Obsah (4)

§ 34§ 58§ 28§ 56

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 4-07-2256 Otsuse tegemise kuupäev, koht 1. august 2007 Viru Maakohtu Kohtla-JärveKohtumaja Viru Maakohus Otsuse teinud kohus Kohtunik Anu Ernits Sekre

) § 58-2 järgi rahatrahviga 1200 krooni jahipidamise eest metsseale 02 02 07 ilma suuruluki küttimise loata, millega tekitati keskkonnakahju 6000 krooni . Asja läbivaatamise kuupäev 1.august 2007 Kohtla-Järve linnas avalikul kohtuistungil kaebemenetluses Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Martin Mägi, isikukood 38302052230, töökoht-xxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxx Keskkonnainspektsioon, esindaja - juhtivinspektor Andres Saar RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, kohus OTSUSTAS: Jätta muutmata Keskkonnainspektsiooni 04 05 2007 otsus Martin Mägi karistamise kohta Jahiseaduse § 58-2 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut summas 1200(tuhat kakssada) krooni Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas, viitenumber 4100064625. Rahatrahv pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebe tähtaeg, ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Menetlusaluse isiku advokaadist esindajal, samuti kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kohtuotsusele kassatsioon 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool, soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest teatama Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Põhjendus. 1.Kohtuvälise menetleja otsuse sisu. Keskkonnainspektsiooni otsusega 04 05 2007 karistati Martin Mägi Jahiseaduse § 58-2 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut summas 1200 krooni selle eest, et ta 02 02 2007 Ida-Viru maakonnas, Ida-Virumaa Jahimeeste Seltsi Mäetaguse rendijahi piirkonnas ühisjahi ajal, olles ühisjahi juhatajaks, pidas jahti metsseale, omamata suuruluki küttimise luba. Sellega pani ta toime Jahiseaduse § 58-2 ettenähtud väärteo ja looma ebaseadusliku hukkamisega tekitas keskkonnale kahju 6000 krooni. 2.Kaebuse põhjendus. Menetlusalune isik esitas kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus järgmistel põhjendustel: Ühisjahil 02 02 2007 oli olemas kolm suurulukiküttimise luba metssigade laskmiseks, millest kasutati kahte. Üks kasutatud luba oli välja antud V T, T R ja Ü K, kes jahist osa ei võtnud Selle loa kasutamisega rikkus ta küll

§ 34

lg 9, kuid ei teostanud loata jahti ehk salaküttimist.

§ 58-2 järgi karistatakse otseselt loata küttimise eest.

Peale selle ei saa ta aru, millise karistusega teda karistati. Peale selle oli kohtuväline menetleja teinud otsuse enne vastulause esitamise tähtaja lõppu 04 05 2007 (samal päeval pani ta posti vastulause).Peale selle ei tekitanud ta keskkonnakahju, sest ei hukatud rohkem loomi, kui jahilubade järgi võis. 3.Poolte seisukohad kohtus. Menetlusalune isik taotles väärteomenetluse lõpetamist enda suhtes ja jäi seisukohale, et ühisjahil 02 02 2007 ei kütitud kumbagi metssiga ilma loata ega tekitatud ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale kahju. Seega ei pannud ta toime

§ 58-2ettenähtud väärtegu.

Taotleb enda suhtes väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna otsus 04 05 2007, millega menetlusalust isikut karistati

§ 58

-2 järgi, tuleb jätta muutmata: ühisjahis osalejatele ei laienenud T (R, K) välja antud suurulukiküttimise luba KE34382, sest keegi neist ei osalenud jahil 02 02 2007.Just nimetatud suurulukiküttimise loale tegi Martin Mägi 02 02 2007 märke sulgemise kohta ja kinnitas oma allkirjaga. Martin Mägi, kes oli jahijuhataja, ei teavitanud teisi ühisjahil osalejaid, et nimetatud suurulukiküttimise loa alusel on jaht ebaseaduslik. Vabariigi Valitsuse

