1-07-96\7

(05244003234)Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Sekretär Olga Štšeglova, tõlk Leonora Nõmmik Kriminaalasi Prokurör Süüdistatavad Anatoli Bodrjagini süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 8, § 418 lg 3 p 1,3 järgi ja Veera Platova süüdistuses KarS § 418 lg 3 p 3 järgi lühimenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri Larissa Prokopenko ringkonnaprokurör ANATOLI BODRJAGIN, isikukood 35805010363, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel- vene keel, elukoht xxx, kriminaalkorras karistatud:

1. 21.09.1984 ENSV Ülemkohtu poolt KrK § 101 p 7, 114 järgi 13 aastase vabadusekaotusega. Karistuse algus 22.06.
3. 27.02.1992 Harju Maakohtu poolt KrK § 176 lg 1, 186 lg 2 järgi 2 aastase vabadusekaotusega. Liidetud osaliselt ENSV Ülemkohtu 21.09.1984 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 aastat 3 päeva vabadusekaotust, lõplik karistus 8 aastat 3 päeva vabadusekaotust. Karistuse algus 17.08.
4. Vabanes 19.08.1999 pärast karistuse kandmist.
5. 13.02.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 414 lg 2, 418 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel vangistus 2 aastat. Karistuse algus 22.11.
6. Vabanes 22.11.2004 pärast karistuse kandmist. 2 Vahistatud alates 11.07.2006, viibis vahi all kokku 11 kuud 9 päeva VEERA PLATOVA, isikukood 48203202210, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 9 klassi, emakeelvene keel, elukoht xxxx, kriminaalkorras karistatud:
7. 13.05.2002 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1 järgi 1 aastat vabadusekaotust katseajaga 1 aastat. Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 27.11.2006 Kaitsjad RESOLUTSIOON Anatoli Bodrjagini kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov Veera Platova kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 2, 275 kohus M ä ä r a s: Kriminaalasi Anatoli Bodrjagini süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 8; 418 lg 3 p 1,3 järgi ja Veera Platova süüdistuses KarS § 418 lg 3 p. 3 järgi tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks. Anatoli Bodrjagini suhtes varem valitud tõkend – vahistamine alates 11.07.2006- tühistada ja vabastada Anatoli Bodrjagin vahi alt vahetult kohtusaalist. Veera Platova tõkend – elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata. Määrus on lõplik ja edasikabamisele ei kuulu. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Antud kriminaalasi on arutatud avalikul kohtuistungil lühimenetluses. Kohtuliku arutamise käigus esitas prokurör süüdistatavatele uue süüdistuse, kus formuleeris Anatoli Bodrjaginile varem KarS § 200 lg 2 p 8 järgi esitatud süüdistuse ümber. Esialgses süüdistuses oli A. Bodrjagini tegu sõnastatud järgnevalt: võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ähvardas müüjat I. O. relvaga, tulistas ühe korra ning seejärel nõudis, et temale antaks üle kilekott 3 valmispandud toiduainetega, seejärel lahkus sündmuskohalt röövituga, kahju 86,10 krooni. Pärast süüdistatava ülekuulamist ristküsotluses ning kannatanu I. O. küsitlemist kohtuniku poolt sõnastas prokurör süüdistust järgnevalt: A. Bodrjagin nõudis müüja I. O., et ta annaks talle üle kilekoti toiduainetega; kui müüja keeldus, siis süüdistatav võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, võttis kätte tulirelva, hakkas relvaga liikuma kaupluse saalis nimng tegi relvast ühe lasu, millega osutas psühhilist vägivalda müüjatele ja teiste ostjatele; I. O., ehmudes A. Bodrjagini tegevusest, edastas talle kilekoti toiduainetega; süüdistatav lahkus kotiga kauplusest, tekitades kahju 86.10 krooni. Selles episoodis otseseks tõendiks on süüdistatava ütlused kohtuistungil. Kannatanu I. O. ei andnud kohtuistungil ütlusi, vaid oli küsitletud kohtuniku poolt KrMS § 237 lg 6 alusel. