← Eesti

1-06-1982\7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Viru Maakohus 26. juunil 2007 Kohtla-Järve kohtumajas 1-06-1982

(0424002454)Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Olga Štšeglova, tõlk Leonora Nõmmik Kriminaalasi Dmitri Jürgensi süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Viru Ringkonnaprokuratuuri Lillepea ringkonnaprokurör Mariza DMITRI JÜRGENS, isikukood 3800902224, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht - xxx, elukoht xxxx, varem kohtu poolt karistamata. Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 29.04.
  1. Vandeadvokaat Sergei Politšev Juhindudes KrMS § 202, 274 lg 5 kohus M ä ä r a s: Kriminaalmenetlus Dmitri Jürgens süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi lõpetada KrMS § 202 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Vastavalt KrMS § 202 lg 2 p 1 kohustada Dmitri Jürgensi tasuma kriminaalmenetluse kulud osaliselt summas 800 (kaheksasada) krooni riigituludesse. Vastavalt KrMS § 202 lg 2 p 3 kohustada Dmitri Jürgensi tegema 10 (kümme) tundi üldkasulikku tööd (ÜKT). ÜKT tegemise tähtaeg 6 (kuus) kuud. Menetluskulud riigituludesse tuleb tasuda kuue kuu jooksul,
  2. detsembriks 2007, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele 221023778606 HANSAPANK, viitenumber
  3. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada Dmitri Jürgensi suhtes. 2 Kui isik ei täida talle pandud kohustusi, uuendadakse kriminaalmenetlus prokuröri määrusega või prokuratuuri taotluse kohtumäärusega. Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Dmitri Jürgensile on süüdistus esitatud selles, et te,a, 20.10.2004 kella 21 paiku, KohtlaJärvel, Kalevi tn maja 7 juures, olles joobeseisundis, rikkus avalikku korda, lüües tuttavate juuresolekukl kaks korda näkku talle tundmatut I. I., põhjustades kannatanule füüsilist valu ja vigastusi pea piirkonnas. Dmitri Jürgensi tegu on kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi – avaliku korra raske rikkumine vägivallaga. Prokurör esitas kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 näidatud alustel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 3 aastat ning selle aja jooksul ei ole Dmitri Jürgens kuritegusid toime pannud. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille käigus sai vigastused ja süüdistatav ise. Prokurör palus lõpetada kriminaalmenetluse, panna Dmitri Jürgensile kohustuseks tasuda kriminaalmenetlusekulud summas 1840 krooni ja teha 10 tundi ÜKT. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et ta on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega prokuröri poolt pakutud tingimustel. Kaitsja avaldas, et ta toetab oma kaitsealust ja nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega. KrMS § 202 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, isiku süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tutvunud toimikuga, leiab kohtunik, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Tegemist on teise astme kuriteoga, milles sai kannatada ka süüdistatav ise. Toimunust on möödunud kaks ja pool aastat. Kannatanule materiaalse kahju tekitamine on seotud teise kuriteoga, millega süüdistataval mingit pistmist ei ole, millele osutas kohtuistungil ka prokurör. Kohus nõustub, et antud juhul isiku süü ei ole suur. Kohustuste panemise osas leiab kohus, et prokuröri taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Süüdistatavale tuleb määrata kohustuseks sooritada 10 tundi ÜKT. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas leiab kohus, et D. Jürgens peab riigile hüvitama 800 krooni. D. Jürgens on töötu, seetõttu kriminaalmenetluse kulude täielik summa 1840 krooni käiks talle ilmselt üle jõu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- tuleb tühistada. Kohtunik Inna Kirsipuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.