1-07-9349\4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja 24.oktoobril

1. a Tartu Maakohus Valga kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-07-9349 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Prokurör Taotluse esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak Tartu vangla Kriminaalasi Süüdimõistetu Tõnu Kaljurand tingimisi enne lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Tõnu Kaljurand 38210122739 elukoht (vabanemisel): x; tähtaja isikukood: RESOLUTSIOON Jätta Tõnu Kaljurand ( isikukood 38210122739 ) talle Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 19.detsembri 2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-16223 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tõnu Kaljurand on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 19.detsembri 2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-16223 ja liitkaristuseks on KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud 1 aasta 1 kuu ja 16 päeva vangistust. Karistusaja algus 11.01.2007.a. Karistusaja lõpp 27.02.2007.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 04.08.2007 26.07.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tõnu Kaljurand on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Tartu Vangla toetab ei toeta Tõnu Kaljuranna tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, madalad haridust ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav peaks oma karistuse ära kandma. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Tõnu Kaljuranna tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kinnipeetava alkoholi tarbimist ja tema poolt sooritatud kuritegude arvu ja dünaamikat, võib uute kuritegude sooritamise riski ja ohtlikkust hinnata kõrgeks. Isik ei ole teinud kõik endast oleneva, et ennetähtaega vabaneda ja seaduskuulekalt oma elu jätkata. Prokurör ei toeta Tõnu Kaljuranna ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et Tõnu Kaljurand on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, uue kuriteo pani toime katseajal. Prokurör leiab, et antud juhul tuleb mõistetud karistus lõpuni ära kanda. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Tõnu Kaljurand on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 1/
2. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipidamise ajal on isik suhelnud viisakalt, probleeme käitumisega pole enamasti olnud. Kohtunik leiab, et Tõnu Kaljuranna vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole põhjendatud: isik on mõistetud karistusest rohkem kui 1/2 ära kandnud, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Süüdimõistetu on lühikese aja jooksul toime pannud kolm kuritegu. Viimase kuriteo pani Tõnu Kaljurand toime katseaja kestel. Kriminaalhoolduse tingimustega tuleb nõustuda ning neile alluda tingimusteta, täita täpselt ja õigeaegselt. Tõnu Kaljurand seda varasemalt teinud ei ole. Eelnevast karistusest T.Kaljurand ei teinud mingeid järeldusi, vaid on katseajal toime pannud uue kuriteo. Kuriteod on sooritatud grupis, valdavalt alkoholijoobes. Süüdimõistetu tunnistab, et tarbib alkoholi liialt, samas pole ta soovinud probleemidele lahendust leida. Seega risk, et ta vabaduses jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, on keskmisest kõrgem. Ennetähtaegne vabanemine ei ole kindlasti reegel ning kinnipeetav peab reaalset vangistust kandes alati eeldama, et see tuleb ka lõpuni kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st
3. Aivar Pellja Kohtunik 24.10.2007.a.