1 kaebemenetlus nr 4-07-2789 (kirjalikus menetluses) KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtla-Järve,
- juulil 2007 Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud kohtusse saabunud Teet Ruubeni kaebuse Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabli Heiki Linduse 07.06.2007 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2440,07,005064 kirjalikus menetluses Teet Ruuben, isikukood 38306302244, sündinud 30.06.1983, EV kodanik, töökoht - xxx, elukoht: xxxx süüdistuses LS § 74-19 lg 1 järgi, mille alusel on Teet Ruuben süüdi tunnistatud ja karistatud LS § 74-19 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10200 krooni ja LS § 74-19 lg 2 alusel lisakaristuseks on juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks KOHTUOTSUSE LÕPPOSA Juhindudes VTMS § 120 lg 1, 132 p 1, 133-135, kohus O T S U S T A S: Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabli Heiki Linduse 07.06.2007 tehtud otsus väärteoasjas 2440,07,005064 jätta muutmata ja Teet Ruubeni kaebus rahuldamata. 2 Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 7-päevase tähtaja möödumisel juhul, kohtumenetluse pooled ei teatanud kassatsiooni kasutamise soovist. kui MENETLUSE KÄIK Ida Politseiprefektuuri konstaabel Siim Linnard koostas 19.05.2007 väärteoprotokolli AB 764711 selle fakti kohta, et Teet Ruuben 19.05.2007 kell 00.50 Ida-Virumaal, Tudulinna vallas, Tudulinna alevikus, Piik 27 asuva maja juures juhtis mootorsõidukit Mazda 626 riiklik number xxx xxx, olles joobeseisundis. Seega rikkus Teet Ruuben LE § 76 p 1 nõuet. Teet Ruubeni väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-19 alusel. Juhtivkonstaabel Heiki Lindus tegi 07.06.2007 otsuse, millega tunnistas Teet Ruuben süüdi LS § 74-22 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises ja määras isikule karistuseks rahatrahv 170 trahviühikut summas 10200 krooni ja LS § 74-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsus oli kättesaadav kohtuvälise menetleja juures alates 19.06.
- Teet Ruuben esitas kohtule 19.06.2007 kaebuse tema suhtes 07.06.2007 tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale väärteoasjas 2440,07,
- Kaebuse esitanud isik palub kohtult tühistada tema suhtes tehtud otsus ja lõpetada väärteomenetlus. Kaebuses vaidlustatakse väärteo toimepanemise fakt ning karustus, samas on märgitud, et kaebus esitatakse juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kaebuse põhjendused on järgmised: kaebuse esitanud isik 3 palub talle jätta juhtimisõigus, sest ilma selleta ei saa ta tööl käia ja trahvi maksta. Kaebuse esitanud isik ei soovi kohtuistungil osalemist ega kaitsja osavõttu. Vastavalt VTMS § 120 lg 1, kohus saatis kohtuvälisele menetlejale kaebuse koopia ja sellele lisatud materjalid. Juhul, kui kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, palus kohus esitada kirjalik seisukoht esitatud kaebuse kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja juhtivkonstaabel Heiki Lindus teatas kohtule 03.07.2007 saadetud vastuses, et kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Ta palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse mõistmisel arvestati kõiku asjaolusid, kergendavaid ja raskendavaid. Isik on oma süüd tunnistanud. Karistus on määratud proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega. Isiku taotlus jätta talle juhtimisõigus seoses tööl käimisega on põhjendamatu, sest isik teatas kohtuvälise menetlejale ja teatab ka kohtule esitatud kaebuses, et ta on töötu ning kaebuse materjalides puuduvad tõendid, et isikul oleks töökoht. