(06244001495)02.10.2007, Kohtla-Järvel KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud kohtusse kokkuleppemenetluses saabunud kriminaalasja Mindaugas Brazlauskase süüdistuses KarS § 199 lg 2 p. 4,8 alusel Tegi kindlaks: Antud kriminaalasi on kohtusse saadetud kokkuleppemenetluses ja M. Brazlauskas süüdistatakse selles, et tema 05.08.2006 kella 06.30 paiku KohtlaJärvel, Outokumpu 17 maja ees seisvast sõiduautost Ford Mondeo xxx xxx varastas A. V. kuuluva rahakoti, milles oli sularaha 2200 krooni, juhiluba, IDkaart, pangakaart, tekitades kannatanule kahju summas 3000 krooni. Tutvunud kriminaalasjaga, leiab kohtunik, et kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuurile KrMS § 248-1 lg 1 p 3 näidatud alustel. Kohtu põhjendused on järgmised. Kokkuleppemenetluse kohaldamise aluseks on kahtlustatava või süüdistatava taotlus ja nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, samuti kaitsja ja menetleja faktiline nõusolek minna kokkuleppele ( KrMS § 239). KrMS § 244 lg 3 sätestab, et prokurör, kaitsja ja kahtlustatav või süüdistatav peavad jõudma kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis, kahju laadi ja suuruse kohta, samuti karistuse liigi ja määra kohta. Kohus on seisukohal, et ka kokkuleppemenetluse kohaldamisel peab olema tõendatud usaldusväärselt, et isik on teo toime pannud, tegu on õigusvastane ja isik on süüdi ( KarS 2 lg 2). Alles siis võib kohus mõista isikule kokkuleppes pakutav karistus. Kohus soovib edastada pooltele oma arvamuse, et kokkuleppemenetlus ei lepita kokku selles, et isik võtaks kuriteo enda omaks. Kuriteo toimepanemine kahtlustatava poolt peab olema usaldusväärselt tõendatud kriminaalasja materjalidega, ja siis lepitakse kokku kvalifikatsiooni, kahju ja karistuse osas. Tutvudes toimikuga, tekkib kohtul põhjendatud kahtlus, kas M. Brazlaukas on kuriteo toimepannud isik. Tõendite kogum on järgmine. 16.01.2007, olles ülekuulatud kahtlustatavana ( lk 62-66) andis M. Brazlauskas ütlusi, et ta tunnistab süüd osaliselt, sest ta ei avanud sõiduauto ust, uks oli juba avatud. Ta tuli oma autoga Ford Sierra xxx xxx koos ühe neiuga, I. P. korterist nr xx. Ta saatis I. P. tema korteri ukseni, jõi kohvi ja läks trepikojast välja. Maja juures oli pargitud üks auto, mille uks oli avatud. Auto juhiistmel magas meesterahvas. Reisija esiistmel olid mõned asjad. Ta avas reisijapoolse ukse ja võttis rahakoti. Kannatanu ärkas ja hakkas midagi rääkima. Ta läks oma autosse, luges raha üles, kuid summat ei mäleta. Rahakott jäi autosse. Hiljem ta andis auto üle, ei mäleta kellele. 08.01.2007 isiku äratundmiseks esitamisel fotode järgi ( lk 55-60) tundis kannatanu A. V. M. Brazlauskase ära ja selgitas, et see mees elas varem majas xxx ja just see isik varastas tema autost 05.08.
- Kuid kriminaalasjas on kogutud ka muud tõendid, mis ei ühti kannatanu väitega, et varguse toime pannud isik on M. Brazlauskas, samuti ei ühti M. Brazlauskase ütlustega kuriteo toimepanemise kohta. Kannatanu A. V. andis 05.08.2006 kell 07.15, kohe peale toimunut, ütlusi ( lk 1-2), et auto riikliku numbriga xxx xxx on Ford Mondeo ja kuulub talle ( mitte Ford Sierra ja kahtlustava oma, nagu väidab M. Brazlaukas). Kell 23.30 04.08.2006 ta läks magama autosse peretüli pärast. Kell 05 tema ema tõi talle teki. Kell 06.30 paiku maja juurde sõitis Ford Sierra xxx xxx ( mis ei ühti kahtlustatava väitega, et talle kuuluva auto riiklik number on xxx xxx). Autost väljusid kaks meest ( mitte mees ja neiu, nagu tuleneb kahtlustatava ütlustest). Üks nendest läks viiendale korrusele, teine jäi ootama auto juurde. Kasutades momenti, see kohalejäänud mees avas auto ukse ( eeldatakse, et kannatanu auto ukse) ja võttis sealt rahakoti, milles oli 2200 krooni ja muud. Üht meest ta tunneb, ta külastab tihti üht tüdrukut, kes elab viiendal korrusel teises sissekäigus. Toimunu pealtnägijaks oli kannatanu ema. 27.03.2007 ülekuulatud T. V. selgitas ülekuulamisel ( lk. 19-22), et ta nägi aknast, et maja ees oli pargitud tema poja auto ja veel üks tumekirsi värvi auto. Ta nägi, et üks mees avas poja auto reisijapoolse ukse. Ta