4-07-4373\3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2007.a Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-07-4373 Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi Meelis Mäeuibo kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 27.07.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2510,07,003346 Kaebuse esitaja Meelis Mäeuibo, isikukood 37812186512, elukoht XXXXXXXXXXXX Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Paide Politseijaoskond Kaebuse läbivaatamise aeg
2. oktoobri 2007.a kohtuistung, millest võtsid osa Meelis Mäeuibo ja kohtuvälise menetleja ametnik Ralf Lahesoo RESOLUTSIOON Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 27.07.2007.a otsus nr 2510,07,003346 ja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuvälise menetleja või tema advokaadist esindaja kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale kohtuotsuse kättesaamise päevast arvates. Väärteokirjeldus Kaebuse kohaselt on kaebuse esitajat karistatud selle eest, et ta rikkus liikluseeskirja (LE) § 124 p 2 nõudeid ning teda on karistatud Paide politseijaoskonna juhtivkonstaabli otsusega liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni ja sama paragrahvi
3. lõike alusel lisakaristusega, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Väärtegu seisnes selles, et juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, sõites kiirusega 115+-4 km/h. Kaebuse motiivid Menetlusalune isik palub lisakaristust mitte kohaldada. Tema peab nädalas mitu korda sõitma töö tõttu Tallinna ja käima hooldamas haiget isa. Kui enam ei saa autot juhtida, siis tekib probleeme perele ning paneb veel majanduslikult raskesse olukorda, sest kaotab töökoha, saamata jääks töötasu, ei ole võimalik tasuda pangalaenu ja ülal pidada peret, abikaasa on veel lapse ootel. Juhtides autot oli teadlik, et teel oli lubatud suurim kiirus 100 km/h. Rahatrahvi ei vaidlusta. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tegu on tahtlik. Karistamisel on lähtutud sellest, et ta on varem karistatud mitmeid kordi lubatud kiiruse ületamise eest ja on kohaldatud ka lisakaristust - juhtimisõiguse äravõtmist. Ta ei ole sellest õppust võtnud ega hoolinud teiste liiklejate turvalisuse eest. Tööl käimine ei ole aluseks lisakaristuse tühistamisele. Kohtumenetlus Kohtuistungil menetlusalune isik ei vaidlusta kiiruse ületamist ega selle eest rahatrahviga karistamist. Jääb kaebuses esitatud asjaolude juurde, vaidlustades lisakaristuse kohaldamise. Temal on ülal pidada kaks last ja abikaasa, kes on väikese lapsega kodune. Haige isa asub üle 30 kilomeetri kaugusel ja teda tuleb hooldada. Tema juurde saab ainult autoga. Maja peale võetud pangalaen vajab tasumist. Juhtimisõiguse kaotamisega kaotab pere eluaseme. Töökoht nõuab sõiduki kasutamist nii Eestis kui ka Lätis, aastane läbisõit on 60000 km. Selle läbisõidu kohta ei ole palju rikkumisi esinenud. Vahel ikka juhtub kiiruse ületamist, esineb unustamist, on kiire olnud ja on kiired kohtumised, liikluskorralduse märgid on tihti mõistmatult paigutatud. Vahet ei ole 90 või 100 km/h kiirusega sõitmisel, pidurda ja reageerida jõuab. Sellise kiirusega kokkupõrkel ei ole raskeid tagajärgi. Ühel korral on olnud juhtimisõiguse äravõtmine. Üks rikkumine on kohtus vaidlustatud. Kõigist karistustest on õppust võetud. Loa ära võtmine ei ole karistuse suurendamine, vaid inimese jalutuks tegemine. Ei saa aru, miks seda kohaldatakse. Mujal Euroopas seda ei kohaldata. Kohtuväline menetleja ametnik ei ole nõus otsuse muutmisega ning lisakaristuse mittekohaldamisega. Lisakaristust ei ole ära võetud maksimaalaselt lubatud ajaks - 3 kuuks, vaid 2 kuuks. Varem on korduvalt rikkunud liikluseeskirju ja karistatud palju kordi. 18 korda on karistatud enne, kui juhtimisõigus on ära võetud. Karistused on jõus. Enne arutavat rikkumist on 2007.a 2 rikkumist olnud. 