← Eesti

1-07-8921\3

Obsah (5)§ 64§ 123§ 132§ 225§ 226

1-07-8921 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 30. oktoobril 2007. a., Tallinn 1-07-8921 (03231200044) Kohtunik Ka

§ 64

) nõudeid sellega, et ei olnud tähelepanelik teeservas liikunud vähekaitstud liikleja jalgratturi suhtes; § 123 (

§ 123

) nõudeid sellega, et ei kohaldanud oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud juhi sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi , ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et juht suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatav mis tahes takistuse ees; § 132 p 3 (

§ 132

p 3) nõudeid sellega, et enne möödasõitu ei veendunud selles, et möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba, ja sõitis tagant otsa paremal pool sõidutee ääres Raasiku poole sõitnud jalgratturile JE, tekitades talle raske tervisekahjustuse : parema sääre- ja pindluu distaalse metadiafüüsi kildmurd ja põrutushaav peas, milliste tervisekahjustuste paranemise kestus on üle 4 kuu ja tervisekahjustusega kaasnev püsiv töövõime kaotus vähemalt 40%. Pärast liiklusõnnetuse toimumist Viktor Markov korraks peatus sündmuskohal, kutsus välja kiirabi ja seejärel sõitis minema, millega rikkus Liikluseeskirja § 225 p 3 (

§ 225

p 3) nõudeid sellega, et ei esitanud kohustusliku liikluskindlustuse poliisi ja isikut tõendava dokumenti ning § 226 p 3 (

§ 226p 3) nõudeid sellega, et enne politsei kohalejõudmist põgenes sündmuskohalt .

Seega Viktor Markov, juhtides mootorsõidukit ja rikkudes Vabariigi Valitsuse kinnitatud 02.02.2001 määrusega nr 48 Liikluseeskirja §-de 64, 123, 132 p 3, 225 p 3 ja 226 p 3 (

§-id 64, 123, 132 p 3, 225 p 3 ja 226 p 3) nõudeid, mille tagajärjel tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse, pani toime KrK § 204 lg 1 (käesoleval ajal KarS § 422 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt 05.07.2007. a prokuröri abi Loreta Tšurilova, süüdistatav Viktor Markovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis vahel sõlmitud kokkuleppele nõuab prokurör kohtus süüdistatava Viktor Markov karistamist KrK § 204 lg 1 järgi – vangistusega 6 kuud. Antud karistus vastavalt KarS § 74 lg 1,3 jätta Viktor Markov suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Viktor Markov ei pane temale kohtu poolt määratud 1 aasta ja 6 kuulise aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks

(15)päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse põhjendus: Süüdistatav kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde, on süüdi talle esitatud süüdistuses, kahetseb toimepandut. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järelduse, et Viktor Markov enda süüditunnistamine KrK § 204 lg 1 järgi ning kokkulepete sõlmimine karistuse osas on tema tõelise tahte avaldus. Karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Viktor Markov on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud teise astme kuriteo, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimikus esitatud tõendite põhjal on tõendamisese selge ja kuriteole on antud õige karistusõiguslik hinnang Viktor Markov süüdistuses KrK § 204 lg 1 (KarS § 422 lg 1) järgi Kohus leiab, et ülaltoodud kokkuleppe kohaselt on süüdistatavat võimalik karistada. Kannatanu JE`le tekitati kuriteoga füüsiline ja varaline kahju. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) Vastavalt § 179 lg 1 p 1 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2007. a on kuupalga alammäär 3600 krooni, seega sundraha II astme kuriteos 5400 krooni. Katrin Puhkason Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.