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED VTMS § 120 lg 1 kohaselt, kohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on teisele kohtumenetluse poolele saatnud kaebuse ning selgitanud seisukoha kaebuse suhtes ja mõlemad pooled ei nõua kohtuistungi korraldamist. Kohtunik tutvunud menetlusosaliste arvamustega ning väärteotoimikuga, leiab, et kohtuvälise menetleja 07.06.2007 tehtud otsuse tühistamise seaduslikku alust ei ole. Kohtunik on uurinud toimikus olevaid tõendeid. Teet Ruiuben andis ütlusi ( lk. 10), et 18.05.2007 jõi ta konjakit ja jäi magama. Hiljem pidi ta viima inimesi Rannapungerjale. Tema auto oli peatatud politsei poolt. Kontrolli käigus selgus, et ta viibib joobeseisundis. Rikkumisega on nõus ja palub määrata võimalikult väike trahv. Tunnistaja Artur Arbus andis ütlusi ( lk. 8), et 19.05.2007 öösel, olles politseipatrullis, peatati sõiduauto Mazda 626 xxx xxx, roolis oli Teet Ruuben. Juht oli joobes. Alkoholijoobe tuvastamise protokollis ( lk. 11) nähtub, et 19.05.2007 kell 00.50 kontrolliti Teet Ruubeni joobeseisundit, kasutati indikaatorvahendit Lion, hakkas põlema punane tuli. Tulemus – isik viibib joobeseisundis. 4 Teet Ruuben andis oma allkirja selle kohta, et ta on tulemusega nõus, alkoholisisalduse määramist vereproovist ei nõua. Kohtunik leiab, et ülaltoodud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud, et Teet Ruuben juhtis mootorsõidukit 19.05.2007 kell 00.50 Tudulinna vallas Tudulinna alevikus, Piik 27 asuva maja juures, olles joobeseisundis. Väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti puudub alus menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 või 30 näidatud alustel. LS § 74-19 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk kuni 18000 krooni või arest ning LS § 79-19 lg 2 alusel võib lisakaristusena määrata juhtimisõiguse äravõtmine alates 3 kuni 9 kuuni. Teet Ruubeni määrati põhikaristuse rahatrahv 170 trahviühikut ja lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohtunik leiab, et määratud karistus on põhjendatud ja selle määramisel on piisavalt arvestatud KarS § 56 ettenähtud nõuetega. Isiku poolt oma süü ülestunnistamine oli arvestatud kergendavana asjaoludena KarS 57 mõttes. Raskendavaks asjaoluks on teo toimepanemine üldohtlikul viisil. Kohtunik sellega siiski ei nõustu, sest otsusest ei ole võimalik aru saada, mida mõistetakse üldohtliku viisi all. Juhul, kui selle all mõistetakse mootorsõiduki juhtimist või joobesolekus viibimist, siis need faktilised asjaolud on juba väljendunud LS § 74-19 lg 1 järgi ettenähtud väärteokoosseisus. Karistust kergendava või raskendava asjaolu korduv arvestamine on keelatud KarS § 59 alusel. Isiku karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuid ka sellel juhul leiab kohtunik, et karistuse liik ja määr, samuti lisakaristuse määramine on põhjendatud. Teet Ruuben oli varem karistatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 600 krooni, mis on tasutud. Kohtunik leiab, et LS § 74-19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul on tegemist oma olemusest raske rikkumisega. Isikule määratud trahv 10200 krooni on vastavuses LS § 74-19 lg 1 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmise määraga. Kohtunik leiab, et üldjuhul, kui isiku suhtes kohaldatakse kergemat karistuse liiki – rahatrahvi- ja tegemist on tõesti raske õiguserikkumisega, siis tuleb tõhustada karistuse mõju ja selleks on juhtimisõiguse äravõtmine. Antud juhul juhtimisõigus on ära võetud 4 kuuks, mis on lähedane minimaalsele tähtajale. Kohtunik ei välista, et teatud juhtudel lisakaristuse määramine ei ole põhjendatud, kui näiteks see võib kahjustada ebaproportsionaalselt isiku sissetulekuid ja tema pere majanduslikku seisundit. Näiteks, kui isiku töökoht on otseselt ja vältimatu seotud juhtimisõiguse omamisega. Sel juhul oleks kaebuse esitanud isik pidanud esitama kohtule vastavad tõendid. 5 Teet Ruuben avaldas kaebuses, et ta peab tööl käima ja selleks on talle vaja juhtimisõigus, samas aga teatab, et ta on töötu. Teet Ruubeni väide on paljasõnaline ega tugine tõenditel. KOHTU MEETMED Vaidlustatav 07.06.2007 tehtud kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas 2440,07,005064 tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Kohtunik Inna Kirsipuu