← Eesti

1-07-8804\5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja 30.oktoobril 2007. a Valga kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-07-8804 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja

§ 65lg 2 alusel on liitkaristuseks mõistetud 1 aasta ja 10 kuud vangistust.

Karistusaja alguseks loeti 07.12.2006.a ja seega karistusaeg lõpeb 07.10.2008.a.

§ 76

lg 1 p 1 järgi kandis kinnipeetav vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast ära ja on 22.05.2007.a. esitanud avalduse, milles nõustub vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. 18.07.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Veiko Kirso on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Tartu Vangla toetab tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Vabanemisel on süüdimõistetul kindel elukoht x linnas. Samuti võib asuda tööle endisesse töökohta OÜ-s F. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Veiko Kirso tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kuigi Veiko Kirsol on suur motivatsioon vabaneda alkoholitarbimisest, ei taga ka selle õnnestumine tema seadusekuulekust- tema süüteod sisaldavad ka juhtimisõiguseta juhtimist mitmel korral. V.Kirso on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti vangistuses viibinud, kuid karistused ei ole preventiivset mõju avaldanud. Kinnipeetav on varasemalt omanud probleeme liigse alkoholi-ja narkootikumide tarbimisega. V.Kirso on varasemalt pannud käitumiskontrolli ajal toime uue kuriteo. Olgugi, et kinnipeetaval on olemas kõik võimalused seadusekuulekaks käitumiseks, ei ole ta seda senini teha suutnud. Prokurör ei toeta Veiko Kirso ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et elukoha omanik, kuhu Veiko Kirso elama asub ei ole nõustunud elektroonilise valve seadmete paigaldamisega. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Varasematest karistustest ta õigeid järeldusi teinud ei ole. Vabastamine oleks ennatlik, ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Samuti tuleb arvestada kriminaalhooldaja seisukohta, mille kohaselt pole V.Kirso isik sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohus arvestab ka järgmisi asjaolusid: Kinnistu x kuulub kinnistusraamatu andmetel O`ile.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Veiko Kirso on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 1/3 ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et Veiko Kirso vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud ja ka võimalik: isik on mõistetud karistusest rohkem kui 1/3 ära kandnud, nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Justiitsministri 22.veebruari 2007.a määrusega nr 15 on kehtestatus elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 4 sätestab Elektroonilise valve kohaldamise eeltingimused

(1)Kriminaalhooldusametnik on kohustatud arvamuse koostamise käigus kontrollima süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta, et selgitada välja, kas elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks.
(2)Süüdimõistetu elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused on järgmised: 1) elukoht ei või olla ajutine; 2) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 3) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 4) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 5) süüdimõistetuga koos elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega oma elukohta ja andma selle kohta allkirja.
(3)Elektroonilise valve seadmeid ei paigaldata elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus või on tegemist ajutise elukohaga. Ajutiseks elukohaks loetakse turvakodu või varjupaika või muud kohta, kus kriminaalhooldusalune peatub ajutiselt või juhuslikult. Nimetatud §-i lõikes 2 punktides 1 ja 5 tingimusi täidetud ei ole. Kinnistu x linnas ainuomanik O on kohtule esitanud avalduse, milles teatab, et ei ole nõus tema omandis olevas majas lubama elektroonilise valve seadmete paigaldamist. Teisi võimalikke Veiko Kirso elukohti kontrollitud ei ole ning puuduvad andmed selle kohta, kas seal on täidetud elektroonilise valve kohaldamise eeltingimused. Seega ei ole võimalik Veiko Kirsot elektroonilise järelevalve alla tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Arvestada tuleb ka seda, milliste tegude eest isik on süüdi mõistetud ja karistust kannab – tegemist on äärmiselt ohtlike kuritegudega. Veiko Kirsot on s.h karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isikuna, keda on sellise teo eest varem korduvalt karistatud. Kohus hindab isiku püüdu muutumiseks kuid ainuüksi sellest võib vabaduses väheks jääda. Kohus leiab, et Veiko Kirsol tuleks vangistuse jätkudes tegeleda tõsiselt alkoholi ja narkootikumide sõltuvusharjumusest vabanemisega, osaledes vangla poolt pakutavates sellekohastes programmides, eluviisi muutmise jne programmides. Kuna süüdlase vabastamine on alati ka kriminaalpoliitiline otsus, siis ei saa selle langetamisel piirduda üksnes süüdlase isiku iseloomustavate andmete arvestamisega, hindamata iga ennetähtaegset vabastamist õiguskaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist nõuab

§ 76

lg 3 kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäigu arvestamist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all mõistetakse vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jne. V.Kirso kannab karistust muuhulgas äärmiselt raske liiklussüüteo eest. Kohus nõustub täielikult prokuröri arvamusega, et vabastamine oleks ennatlik, ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Samuti tuleb arvestada ühiskonnas kaaskodanike õiguspärase ja õigustatud ootusega, et kuriteo toimepannud isikud kannaksid ära karistuse, mis on vastavuses isiku süü suurusega ja toimepandud kuriteo raskusega. Isik, kes on toime pannud ohtliku kuriteo, peab arvestama, et on võimalik, et ära tuleb kanda kogu karistus ning, et kohtul ei ole kohustust teda ennetähtaegselt vabastada. Seega jätab kohus Veiko Kirso vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Aivar Pellja Kohtunik 30.10.2007.a.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.