2004.a rahatrahv on tasumata, karistatus kustumata. Enamus karistusi on kiiruse ületamise eest. Kiiruse ületamine on ohtlik. Lisakaristuse kohaldamine peaks isikut muutma õiguskuulekamaks. Kohtuistungil uuriti veel kirjalikke materjale, milledeks oli väärteoasjatoimik ja –otsus, väärteoprotokoll, kohtuvälise menetleja kirjalik vastus kaebuse motiividele, kiiruse mõõteseadme kasutamise protokoll, karistusregistri väljavõtet ja politseijaoskonna õiendit väärtegude kohta. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalust isikut on karistatud LS § 7422 lg 2 järgi selle eest, et ta rikkus LE § 124 p 2 sätet, mille järgi on asulavälisel teel lubatud sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis. Lubatud kiiruse ületamine 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis on karistatav rahatrahviga 2 kuni 50 trahviühikut. Menetlusalust isikut on karistatud sõidukiiruse ületamise eest rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni. Sama paragrahvi
4. lõike alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Kohtuväline menetleja on lisakaristust kohaldanud 2 kuuks. Väärteotoimiku materjalidest selgub, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo, mis seisnes lubatud sõidukiiruse ületamises. Menetlusalune isiku tunnistab seda. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll näitab kiiruse ületamist 21 km/h. Kohus ei tuvastanud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Aset on leidnud menetlusaluse isiku poolt märgitud väärteo toimepanemine. Kohus ei ole tuvastanud samuti raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Puhtsüdamlikku kahetsust ei ole avaldatud kohtumenetluse ajal. Karistus ei ületa seadusega kehtestatud määra. Lisakaristust on peetud vajalikuks kohaldada. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine, sest ainult rahatrahvid ja ühel korral lühiajaliselt juhtimisõiguse äravõtt ei ole isikut muutnud seaduskuulekaks. Karistuse määramine on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Menetleja on õigesti kvalifitseerinud toime pandud väärteo. Kohtuväline menetleja on toiminud väärteomenetlusõigust järgides. Karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Karistusseadustiku (KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü ja tahtluse liik, mitte muu asjaolu. Seejuures arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada edaspidi süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on õiguskorra ja kodanike huve arvestades pidanud alates oktoobrist 2005 sellist väärtegu karmima karistamise väärseks teoks, lisades lisakaristuse kohaldamise. Kiiruse ületamine kuni 21 km/h on ohtlik tegu igal teelõigul. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Seetõttu ei ole arvestatavad menetlusaluse isiku poolt esitatud põhjused, miks ei ole võimalik teda karistada lisakaristusega. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Asjas ei esine arusaamist, et liikluseeskirjadest tuleb igal ajal ja alati kinni pidada. Lubada ei või endale ka juhuslikku kiiruse ületamist. Rikkumine ei ole esmakordne, isikule on liiklus- ja karistusparktikas selgeks saanud, mida toob endaga kaasa kiiruse ületamine või muu liiklusalane rikkumine. Teda on karistatud kõigi lubatud karistustega. Tagasi ei ole teda hoidnud ka suuline hoiatus. Menetlusalune isik ei ole ikka veel järeldusi enda jaoks teinud. Menetlusalusele isikule ei ole teelõik võõras koht ega pole esimest korda sellel maanteel sõitnud. Kohtule on ta kinnitanud sama teelõigu läbimist mitmel korral nädalas. Kohtule näitab see asjaolu, et vaatamata väidetava maantee pidevale läbisõitmisele ei ole olnud tahet jälgida liikluskorraldust ja seda täita. Käitumine näitab hoolimatust iseenda, lähedaste jateiste liikjlejate vastu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 1; 133 ja 134 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3