4-07-4272\4

(3)4-07-4272 tutvumiseks kättesaadav alates 5.novembrist 2007.a. Käesolevas asjas pöörab kohtuotsuse täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. ASJAOLUD Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna komissar Hillar Peegel koostatud 26.07.2007.a. otsusega karistati Andres Medrit liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3 järgi rahatrahviga 106 trahviühikut so 6360 krooni ja LS § 7422 lg 5 järgi lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmiseks 3 kuuks. Otsusest nähtub, et Andres Medrit karistati väärteomenetluses selle eest, et ta 28.06.2007.a. kell 06.45 Saare Maakonnas Pöide vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee 91. km-l liikudes Risti suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 155+/-5 km/h, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 50 km/h võrra, millega rikkus liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi. 14.08.2007.a. esitas A.Medri eelnimetatud otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse määramise osas. Kaebuses märgitakse, et A.Medri elab Kuressaares ja töötab ettevõtjana , mille ainuosanikuks ta on. Äriühingus on töölepinguga tööl 5 inimest. Lisaks tegutseb A.Medri vanematele kuuluvas OÜ-s . Kõikide tööülesannete täitmine on üheselt sesotud mootorsõiduki juhtimisega. Viimase kaotamine toob kaasa äriühingute tegevuse seiskumise ja töötajatega töölepingute lõpetamise. Käesolevaks ajaks on põhikaristusena määratud rahatrahv AMedri poolt vabatahtlikult tasutud ja seda tuleb arvestada tema karistust kergendava asjaoluna. Eeltoodu alusel ja arvestades KarS § 56 lg 1 märgitud karistamise aluseid on menetlusalune isik seisukohal, et temale lisakaristuse määramine ei ole põhjendatud. Karistuse mõistmise eesmärgiks ei tohi olla karistatavale liigsete ja põhjendamatute minetuste ja kitsenduste tekitamine. A.Medri on seisukohal, et otsuses märgitud üldsõnaline põhjendus lisakaristuse kohaldamise kohta ei ole konkreetse väärteoasja puhul asjakohased. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuväline menetleja märgib oma vastuses, et kuna A.Medri väärteos puudusid kergendavad ja raskendavad asjaolud, siis karistati teda nii põhi- kui lisakaristuse osas poolega maksimumkaristusest. Samas arvestas kohtuväline menetleja otsust tehes õiguskorra huvidest ja sellest, et sellises ulatuses lubatud piirkiiruse ületamine paneb ohtu teised liiklejad. A.Medri pidi antud rikkumist toime pannes teadma ja arvestama, milline karistus teda sellise rikkumise eest ootab ja teades, et tal on igapäevased tööülesanded raskendatud kui tal juhtimisõigus ära võetakse. Sellest tulenevalt oleks tulnud antud väärtegu üldse jätta toimepanemata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse määramise osas kaebuses toodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks VTMS § 120 lg 1 alusel asja lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. 2

(3)4-07-4272 Andres Medri ei ole vaidlustatud süüteo toimepanemist vaid otsusega määratud lisakaristuse so juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Menetlusalune isik väidab, et lisakaristuse kohaldamise eesmärgiks ei tohi olla karistatavale liigsete ja põhjendamatute minetuste ja kitsenduste tekitamine. Menetlusaluse isiku väitel on juhtimisõigus temale vajalik seoses tema töö iseloomuga. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt töötab Andres Medri OÜ-s ja OÜ-s, milline on omakorda tööandjaks mitmele töötajale /t.l. 5-16/. Kohus ei nõustu menetlusaluse isikuga selles, et temale lisakaristuse määramine kohtuvälise menetleja poolt ei olnud põhjendatud. Liiklusseaduse § 7422 lg 3 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Vastavalt sama paragrahvi

1. lõikele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Karistamise alused sätestab karistusseadustiku §
2. Nimetatud sätte 1.lõike kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Asja materjalidest nähtub, et varasemalt on A.Medrit mitmel korral karistatud liiklusalaste rikkumiste eest. Tegemist on isikut iseloomustavate andmetega, mida tuleb KarS § 56 lõike 1 kohaselt karistuse mõistmisel arvesse võtta, hindamaks võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda, kuid karistus ei tohi olla ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt ülemäärane. Juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Mootorsõiduki juhtimise keelamine on kaasajal levinud karistusliik, mis kujutab kohtu arvates endast efektiivset karistust liiklusalaste õiguserikkumiste eest. Samuti ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse karistusega, arvestades A.Medri õiguserikkumise iseloomu. R.Undrest kohtunik 3