4-07-3580 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5.november 2007.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-07-3580 (kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 07 001329) Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi Ingmar Havamaa kaebus Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna juhtivkonstaabel Kalmet Valge koostatud 06.07.2007.a. kiirmenetluse otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja Ingmar Havamaa (isikukood 37904150246, ); Kohtuvälise menetleja Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna (asukoht Lossi 7 Kuressaare 93816) esindaja juhtivkonstaabel Kalmet Valge Kirjalik menetlus Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
- Jätta kaebus rahuldamata.
- Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna juhtivkonstaabel Kalmet Valge 06.07.2007.a. koostatud kiirmenetluse otsus ((kohtuvälise menetleja väärteoasja nr 2740 07 001329) Ingmar Havamaa karistamises liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut so 1200 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Kuressaares tutvumiseks kättesaadav alates 5.novembrist 2007.a. 1
(3)4-07-3580 Käesolevas asjas pöörab kohtuotsuse täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. ASJAOLUD Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna juhtivkonstaabel Kalmet Valge koostatud 06.07.2007.a. kiirmenetluse otsusega karistati Ingmar Havamaad liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut so 1200 krooni. Otsusest nähtub, et I.Havamaad karistati väärteomenetluses selle eest, et ta 06.07.2007.a. kell 23.30 Saare maakonnas Kaarma vallas Kuressaare-Sääre tee 7 km-l liikudes Sääre suunas juhtis mootorsõidukit, millel põlesid asulasisesel teel sõidul üheaegselt lähituled koos udutuledega, kusjuures puudus halb nähtavus, rikkudes sellega liikluseeskirja § 180 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav väärteona LS § 7435 lg 1 järgi. 17.07.2007.a. esitas I.Havamaa eelnimetatud otsuse peale kaebuse maakohtule, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või trahvisumma vähendamist. Kaebuses märgitakse, et lähituled põlesid koos udutuledega seetõttu, et mõned kilomeetrid enne kinnipidamist oli kohati väga tihe udu ja nähtavus halb. Udu lõppedes kaebuse esitaja lihtsalt unustas udutuled välja lülitada. Tegemist oli inimliku eksitusega. Kaebuse esitaja leiab, et antud rikkumise puhul oleks võinud piirduda suulise hoiatusega, kuna tegemist ei olnud liiklusohutuse mõistes ohtliku käitumisega. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas /t.l. 7/ märgitu kohaselt ei märganud politseipatrull ei enne ega pärast kõnealuse väärteo toimepanemist Sääre maanteel Kuressaare suunal udu ega halba nähtavust. I.Haramaa võttis süü omaks ja temale määratud rahatrahv 1200 krooni on rohkem kui poole väiksem võimalikust maksimumkaristusest, mis on 3000 krooni. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või trahvisumma vähendamiseks kaebuses toodud põhjendustel ei kuulu rahuldamisele. Kohus pidas võimalikuks VTMS § 120 lg 1 alusel asja lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. Esitatud kaebuse ei eita kaebuse esitaja toimepandud väärtegu vaid leiab, et karistus mis talle selle eest määrati on liiga raske. Liikluseeskirja § 180 sätestab, et esimesed udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel. Liiklusseaduse § 7435 lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub liiklusseaduse §-des 741–7427 või 7430–7432 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohus asub seisukohale, et väärteo menetlemisel ei ole kohtuvälise menetleja poolt rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Seoses määratud karistusega märgib kohus järgmist. Karistamise alused sätestab karistusseadustiku § 56. Nimetatud sätte 1.lõike kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise 2
(3)4-07-3580 menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda, kuid karistus ei tohi olla ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt ülemäärane. Asja materjalidest nähtub, et ajavahemikus 1998-2007 on I.Havamaad liiklusalaste rikkumiste eest karistatud üle kümne korra. Viimati 06.09.2006.a. Kohus leiab, et tegemist on isikut iseloomustavate andmetega, mida tuleb KarS § 56 lõike 1 kohaselt karistuse mõistmisel arvesse võtta, hindamaks võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, nende puudumisel tuleb aga lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast. Kuna kohtuväline menetleja ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid antud asjas tuvastanud ja neid ei ilmnenud ka kohtumenetluses, on karistus määratud sanktsiooni keskmise määra (25 trahviühikut so 1500 krooni) lähedale. Kohtuvälise menetleja määratud karistus ei ole seega ülemäära raske. R.Undrest kohtunik 3
(3)