← Eesti

1-07-13178\1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13178

(07730000464)Kohtunik Eha Popova Kriminaalasi Erki Vebeli süüdistuses KarS § 239 järgi Kahtlustatav Erki Vebel eluk. XXX, ik 39101120332 Eesti Vabariigi kodanik, haridus 7 kl, varem kriminaalkorras karistamata, RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlus Erki Vebeli süüdistuses KarS § 239 Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord järgi. Määrus ei ole vaidlustatav määruskaebe korras. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Kriminaalasjas nr 07230100565 alustati menetlust 27.04.2007.a Põhja Politseiprefektuuris KarS § 263 p 1,2,4 tunnustel selles, et 26.04.2007.a. kella 18.15 ajal kinnistul asuva hauatähise (nn pronkssõdur) juures on pandud toime avaliku korra raske rikkumine, mis algas politseiametnikele vastuhakkamisega ning päädis vägivalla ja lõhkumisega Tallinna kesklinnas. Nimetatud kriminaalasjast on kahtlustatava Erki Vebeli suhtes eraldatud materjalid kriminaaltoimikusse nr 07730000464. Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis asub prokurör seisukohale, et Erki Vebeli tegevus vastab karistusseadustiku § 239 sätestatule. Nimelt olid sel ajal Tallinnas massilised rahutused ning Erki Vebel oli massi üks liige, kes osales massilises korratuses. Täpsemalt osales ta Tallinnas Pärnu mnt XXX asuva AS kuuluva kioski rüüstamises. Pärast seda, kui teised massiliikmed olid löönud katki kioski aknad ning rüüstates loopinud valimatult kioskist asju välja, siis, Erki Vebel, kasutades ära massirahutustest tekkinud avaliku korra häiritust, võttis läbi katkisekioski akna ühe paki nätsu Orbit. Saanud nätsupaki üle valduse asus ta seda käsutama oma äranägemise järgi – ta otsustas need ära tarvitada. Erki Vebel ei purustanud ise kioski aknaid ega läinud kioski sisse, kuid ta oli üks massi liige ning osales ühises rüüstamises. Karistusseadustiku § 239 dispositsioon näeb ette väga mitmeid alternatiivseid teokirjeldusi, mille realiseerumisel on süüteokoosseis täidetud. Kuriteo toimepanemiseks on tarvis vähemalt kaht eeldust – võõra vallasasja hõivamine (rüüstamine) ning seda, et kuriteo toimepanemise ajal oleks massiline korratus. Erki Vebeli tegevus vastab karistusseadustiku § 239 sätestatule. Seega on Erki Vebel, olles osaleja massilistes korratustes, rüüstanud Pärnu mnt 12/14 asunud AS kuuluvat kioski, võttes läbi lõhutud kioski vitriini ühe paki nätsu Orbit, mis on KarS § 239 sätestatud kuritegu. Nimetatud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus alates ühest aastast kuni viie aastani. Tegemist on teise astme kuriteoga. Prokurör on seisukohal, et Erki Vebeli süü eelpoolnimetatud kuriteos on tõendamist leidnud. Seadusandja on näinud ette erinevaid võimalusi kuriteo toimepannud isikute karistamiseks, aga ka teatud juhtudel kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Erki Vebeli toimepandud kuriteo osas on avalik menetlushuvi olemas, kuna kuritegu oli oma olemuselt raske, kuivõrd tegemist on süüteoga riigivõimu vastu. Samas on tema teol ka kergendavaid asjaolusid. Kuriteo toimepanemise ajal oli Erki Vebel alaealine. Alaealised on oma ea tõttu äärmiselt mõjutatavad ning lähevad sündmustega kergemalt kaasa, mõtlemata pikemalt ette, mis see nende tulevikule kaasa võiks tuua. Erki Vebel vaatas linnas uudishimust lihtsalt ringi ja ei olnud plaaninud rüüstamisel osalemist. Nähes rüüstatud kioski, tekkis tal mõte võtta nätsu. Ringkonnaprokurör Andra Sild on sõlminud Erki Vebeli ja tema kaitsjaga kokkuleppe, mille kohaselt taotles prokurör kohtult Erki Vebeli süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 4,7, 8 ja KarS § 202 lg 1 sätestatud kuritegude toimepanemise eest ja karistamist kokku kaheksa kuu pikkuse vangistusega. Prokurör palus kohtul karistus jätta tingimuslikult Erki Vebeli suhtes kohaldamata, kui viimane ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab käitumiskontrolli nõudeid. Harju Maakohus kinnitas sellise kokkuleppe 19.09.2007.a. Alaealiste puhul on esmatähtis nende suunamine seaduskuulekale elule, mitte niivõrd karistamine. Erki Vebel on hiljuti mõistetud kuriteos süüdi ning määratud käitumiskontrollile. Erki Vebeli süü antud kriminaalasja raames uuritavas kuriteos ei olnud väga suur, tema tekitatud kahju polnud samuti suur. KrMS § 203 lg 1 p 2 kohaselt on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada, kuid kahtlustatavale on muu kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks. Erki Vebel on täielikult aru saanud oma teo keelatusest ning kuritegude tagajärgedest. Kohtus käimine on alaealistele reeglina äärmiselt traumeeriv ning esimene kriminaalkaristus paneb alaealise oma elu üle järele mõtlema ning uusi eesmärke seadma. Erki Vebeli käitumine oli kuriteo toimepanemisel siiski kaalutlev, ta ei rüüstanud ja ei lõhkunud valimatult, ta võttis teiste massiliikmete poolt lõhutud kioskist ühe paki nätsu. Ta on pärast käesolevas kriminaalasjas menetletava kuriteo toimepanemist seisnud juba kohtu ees ning ta on käesolevaks ajaks mõistnud neid tagajärgi, mida kuritegude toimepanemise kaasa toob ning on lubanud ennast muuta. Erki Vebelile on selgitatud, et kuriteoga tekitatud kahju nõuab riik tsiviilkorras välja. Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, eriti kahtlustatava enda ütluste osakaalu, Harju Maakohtu 19.09.2007.a. otsusega määratud karistust, iseloomustusi, vanust ja eelnevat karistatust on prokuröri abi seisukohal, et Erki Vebeli suhtes võiks kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 203 lg 1 p 2 alusel. Kahtlustatav nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kohus leiab, et taotlus on seaduslik ja põhjendatud. Tegemist on teise astme kuriteoga ning Harju Maakohtu 19.09.2007.a. otsusega mõistetud karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks. Kohus juhindub KrMS § 203 lg 1 p 2 Eha Popova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.