) § 7419 lg 1; § 7435 lg 1 järgi. 14.08.2007.a üldmenetluse otsusega nr 2670,07,009638 on määratud I. Strelnikov`ile, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1, eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest
Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud I. Strelnikov`i suhtes lisakaristust
Kaebuse sisu 24.08.2007.a (täiendatud kaebus 30.08.2007.a) esitas I. Strelnikov Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega mitte kohaldada tema suhtes lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks põhjusel, et kaebuse esitaja kasvatab üksi 3-aastast last ning juhtimisõigus ja auto kasutamine omab elulist tähtsust nii sissetuleku kui lapse kasvatamise osas. I. Strelnikov palub karistuse mõistmisel arvestada, et tal ei ole rohkem kui viis aastat olnud liiklusalaseid rikkumisi ning kaebuse esitaja poolt väljendatud kahetsust. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar I. Veber oma 06.09.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.
Strelnikov`i karistatud, kuna on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit 1,56 promillises ehk keskmises alkoholijoobes. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit alkoholijoobes, on üliohtlik nii endale kui teistele kaasliiklejatele ja näitab tema suhtumist ühiskonda, kus iga päev kaotab liikluses keegi elu. Mootorsõiduki juhina pidi menetlusalune isik olema teadlik kehtivast seadusandlusest, so mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis võidakse karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja lisakaristusena võib kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni. Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo
Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ei ole. Menetleja on seisukohal, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – saada kergem karistus. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu joobeseisundis juhtimine on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta esitatud kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ja asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et I. Strelnikov`i kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 53, millistest tulenevalt on I. Strelnikov`il tuvastatud alkoholijoove 1, 56 promilli ning kaebuses esitatuga, so kaebaja oma kaebuses ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid ning nõustub rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele, kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu kohtul puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s 2
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 2 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. I. Strelnikov`i on kõnealuses asjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud
lg 1 alusel rahatrahviga 241 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra ning
lg 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega viieks kuuks, mis on samuti üle keskmise määra. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamist perekondlikel ning majanduslikel põhjustel. Samuti palub kaebuse esitaja arvestada karistuse määramisel tema puhtsüdamlikku kahetsust ning asjaolu, et I. Strelnikov`il ei ole rohkem kui viis aastat olnud liiklusalaseid rikkumisi. Kuivõrd kaebuse esitaja ei vaidlusta kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas tehtud otsust määratud rahatrahvi ning väljamõistetud menetluskulude osas, siis kohtul puudub vajadus selles osas seisukoha võtmiseks. Kohus leiab, et kaebuses esitatud taotlus lisakaristuse kohaldamise osas on põhjendatud osaliselt, so arvestades vastutust kergendava asjaoluna kaebaja poolt väljendatud kahetsust toimepandud väärteo suhtes ning asjaolu, et kaebuse esitaja ei oma kehtivaid väärteokaristusi ning samuti kaebaja majanduslikku olukorda. Tulenevalt eeltoodust kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt I. Strelnikov`ile määratud lisakaristust, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 kuuks on võimalik vähendada miinimummäärani, so 3 kuuni. Kohus, arvestades KarS § 56 lg 1, asus seisukohale, et antud karistus on piisav mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest. Teet Olvik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.