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et ta tahtis neid toiduaineid endale. Ta tahtis nende eest ka maksta, kuid tema ja müüja vahel tekkis sõnavahetus toiduainete värskuse kohta. Ta kandis tulirelva jope taskus paremalt poolt, käepide alla suunatud. Ta ei soovinud kasutada ega kasutanud tulirelva toiduainete röövimiseks. Süüdistatav möönis, et võimalik, et ta võis tulirelva kätte võtta, kuid lask toimus kogemata, sest relval puudus päästiku kaitse, ta ehmus sellest ise. Ta haaras letilt koti ja põgenes sellega. Kannatanu I. O. vastas kohtuniku küsimustele, et mingit sõnavahetust toiduainete värskuse üle ei olnud. Asi oli selles, et tal tekkis kahtlus, kas süüdistatav maksab kauba eest, sest varem on esinenud juhtumeid, kui ostja võtab kauba ja põgeneb sellega, jättes maksmata. Süüdistatava välimus oli kahtlane. Seetõttu ta võttis koti toiduainetega enda kätte ja nõudis, et süüdistatav alguses maksaks, siis ta loovutab talle kauba. Süüdistatav reageeris kuidagi imelikult, ta hakkas liikuma leti kõrval, ühel hetkel toimus pauk, ta ei saanud aru, millega tegemist on, nägi, et süüdistatava käes on püstol, arvas, et see on mänguasi. Süüdistatav ei ähvardanud selle esemega. Üks ostja ütles, et anna talle kott, sest tal on relv käes. Ta andis koti süüdistatavale, kes haaras selle ja põgenes. Kohtunik leiab, et selles episoodis kohtuistungil uuritud tõendid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. Selles episoodis kohtunik ei saa teha ei süüdi- ega õigeksmõisvat otsust. Kohus lähtub sellest, et nõustudes süüdistatava taotlusega lühimenetluse kohaldamisega, kavatseb prokurör esitada kohtule kohtuliku arutamise käigus piisavaid kindlaid süütõendeid. Seda enam, et tõendite uurimine toimub lühimenetluses KrMS-u
8. peatükis sätestatu alusel ( vt. KrMS § 233 lg 3) ehk tõendeid uuritakse kohtuliku uurimise käigus vahetult nagu üldkorras, arvestades lühimenetluse erisusi.Erisused seisnevad selles, et süüdistatavat kuulatakse üle üksnes tema taotlusel, kannatanut ristküsitleda üldse ei saa, 4 samuti toimub arutamine lühimenetluses üksnes kriminaaltoimikus olevate materjalide põhjal ehk lühimenetluses uusi tõendeid esitada ei saa. Põhimõtteliselt on võimalik, et süüdistatav taotleb lühimenetlust, sest loodab karistuse kergendamisele, kuigi ei tunnista ennast süüdi. Prokuratuuri kohustus on aga see, et hinnata realistlikus mõttes, kas juhul, kui kohaldatakse lühimenetlust ja süüdistatav ennast süüdi ei tunnista, on võimalik esitada piisavaid tõendeid kohtuliku uurimise käigus. Olukord on tõsine, kui süüdistus põhineb üksnes või valdavas osas kannatanute ja tunnistajate ütlustel, kes kohtulikul arutamisel lühimenetluses ülekuulatud olla ei saa. Kohtunik leiab, et just röövimise episoodis on tegemist olukoraga, kui kohtunik ei saa teha kohtuotsust, sest kriminaaltoimiku materjalid pole piisavad asja lahendamiseks lühimenetluses. Nimelt, kohtuistungil