1. veebruari
2. a määrus nr 48 § 2 järgi on metssea ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju määraks 6000 krooni. 4.Kohtuistungil uuritud tõendid ja asjaolud, mida kohus loeb nendega tõendatuks. 4.1.Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli ühisjahil 02 02 2007 tema kui jahijuhataja käes suurulukiküttimise load. Ühel suurulukiküttimise loal oli ka 2 metssea küttimise õigus. Peale selle oli tal kaasas suurulukiküttimise luba nr KE34382 T, K ja R nimele, sest R oli lubanud jahile tulla. (Kui ükski loal märgitud jahimees oleks ühisjahil osalenud, siis oleks loa kasutamine olnud seaduslik).Jahil lasti 2 metssiga. Ühe metssea laskmise kohta tegi ta ekslikult märke loale nr KE
3. Selle tõttu jäi tema loa järgi kasutamata teise metssea laskmise õigus. Oma veast sai ta teada alles siis, kui T hakkas pretensioone esitama. Teise loa, mille järgi 02 02 2007 oli 2 metssea laskmise õigus, sulges ta hiljem, kui luba oli täies mahus realiseeritud. 4.2.Tunnistaja V T ütluste kohaselt sai ta 500 krooni eest T L suurulukiküttimise loa nr KE
4. Luba jäi TL kätte. Kui ta seda küsima läks, öeldi talle, et see on juba kasutatud. Hakanud asja uurima, sai ta teada, et luba on realiseeritud 02 02 2007 jahil, milles ta ei osalenud. Peale selle oli sellele hiljem juurde kirjutatud R ja K nimed. 500 krooni, mis L talt loa eest võttis, arvestati hiljem liikmemaksuks. 4.3.Kohtuistungil avaldatud suurulukiküttimise loa nr KE34382 (tl 10) järgi, millel on V T, T R ja Ü K nimed, võis lasta 1 metssea. See on realiseeritud 02 02
5. Jahipidamise arvestuse kohaselt V.T ei osalenud jahil 02 02
6. Sel kuupäeval jahist osavõtnute nimekirjas (tl 11) ei ole ühegi suurulukiküttimise loal nr KE34382 märgitud isikut, kuid nimetatud luba on märgitud nimekirjas. 4.4.Nende tõenditega on tõendatud, et 02 02 2007 kahest lastud metsseast üks on arvestatud suurulukiküttimise loa nr KE34382 järgi, mis oli välja antud isikule(isikutele), kes jahist osa ei võtnud ega olnud kantud osavõtjate nimekirja.. Märke selle loa alusel metssea laskmise kohta tegi jahijuhataja Martin Mägi.

§ 28

järgi on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid jahitunnistus, jahiluba, jahist osavõtjate nimekiri, suuruluki laskekatse tunnistus ja jahikoerapass. § 34 lg 1 kohaselt on jahiluba ulukiküttimise õigust tõendav dokument, mis peab ulukile jahipidamisel kaasas olema. Jahiluba antakse jahitunnistust omavale isikule. § 34 lg 7 näitab, et suurulukiküttimise luba on üks jahiloa alaliik.

§ 34lg 9 kohaselt ei kehti jahiluba kolmandate isikute käes.

Seega Martin Mägi, pidades ühele metsseale jahti jahil mitte viibivatele isikutele välja antud suurulukiküttimise loa alusel, toimetas seda ilma

34 lg 1 ettenähtud loata. See, et tal tegelikult oli jahil kaasas lisaks nimetatule ka kaks kehtivat metsseaküttimise luba, millest üks jäi kasutamata, ei ole käesoleva väärteokoosseisu hindamisel oluline. Kohus leiab, et jahipidamise 1 metsseale ilma suurulukiküttimise loata pani M.Mägi toime ettevaatamatusest. Teo õigusvastasust ega M.Mägi süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. M.Mägi tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 58-2 järgi.

5.

§ 56

kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad. Vabariigi Valitsuse

1. veebruari
2. a määruse nr 48 § 1 kohaselt loetakse jahiuluki ebaseaduslikuks hukkamiseks käesoleva määruse tähenduses jahiuluki isendi hukkamist, kui selle tegevusega kaasneb seaduse või seaduse alusel antud õigusakti nõuete rikkumine. Määruse § 2 kohaselt on jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad (edaspidi kahjumäär) metssea ühe isendi kohta 6000 krooni. Kuna M.Mägi metssea hukkamise pani toime

§ 28

lg 2 rikkumisega, siis kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et M.Mägi ta põhjustas keskkonnakahju Vabariigi Valitsuse 12 02 2003 määruse nr 48 § 1 tähenduses, mille suurus sama määruse § 2 järgi oli 6000 krooni. 5.Karistus.

§ 58

-2 kohaselt jahipidamise eest suurulukile suurulukiküttimise loata, välja arvatud ühisjahil käesoleva seaduse § 35 kohaselt nimekirja kantud isikud, karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja karistas M.Mägi rahatrahviga 20 trahviühikut, mis on minimaalmäärale lähedases määras. Kohus leiab, et minimaalsele lähedane karistus vastab süüteo raskusele. 6.Menetlusnormide rikkumist kohtuvälise menetleja poolt kohus ei tuvastanud. Anu Ernits Kohtunik