jaanuariks 2007.a. 18.07.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vassili Zonenberg on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Tartu Vangla ei toeta tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on ei ole parandanud oma käitumist. Vanglas oleku ajal on Vassili Zonenbergi distsiplinaarkorras karistatud 9-l korral. V.Zonenberg läbis vanglas keevitajate kursused. Haridust on süüdimõistetul vaid 3 klassi. Tal tuleks läbida sotsiaalsete oskuste treening ning vihajuhtimise töögrupp. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Vassili Zonenbergi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Vabanemise korral ei ole V.Zonenbergil kindlat töökohta. Kinnipeetav on vangistuse ajal lühiajaliselt töötanud, mis on positiivne, kuid kahjuks puuduvad tal töökogemused väljaspool vanglat, mistõttu võib arvata, et Vassili Zonenbergil on raske konkureerida tööturul. Arvestades kinnipeetava kohta teada olevat informatsiooni võib pidada negatiivselt mõjuvaks asjaoluks nõrka sotsiaalset võrgustikku. Isiku uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on järgmised: Madal haridustase Vaimne alaareng Emotsionaalne ebastabiilsus Liiga kõrged ootused tulevikule Vähene sotsiaalne toetus, lähivõrgustiku liiga kõrged ootused Alkoholitarbimise harjumus Väljakujunenud kuritegelik käitumismuster Vähene probleemilahendusoskus Vabanedes puudub töökoht Tööharjumuse puudumine Kohanemisraskused Vähene kogemusvabaduses elada Ülerahvastatud elamispind Oskamatus järgida reegleid Agressiivsus, probleemide lahendamine läbi vägivalla Vähesed sotsiaalsed oskused Kõik eelpoolloetletud asjaolud kinnitavad V.Zonenbergi sobimatust ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik ei toeta V.Zonenbergi ennetähtaegset vabanemist, kuna on alust eeldada, et kinnipeetav ei ole võimeline täitma selle nõudeid ning uue kuriteo risk on kõrge. Prokurör ei toeta V.Zonenbergi ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et karistatud väga raskete kuritegude toimepanemises. 22.09.2004.a on V.Zonenberg on süüdi mõistetud vägistamise katse eest, mis on toime pandud kahe või enama isiku poolt. Eelnevalt on V.Zonenbergi korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Vabastamine on ennatlik, ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Samuti tuleb arvestada kannatanute õiguspärase ja õigustatud ootusega, et kuriteo toimepannud isikud kannaksid ära karistuse, mis on vastavuses isiku süü suurusega ja toimepandud kuriteo raskusega. Samuti tuleb arvestada kriminaalhooldaja seisukohta, kes ei toeta V.Zonenbergi ennetähtaegset vabanemist, kuna on alust eeldada, et kinnipeetav ei ole võimeline täitma selle nõudeid ning uue kuriteo risk on kõrge. Kohus arvestab ka järgmisi asjaolusid: Vanglas on V.Zonenbergile määratud 9 distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu abiellus 17.06.2005 vanglas.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Vassili Zonenberg on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ½ ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et Vassili Zonenbergi vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud: isik on mõistetud karistusest rohkem kui 1/2 ära kandnud, nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Arvestada tuleb ka seda, milliste tegude eest isik on süüdi mõistetud ja karistust kannab – tegemist on äärmiselt raskete kuritegudega. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et esimest korda karistati teda juba 1988.a., järgnevalt 1994, 1995, 1996 varavastaste kuritegude toimepannemise eest. Grupis toimepandud vägistamise katse eest karistati V.Zonenbergi 22.09.2004.a 7 aasta vangistusega. Kohus hindab isiku püüdu muutumiseks kuid ainuüksi sellest võib vabaduses väheks jääda. Kohus leiab, et Vassili Zonenbergil tuleks vangistuse jätkudes tegeleda tõsiselt sotsiaalsete oskuste treeninguga, osaledes vangla poolt pakutavates viha juhtimise programmides, eluviisi muutmise jne programmides. Kuna süüdlase vabastamine on alati ka kriminaalpoliitiline otsus, siis ei saa selle langetamisel piirduda üksnes süüdlase isiku iseloomustavate andmete arvestamisega, hindamata iga ennetähtaegset vabastamist õiguskaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist nõuab
lg 3 kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäigu arvestamist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all mõistetakse vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jne. V.Zonenberg kannab karistust muuhulgas äärmiselt raskete varavastase kuritegude toimepanemise eest. Kohus nõustub täielikult prokuröri arvamusega, et vabastamine oleks ennatlik, ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Samuti tuleb arvestada kannatanute õiguspärase ja õigustatud ootusega, et kuriteo toimepannud isikud kannaksid ära karistuse, mis on vastavuses isiku süü suurusega ja toimepandud kuriteo raskusega. Isik, kes on toime pannud äärmiselt rasked kuriteod, peab arvestama, et on võimalik, et ära tuleb kanda kogu karistus ning, et kohtul ei ole kohustust teda ennetähtaegselt vabastada. Seega jätab kohus Vassili Zonenbergi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsjatasu Süüdimõistetu taotluse alusel määras kohus V.Zonenberg’ile KrMS § 432 lg 3 alusel kaitsja. Kaitsja, vandeadvokaat Otto Preem esitas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Valga Advokaadibüroo 2082 krooni 70 senti. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras on 2082 krooni 70 senti. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Aivar Pellja Kohtunik 30.10.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.