jäid uurimata ja kõlamata mitmed asjaolud, mis võiksid omada tähtsust A. Bodrjagini teo hindamisel. Kohus ei saa nõustuda prokuröriga, et antud juhul süüdistatava objektiivne käitumine (nimelt, et ta võttis kätte püstoli, tegi ühe lasu, liikus relvaga müügisaalis paar sammu edasi-tagasi ja haaras koti toiduainetega) paljastab tema tahtlust. Prokuröri arvates, kõrvaltvaatajale on selge, milleks võttis süüdistatav relva kätte - toiduainete röövimiseks. See lähenemine on liiga lihtsustatud ega arvesta röövimise tahtluse elemente. Süüdistatav väidab vastupidist - lask toimus kogemata ja relvaga tegemine ei olnud seotud toiduainete avaliku äravõtmisega. Kohtunik leiab, et süüdistatava ütlused, mis olid saadud ristküsitlusel kohtuitstungil, omavad oma loogikat. Kohtunik nõustub, et teatud asjaoludel kogemata mittesihipärase lasu tegemine on võimalik. Antud asjas asitõendiks tunnistatud käsitöönduslikult valmistatud revolvril puudub päästiku kaitse. Kergemeelne oleks väide, et lask võis toimuda päästikule vajutamata ( see on väga vähetõenäoline, sest vastavalt ballistika ekspertiisiaktile lk. 46, katsetel toimus lask ilma, et päästikule oleks vajutatud, ainult siis, kui revolvrit löödi kukk ees vastu seifi, kukk ees põrandale kukkumisel või löödi haamriga vastu revolvri kukke), kuid lask kindlasti võiks toimuda juhul, kui A. Bodrjagin hoidis relva käes lohakalt, närviliselt, arvestamata päästiku kaitse puudumist, ja vajutas päästikule kogemata. Prokurör ei soovinud minna süüdistatava ristküsitlusel edasi ja selgitada süüdistatavalt välja, kas ta vajutas päästikule vähemalt kogemata, kui jah, siis kuidas süüdistatav hindas tekkinud olukorda enne ja pärast tulistamist, kuidas ta tahtis sellele reageerida, kuidas ta tegelikult reageeris ja kui toimunu ei läinud vastavalt tema plaanile, siis milline oli takistus. Ühe sõnaga, prokurör ei suutnud kohtule näitama, et süüdistatav tegutses relva kasutades vähemalt kaudse tahtlusega röövimise toimepanemisele. Kohtunik nõustub, et A. Bodrjagin võis pidada võimalikuks, et toimunud lasust on 5 müüja ehmunud ja loovutab talle kauba ilma vastupanuta. See näitab üksnes tahtluse intellektuaalset elementi. Kaudse tahtluse tuvastamiseks on vajalik ka voluntatiivse ehk tahtelise elemendi tuvastamine – süüdistatava poolt möönmine, kuriteokoosseisulise asjaolu saabumisega soostumine. Arutataval juhtumil tähendab voluntatiivse elemendi täitmine mitte seda, et pärast lasu tegemist kasutab isik olukorda ja soostub koti äravõtmisega, sest müüja tundub talle ehmunud olevat. Voluntatiivse elemendi täitmine tähendab antud juhul kohtu arvates seda, et juba enne lasu tegemist süüdistatav, pidades võimalikuks relva kasutamisest tingitud hirmu tekkimist, möönab, et müüja paneb koti leti peale hirmu pärast ja ta võib see haarata ja põgeneda. See möönmine peab põhinema realsetel asjaoludel, süüdistatava elu- ja kriminaalset kogemust arvestades. Kusjuures sündmuste käik peab olema süüdistatava tegeliku kontrolli all ehk süüdistatav peab valitsema kuriteokoosseisule vastavat tegu. Teo valitsemine eeldab ka seda, et tahtluse voluntatiivne element on tuvastatav kõikide kuriteokoosseisuliste asjaolude kohta. Prokurör leidis, et toiduained olid röövitud psühhilise vägivallaga ja see vägivald oli tekitatud relva kasutamisega, sest müüja oli sellest ehmunud. Kohtu küsimusele vastas kannatanu I. O., et ta pani koti leti peale pärast seda, kui üks ostja ütles, et anna talle kott, tal on relv käes. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et ta arvas, et see teine ostja toetab süüdistatavat ja on kuriteos kaasosaleja. Siin kohtu arvates võis süüdistatavapoolne teo valitsemine katkeda, sest psühhilise vägivalla kohaldamise tulemina võib pidada kannatanu selgitusi arvestades mitte niivõrd vahetult süüdistatava relvaga tegemisest tulenevat olukorda, vaid ka teise isiku (uurimisel tuvastamata jäänud ostja, kes uurimise andmetel ei omanud toiduainete röövimisega mingit pistmist) kaastegevusel tekkinud hirmu tunnet. Kohus leiab, et kannatanu selgitusi kohtuniku küsimustele lühimenetluses ei saa siiski võrdsustada täiel määral kannatanu ristküsitlusel saadud ütlustega, sest lühimenetluses ei või kaitsja ja prokurör esitada kannatanule kõiki vajalikke küsimusi. Samuti ei ole võimalik ülekuulata ristküsitlusel tunnistaja Inna Jalonen ( teine müüja, kes oli sündmuse pealtnägeja). Kohus leiab, et antud röövimise episood väärib uurimist võistleva protsessi raames, sest lühimenetlus ei anna kohtule võimalust uurida kõiki asjaolusid täielikult ja igakülgselt. Veera Platova süüdistuses ja Anatoli Bodrjagini süüdistuses KarS § 418 lg. 3 alusel oleks võimalik jõuda ka lühimeneluses õigeks- või süüdimõistva kohtuotsuseni, sest süüdistus on ülesehitatud valdavas osas süüdistatavate endi ütlustel ning tõenditel, mida on võimalik uurida kohtulikul arutamisel lühimenetluses KrMS § 296 alusel. KOHTU MEETMED 6 Kuna ka pärast uue süüdistuse esitamist jäi prokurör kindlalt KarS § 200 lg. 2 p 8 järgi süüdistuse juurde, mille kohta kohus jõudis järeldusele, et lühimenetluses uuritud materjalid selles episoodis ei piisa õigeks- või süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks, ei jää kohtule midagi muud, kui teha lahend KrMS § 238 lg 1 p 2 ettenähtud korras – tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile menetluse jätkamiseks. Omalt poolt peab kohus märkima, et prokuratuuri mitte ainult õigus vaid ka kohustus valida ökonoomsem menetluse liik ja süüdistuse esitamisel arvestada süüdistuse tõendatusega. Antud kriminaalasjas süüdistatava põhiteoks on siiski mitte toiduainete äravõtmine, vaid see, et süüdistatav kandis ja hoidis tulirelva korduvalt, olles varem samataolise kuriteo eest karistatud. Riikliku süüdistaja püüdlused olid aga suunatud põhiliselt pelmeenide röövimise episoodi tõendamisele, kusjuures süüdlase karistamise eesmärki oleks võimalik saavutada KarS § 418 lg 3 ( praegune redaktsioon KarS § 418 lg 2) järgi süüditunnistamisel. Tõkendi küsimus. Anatoli Bodrjagin viibib vahi all alates 11.07.
9. Kuna kriminaaltoimik tgastatakse prokuratuurile menetluse jätkamiseks, siis ei ole teada, millal antud kriminaalasjas jõutakse kohtuotsuseni. Kohus leiab, et Anatoli Bodrjagini jätkuv vahistamine ei ole enam piisavalt põhjendatud, sest prokuratuur ei teinud piisavalt püüdlusi, et jõuda kohtuotsuseni mõistliku aja piires. Süüdistatav tunnisitas end süüdi osaliselt, väljendas oma kahetsust ja palus kohtuistungil kannatanu ees vabandust. Kohus leiab, et süüdistatava suhtes varem valitud tõkend –vahistamine- tuleb tühistada KrMS § 275 alusel ja vabastada Anatoli Bodrjagini vahi alt vahetult kohtusaalist. Kohtunik Inna Kirsipuu