← Eesti

1-07-6490\2

1-07-6490 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. novembril 2007.a. Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-07-6490

(07231400349)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Heiki Kolk Tõlk Nadežda Paukson Kriminaalasi Vjatšeslav Zarubin´i süüdistuses KarS §-de 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav V j a t š e s l a v ZARUBIN - isikukood 38406260289, Eesti kodanik; keskharidusega, elukoht: XXX; töökoht: OÜ Tüdrukud, puusepp; varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud rahatrahvidega; tõkend- elukohast lahkumise keeld, alates 26.03.2007.a.. Kaitsja advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON
  1. Süüdi tunnistada Vjatšeslav Zarubin KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 210 päevamäära, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 140 päevamäära, mis lähtudes keskmisest päevamäärast 82 krooni, on 11 480 (üksteist tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik maksta ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist ( 1 148 krooni igas kuus). (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100064939 ja ära märkida kriminaalasja number 1-07-6490). Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta V. Zarubin´ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. 2 2.Välja mõista V. Zarubin´ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 687,40 kr (üks tuhat kuussada kaheksakümmend seitse krooni ja 40 senti) ning sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ülalmärgitud arvele. Kui need rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist.. SÜÜDISTUS. Vjatšeslav Zarubin´it süüdistatakse selles, et tema olles 05.05.2003.a. karistatud LS § 74-19 alusel rahatrahviga summas 9000 krooni, 13.04.2003.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest (rahatrahv tasutud 10.08.2006.a.) ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest, taas 24.02.2007.a. kella 04.49 ajal Harjumaal Maardu linnas, Avara tänaval maja nr 8 juures juhtis ta joobeseisundis mootorsõidukit Mazda 929 registreerimismärgiga 498 AHG. Sellega pani V. Zarubin toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. V. Zarubin jäi kohtuistungil kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ning kahetses toimepandut. Kaitsja Veljo Viilol leidis, et süüdistus on põhjendatud ja V. Zarubini käitumine õigesti kvalifitseeritud. KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED. V. Zarubini süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil uuritud tõenditega: - 05.05.2003.a. otsusega väärteoasjas, mille kohaselt karistati V. Zarubinit mootorsõiduki juhtimise eest 13.04.2003.a. joobeseisundis rahatrahviga 9 000 krooni (tl. 5); sama kinnitab ka väljavõte liiklusjärelevalve andmebaasist ja karistusregistri õiend, kust nähtub, et joobeseisundis juhtimise eest määratud trahvi tasus Zarubin alles 10.08.2006.a. (tl.17, 19-20); seega uuesti joobeseisundis mootorsõidukit juhtides oli karistatus eelmise teo eest kustumata; -väärteoprotokollist ning protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisega nähtub, et 24.02.2007.a. juhtis V. Zarubin sõiduautot Mazda 3 joobeseisundis – 1,12 mg/l. Joobe sellise tuvastamisega oli ta nõus, joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ta ei nõudnud. (tl.8, 9); -kahtlustatava V. Zarubini enda ütlustega kohtueelses menetluses ( tl. 10, 12 - 15), kus ta kinnitab alkoholi tarbimist enne rooli istumist. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et V. Zarubini süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas pole tuvastatud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus V. Zarubini süüst. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema süü ülestunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. V. Zarubin on varem kriminaalkorras karistamata, ta on töövõimeline isik, varasemad mõistetud rahatrahvid on tal tasutud ning kohus peab võimalikuks karistada teda toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks V. Zarubinilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse kuueks kuuks. Seda tingib nii toimepandud teo ohtlikkus (keskmises joobes mootorsõiduki juhtimine) kui ka õiguskorra kaitsmise huvid. Kohus ei saa nõustuda prokuröri ja kaitsja taotlusega jätta lisakaristus kohaldamata või muidu kaotab ta endale soodsa töökoha. V. Zarubin on töövõimeline isik, töötanud on ta erinevates ametites ja võib uuesti valida endale töökoha, mis ei oleks seotud auto juhtimisega. Isik, kes ei suuda järgida Liiklusseaduse nõudeid ja oma käitumistega paneb suurde ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejad, paneb toime uue liiklusalase süüteo ka pärast süüdistusakti kättesaamist, väärib kohtu arvates kindlasti lisakaristuse kohaldamist. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311,
  2. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.