jooksis alla vaatama. Ta nägi, et poeg hoidis seda meest kinni ja nõudis, et too tagastaks rahakoti. Mees eitas kindlalt. Siis poeg hakkas kahtlema, kas rahakott oli kodus või autos. Poeg läks korterisse vaatama. Selle teise auto roolis oli veel üks mees. See esimene mees istus autosse ja nad sõitsid kohe ära. 11.08.2006 ülekuulamisel andis kannatanu ütlusi ( 7-9), et see mees, keda ta tunneb näost ja kes oli Ford Sierra roolis, oli koos teise mehega. See teine on A. T.. A.T. läks trepikotta. Peale seda, kui esimene meesterahvas varastas kannatanu rahakoti, tuli trepikojast A. T. ja kannatanu rääkis temaga, et talle tagastaks rahakoti. Mõlemad, A. T. ja varas sõitsid ära. Selle varga nimi on kas S.. Juhiload ja kaardid on tagastatud. 11.09.2006 ülekuulamisel ( lk 11-13) andis kannatanu ütlusi, et see mees, keda ta tunneb näost ja keda ta on näinud korduvalt, on S.. Ta nägi S. linnas ka peale vargust ja on temalt küsinud rahakoti kohta. S. lubas raha tagastada . Tunnistaja A. I. selgitas ülekuulamisel, et Ford Sierra xxx xxx on müüdud Jurinimelese isikule aasta tagasi. 08.08.2006 olles ülekuulatud kahtlustatavana A. T. andis ütlusi ( lk 25-26), et just tema on see isik, kes pani toime kannatanu A. V. sõiduautost rahakoti varguse. Ta andis ülekuulamisel vabatahtlikult välja A. V. nimele dokumendid – juhiload, ID- kaart ja pangakaardid. Neid ütlusi kinnitas A. T. ka ütluste olustikuga seostamisel ( lk 32-34). Kannatanu A. V. sai dokumendid kätte 11.08.2006 ( lk. 30). 17.10.2006 kannatanu A. V. ja kahtlustatava A. T. vahel läbiviidud vastastamisel avaldas kannatanu kindlalt, et varguse pani toime mitte A. T., vaid teine isik, kelle nimi on S., A. T. käis varguse toimepanemise ajal trepikojas. Kannatanu küsis kahtlustatavalt, miks ta varjab S.. A. T. vastas, et ta kinnitab kannatanu ütlusi, las siis S. ise vastutab. 24.10.2006 kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas S. järgmist: et ta ei ole mingi vargusega seotud, tal oli sõiduauto VW xxx xxx ja see on müüdud septembris
- A. T. ta ei tunne üldse, esimest korda kuulab. 24.10.2006 vastastamisel „kannatanu A. V. ja kahtlustatav S.“ avaldas kannatanu, et nüüd ta kahtleb, kas kuriteo toimepannud isiku nimi on S., sest see, kes istub tema ees, et ole varguse toimepannud isik. Menetlus A. T. ja V. S. suhtes lõpetati ( lk. 53-54). Järgmiseks valituks kahtlustatava kohale osutus Mindaugas Brazlauskas. Kohus leiab, et kannatanu on andnud kohtueelse menetluse käigus niivõrd erinevaid ütlusi, osutades kas ühele või teisele isikule kui varguse toimepanijale. Tema ütlustesse kohus suhtub kriitiliselt, samuti ka tema väitesse, et ta tunneb nüüd kui varguse toimepanijat M. Brazlauskaset. Kannatanu ütlused ja M. Brazlauskase ütlused varguse toimepanemise kohta ei ühti omavahel. Kahtlustatav ei tea isegi, millise autoga ta sündmuskohale sõitis, ta nimetab Ford Sierra xxx xxx, mis on tegelikult kannatanu auto riiklik number. Samuti kahtlustatav väidab, et ta oli koos tuttava neiuga I. P.. T. V. ütlustest aga nähtub, et oli kaks meest ( ja selles osas T. V. ütlused kinnitavad kannatanu järjepidevaid ütlusi, et tegemist oli kahe meessoost isikuga). Ainuke antud asjas usaldusväärselt tuvastatud fakt on see, et A. T. valdusse sattusid kannatanult varastatud juhiload, 2 pangakaarti ja ID- kaart, mille ta andis vabatahtlikult välja kahtlustatavana ülekuulamisel 08.08.
- Kriminaalasjas ei ole tuvastatud ühtki seost M. Brazlauskase ja A. T. vahel. Vaatamata sellele, et M. Brazlaukas võttis varguse enda omaks, ei pea kohus ka tema ütlusi usaldusväärseks tõendiks, sest see ei ühti teiste tõenditega. Kohus leiab, et Mindaugas Brazlauskase vargusest osavõtu kohta pole kogutud usaldusväärseid süütõendeid, mille tõttu süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ka kokkuleppemenetluses on välistatud. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 3 kohus M Ä Ä R A S: Kriminaalmenetlus Mindaugas Brazlauskase süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse koopiad saata Mindaugas Brazlauskasele ja Bulattšikule. Kohtunik Inna Kirsipuu kaitsja Eduard