jaanuariks 2007.a. 18.07.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Elmo Mäevere on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Tartu Vangla toetab tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. 2006.a. lõpetas E.Mäevere vanglas keevitajate kursused. Alustas õpinguid Trtu Täiskasvanute Gümnaasiumi 10 klassis, kuid katkestas need, kuna pidas olulisemaks töötamist vangla majandustöödel. Tartu Vanglas viibimise ajal on läbinud Vihajuhtimise grupitöö, osalenud muusika- ja kunstiteraapia grupitöös. Tartu Vanglas on töötanud majandustöödel. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Elmo Mäevere tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Vabanemise korral ei ole E.Mäeverel kindlat töökohta. Kinnipeetav on vangistuse ajal töötanud, mis on positiivne, kuid kahjuks puuduvad tal töökogemused väljaspool vanglat, mistõttu võib arvata, et Elmo Mäeverel on raske konkureerida tööturul. Arvestades kinnipeetava kohta teada olevat informatsiooni võib pidada negatiivselt mõjuvaks asjaoluks nõrka sotsiaalset võrgustikku. Kinnipeetava suhteid õega ei saa pidada eriti lähedasteks, kuigi noormehel on säilinud temaga kontakt ka vangistuses. Eletroonilise valve kohustuse kohaldamise vastu räägib ka asjaolu, et nimetatud elukoha seisukord ei sobi elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter kuulub E.Mäevere tuttavale A. Korteris on elektrooniliseks valveks eeltingimused täidetud, kuid samas ei saa jätta arvestamata asjaoluga, et tegemist on eraldatud kandiga, korter on halvas seisukorras, elamiseks on kõlblik vaid üks tuba. Kinnipeetaval puudus enne vangistust kindel ja püsiv eluase. Prokurör ei toeta Elmo Mäevere ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et karistatud väga raskete varavastaste kuritegude toimepanemises. 05.06.2000.a on E.Mäevere on süüdi mõistetud isikute grupis toimepandud röövimise eest ja karistatud 12 aasta vangistusega. Vabastamine oleks ennatlik, ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Samuti tuleb arvestada kannatanute lähedaste õiguspärase ja õigustatud ootusega, et kuriteo toimepannud isikud kannaksid ära karistuse, mis on vastavuses isiku süü suurusega ja toimepandud kuriteo raskusega. Elukoht, kuhu süüdimõistetu plaanib elama asuda kuulub väidetavalt E.Mäevere tuttavale, on seega ajutine. Samuti tuleb arvestada kriminaalhooldaja seisukohta, mille kohaselt pole korter sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohus arvestab ka järgmisi asjaolusid: A on nõus hakkama Elmo Mäevere tugiisikuks. H on nõus E.Mäeveret toetama materiaalselt. E on nõus E.Mäevere toetama 5000.- krooniga. x OÜ on kokku leppinud E.Mäeverega töövestluse pärast tema vabanemist kinnipidamiskohast. E.Mäevere kinnitusel on tal maksmata nõudeid 10-ks oktoobriks 765 krooni 48 senti. Vabanemisel vanglast saadav raha on 4316,30 krooni. A on nõus olema Elmo Mäevere tugiisikuks ja nõus toetama materiaalselt. E.Mäevere on lisanud ka Tartu-Räpina mnt bussiliinide graafiku.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Elmo Mäevere on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ½ ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et Elmo Mäevere vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud: isik on mõistetud karistusest rohkem kui 1/2 ära kandnud, nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Justiitsministri 22.veebruari 2007.a määrusega nr 15 on kehtestatus elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 4 sätestab Elektroonilise valve kohaldamise eeltingimused
lg 3 kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäigu arvestamist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all mõistetakse vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jne. E.Mäevere kannab karistust muuhulgas äärmiselt raske varavastase kuriteo eest. Kohus nõustub täielikult prokuröri arvamusega, et vabastamine oleks ennatlik, ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Samuti tuleb arvestada kannatanute õiguspärase ja õigustatud ootusega, et kuriteo toimepannud isikud kannaksid ära karistuse, mis on vastavuses isiku süü suurusega ja toimepandud kuriteo raskusega. Isik, kes on toime pannud äärmiselt rasked varavastased kuriteod, peab arvestama, et on võimalik, et ära tuleb kanda kogu karistus ning, et kohtul ei ole kohustust teda ennetähtaegselt vabastada. Seega jätab kohus Elmo Mäevere vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Aivar Pellja Kohtunik 30.10.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.