← Eesti

4-06-5721\2

Obsah (6)§ 114§ 72§ 70§ 38§ 191§ 118

1 Kohtutoimik 4-06-5721 Kohtla-Järvel, 17.04.2007 KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, läbi vaadanud kohtusse saabunud Juri Koroljovi kaebuse Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse v

§ 114lg.

4, kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maavõi linnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtunik tutvus väärteotoimikuga. Väärteoprotokollist AB781768, mis oli koostatud 03.06.2006, nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 25.06.2006 ( 25.06.2006 on pühapäev, järelikult lahendi kättesaadavuse päevaks tuleb lugeda 26.06.2006 – kohtu märkus). Järelikult, kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 11.07.2006. Selle ajavahemiku kestel, 27.06.2006-11.07.2006, kaebus ei olnud esitatud. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 12.17.2006. Kohtunik tuleb järeldusele, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud ja selle möödalaskmiseks mõjuvat põhjust ei olnud. Kohtunik rõhutab, et edasikaebamise tähtaega arvestatakse alates otsuse kättesaadavuse päevast (

§ 114lg.

4), mitte aga otsusega faktilise tutvumise või kättesaamise päevast. Asjaolu, et isik ei olnud kinni peetud rikkumisel toimepanemisel ja tema suhtes koostati väärteoprotokoll hiljem ja tutvustati 03.06.2006 allkirja vastu, ei muuda tähtaja möödalaskmise põhjust mõjuvaks olevat. Toimikus olevast väärteoprotokollist, mille kaebaja sai kätte isiklikult allkirja vastu 03.06.2006, nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuväluise menetleja juures 2 kättesaadav alates 25.06.2006. Järelikult Juri Koroljov oli teadlik, et otsus tema suhtes tehakse või vähemalt peab olema valmis 25.06.2006.

§ 72

lg 1 kohaselt, kohtuväline menetleja teeb lahendi kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Lahendiga tutvumise aja ja koha teatavaks tegemist reguleerib

§ 70lg 4 ja 5: „

(4)Kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad. „ Väärteoprotokoll oli koostatud 03.06.2006, lahendi kättesaadavuse päevaks on märgitud 25.06.2006, väärteoprotokoll on kätte antud isikule allkirja vastu. Seega kohtuvälise menetleja poolt on

§-st 70 tulenevad kohustused tuleb lugeda täidetuks, menetlusalune isik oli tema suhtes tehtava otsuse tegemisest piisavalt teavitatud seaduses ettenähtud korras. Menetlusalune isik millegipärast ei soovinud kasutada oma õigust ilmuda kohtuvälise menetleja juurde ja saada kätte tema suhtes tehtud otsus väärteoasjas. Tähtaja ennistamise küsimise lahendamisel tugineb kohtunik Riigikohtu väljakujunenud seisukohale, mis on väljendatud H. S. asjas tehtud lahendis 3-1-1-144-03 ( RT III 2004, 2, 20): “7. Tulenevalt

§ 38

lg-st 1 järgitakse väärteomenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu tuleb ka kõnealusel juhul määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel juhinduda KrMK § 86 lg-st 1, mille kohaselt kohus ennistab mõjuval põhjusel möödalastud tähtaja.

  1. Riigikohtu kriminaalkolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98, RT III 1998, 21, 211).“ Analüüsides kaebuses esitatud selgitusi tähtaja möödalaskmise kohta, jõuab kohtunik järeldusele, et kaebajal ei olnud esinenud ühtki mõjuva põhjusena mõistetavat asjaolu, mille tõttu kaebuse õigeaegne esitamine osutuks võimatuks. Kaebuses ei ole ette toodud ühtki tõsiseltvõetavat selgitust, miks ei saanud esitada kaebust tähtaegselt ajavahemikus 27.06.2006-11.07.
  2. Taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta on põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu. Kaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata. Kohtumenetluses tehtud poole taotluse lahendamise määrus, sealhulgas tähtaja ennistamise või ennistamata jätmise määrus on lõplik ja vastavalt

§ 191p 7 edasikaebamisele ei kuulu.

Nüüd kohus lahendab kaebuse edasise menetlemise.

§ 118lg.

2 p. 1 alusel, kohtunik jätab kaebuse läbi vaatamata, kui kaebus on esitatud pärast tähtaja möödumist ja kohtunik jättis tähtaja ennistamata. 3 Seetõttu esitajale. Juri Koroljovi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, esitatud kaebus tagastada selle Juhindudes

§ 118lg.

2 p 1 kohtunik M ä ä r a s: Juri Koroljovi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Juri Koroljovi kaebus väärteoasjas vaatamata. 2440,06,005791 (kohtutoimik 4-06-5721) jätta läbi Määruse ärakiri saata Juri Koroljovile ja Ida Politseiprefektuuri. Väärteotoimik tagastada Ida Politseiprefektuurile. Määruse peale selle läbivaatamata jätmise osas võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mis isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Tähtaja ennistamata jätmise osas on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu vastavalt

§ 191p 7.

Kohtunik Inna Kirsipuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.