Karistusaja alguseks loeti 31.juuli 2000.a ja seega karistusaeg lõpeb 31.07.2014.a.
juuliks 2007.a. 30.07.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Yury Stroganov on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Tartu Vangla toetab Yury Stroganovi tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Tartu Vanglas on kinnipeetav läbinud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis 12 klassi. Alates 04.11.2004 töötab vangla majandustöödel. Suhtumine töösse on positiivne. Vabanedes on kinnipeetaval olemas töökoht x vaimuliku juures abitöölisena. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Yury Stroganovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Elukohas on olemas kõik tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetu omab alalist ja püsivat elukohta, lähedaste toetust, ei tarvita narkootikume. Tal on olemas tugiisik ja toetus kiriku poolt. Isik on teinud kõik endast oleneva, et ennetähtaega vabaneda ja seaduskuulekalt oma elu jätkata. On olemas ainult üks takistus tingimisi karistuse kohaldamiseks – karistuse lõpp on liiga suur – kuni 2014. Prokurör ei toeta Yury Stroganovi ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et karistatud väga raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemises. Tapmine on toime pandud kahe isiku suhtes huligaansel ajendil eriti piinaval ja julmal viisil. Vabastamine oleks ennatlik, ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Samuti tuleb arvestada kannatanute lähedaste õiguspärase ja õigustatud ootusega, et kuriteo toimepannud isikud kannaksid ära karistuse, mis on vastavuses isiku süü suurusega ja toimepandud kuriteo raskusega. Kohus arvestab ka järgmisi asjaolusid: Kohus kuulas ka ära süüdimõistetu taotlusel Tartu Vangla peaspetsialist-vanemkaplan Olavi Ilumetsa, kes selgitas Yuri Stroganovi pöördumist usku ja kinnipeetava elu ja käitumist Jumala-ja õiguskuulekalt. 24.08.2007.a. Kodakondsus-ja Migratsiooniameti otsusega on Yury Stroganovile antud erandina tähtajaline elamisluba ja tööluba 1 aastaks. Narva Linnavalitsuse õiendi kohaselt on süüdimõistetu elukoha aadress x. Samal aadressil elavad ka A ja T. T ja A on esitanud avalduse, milles võimaldavad Yury Stroganovi vabanemisel täieliku ülalpidamise kuni tema esimese palgani. x garanteerib elukoha kiriku hoones ja töökoha kiriku juures abitöölisena. Iseloomustus Yuri Stroganovi kohta on positiivne. Süüdimõistetu on läbinud alkoholi- ja narkosõltlastele mõeldud 90.päevase kursuse.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Yury Stroganov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ½ ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et Yuri Stroganovi vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud: isik on mõistetud karistusest rohkem kui 1/2 ära kandnud, nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Arvestada tuleb ka seda, milliste tegude eest isik on süüdi mõistetud ja karistust kannab – tegemist on äärmiselt raskete isikuvastaste tegudega. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et esimest korda karistati teda juba 12.12.1996.a., järgnevalt 01.12.1999.a. raskete varavastaste kuritegude toimepannemise eest. Karistuse kandmiselt vabastati ta tingimisi enne tähtaega. Pole aasta pärast katseajal sooritas uued rängad kuriteod. Kohus hindab isiku püüdu muutumiseks ja hindab kõrgelt isiku pöördumist Jumala poole, kuid ainuüksi sellest võib vabaduses väheks jääda. Kohus leiab, et Y.Stroganovil tuleks vangistuse jätkudes tegeleda tõsiselt oma emotsioonide, tunnete ja eluviisi muutmisega, osaledes vangla poolt pakutavates viha juhtimise programmides, eluviisi muutmise jne programmides. Kuna süüdlase vabastamine on alati ka kriminaalpoliitiline otsus, siis ei saa selle langetamisel piirduda üksnes süüdlase isiku iseloomustavate andmete arvestamisega, hindamata iga ennetähtaegset vabastamist õiguskaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist nõuab
lg 3 kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäigu arvestamist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all mõistetakse vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jne. Y.Stroganov kannab karistust muuhulgas kuriteo eest, mis oli suunatud inimese kõige väärtuslikuma hüve- elu vastu. Tapmine on toime pandud kahe isiku suhtes huligaansel ajendil eriti piinaval ja julmal viisil. Kohus nõustub täielikult prokuröri arvamusega, et vabastamine oleks ennatlik, ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Samuti tuleb arvestada kannatanute lähedaste õiguspärase ja õigustatud ootusega, et kuriteo toimepannud isikud kannaksid ära karistuse, mis on vastavuses isiku süü suurusega ja toimepandud kuriteo raskusega. Isik, kes on toime pannud äärmiselt rasked isikuvastased kuriteo, peab arvestama, et on võimalik, et ära tuleb kanda kogu karistus ning, et kohtul ei ole kohustust teda ennetähtaegselt vabastada. Seega jätab kohus Yuri Strogonovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Aivar Pellja Kohtunik 25.10.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.