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses väärteoasjas ja arvestades selle asja keerukust. Käesolevas asjas on menetlusaluse isiku õigusabikuludeks koos käibemaksuga 10 000 krooni, mis taotlusest nähtuvalt koosneb kaitsja asjagatutvumise, selle ettevalmistamise ja kohtus esinemise tasust, millele kaitsja on kulutanud kokku 5,65 tundi (1 tunni hind 1500 krooni). Arvestades kõnealuse väärteoasja keerukust peab kohus Riho Mõisaäär õigusabikulusid põhjendatuks osaliselt ja need tuleb menetlusalusele isikule hüvitada summas 6000 krooni. Kohus
iab, et õigusabi kasutamine R.Mõisaääre poolt antud väärteomenetluses oli vajalik ja õigustatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.