4-07-111 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2007. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-07-111 Kohtunik Igor Amann Vaidlustatud kohtulahend H

) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 82

lg 1 p 3 omab tagasiulatuvat jõudu, kaitstes isikut olukorras, kus riigi poolt seatud ametiisik ei ole suutnud määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita. Riigikohtu

3. a otsuse nr 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Kohus on seisukohal, et vabatahtliku täitmise tähtaeg on isiku võimalus ja õigus tasuda temale määratud rahatrahv ilma, et rakendataks riigi poolt seaduses lubatud sunnimeetmeid. Isikul ei ole vabatahtliku täitmise kohustust.
4. Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis nr 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Kohus ei ole tuvastanud, et K. Kukk oleks kõrvale hoidunud karistuse täitmisest. Isikul rahaliste vahendite või töökoha puudumist ei saa käsitleda karistuse kandmisest kõrvalehoidumisena. Kohtutäitur ei ole suutnud tõendada, et K. Kukk oleks aktiivselt takistanud sundtäitmise läbiviimist.
5. Maakohus leiab, et isikule väärteoasjas mõistetud rahatrahvi sundtäitmisel ei ole võimalik kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 sätestatud aegumistähtaega, kuna TsÜS § 1 sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, haldusõiguserikkumise ja väärteoasjades mõistetud rahatrahvide näol on aga tegemist karistusõigusega. TMS § 202 on kajastatud TMS V osa „Erisused otsuste ja määruste täitmisel väärteo ja kriminaalasjades“
6. peatükis. Seega erineb kriminaal- ja väärteoasjade täitmine ja sealhulgas täitmise aegumine teistest täitmisele kuuluvate täitedokumentide täitmisest. Kohtu arvates on TsÜS § 157 tuleneva aegumistähtaja 2 kohaldamine karistusõiguses põhjendamatu, kuna sellisel juhul ei omaks mõistetud karistus vajalikku efektiivsust. MÄÄRUSKAEBUS
7. Harju Maakohtu
10. a määruse peale esitas kohtutäitur M. Kadak määruskaebuse, milles ta palub vaidlustatud kohtumäärus tühistada. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kuni
13. a kehtinud TMS § 804 ja alates
16. a kehtiva TMS § 202 tulenevalt väärteoasjas määratud rahatrahvi sundtäitmiseks algatatud täitemenetluse lõpetamiseks nõuete aegumise tõttu puudub alus, kuna täitemenetlus trahvinõuete sundtäitmiseks on algatatud õigeaegselt. Kuni
19. a kehtinud TMS § 804 sätestas, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Alates
22. a kehtiva TMS § 202 lg 1 regulatsioon on samasisuline.

§ 82

lg 1 sätestab tähtajad, mille möödumisel ei asuta kuriteo või väärteo eest määratud otsust täitma. Täitmisele asumisena tuleb mõista kohtutäituri poole pöördumist avaldusega täitemenetluse algatamiseks. Seega lubab

§ 82

lg 1 p 3 kohtutäituri poole vastava avaldusega pöörduda aasta jooksul väärteo asjas tehtud otsuse jõustumisest, selline avaldus tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks ja väärteo asjas tehtud otsus ei ole sellise avalduse esitamisel

§ 82lg 1 p-st 3 tulenevalt aegunud ning kuulub täitmisele.

Kui väärteoasjas tehtud otsuse täitmisele on asutud tähtaegselt, peab sellist otsust olema võimalik reaalselt täita ning kuni

3. a kehtinud TMS § 804 ja alates
6. a kehtiva TMS § 202 lg 1 ei saa olla otsuse täitmiseks algatatud täitemenetluse lõpetamise aluseks.
7. Määruskaebuses märgitakse, et varasema haldusõiguserikkumise asjades tehtud otsustega määratud rahatrahvide sundtäitmist puudutava regulatsiooni kohaselt oli haldusõigusrikkumise asjades määratud rahatrahvide sundtäitmise aegumine pidestatud otsuse täitmisele pööramisega kolme kuu jooksul selle tegemisest. Õigeaegselt trahvide sundtäitmiseks algatatud täitemenetluse läbiviimise aeg ei olnud piiratud. Samuti kinnitavad seda seisukohta karistusseadustiku ja selle rakendusseaduse eelnõude seletuskirjad, milles pole mainitud, et karistusseadustiku ja selle rakendusseaduse vastuvõtmisega muutuks oluliselt rahatrahvide sundtäitmise põhimõtted. Seega tuleb asuda seisukohale, et ka praegu on väärtegude eest määratud rahatrahvide sundtäitmise aegumine seotud täitemenetluse algatamisega, mitte aga trahvi sissenõudmisega. Seda seisukohta toetab ka kohtupraktika. Riigikohtu halduskollegium on oma
10. a otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-11-06 väljendanud seisukohta, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist, mitte sundtäitmist selle aja jooksul ka lõpule viia. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et vastupidise seisukoha korral oleks õiguslik regulatsioon kohtutäituritele liialt koormav ning täitmise lõpuleviimine aegumistähtaja jooksul võib ka praktiliselt võimatu olla. Kuigi kõnealuses Riigikohtu lahendis on käsitletud maksukorralduse seaduse sätteid nõuete sundtäitmise kohta, on selles väljendatud seisukohad kohaldatavad ka väärteoasjades tehtud otsuste sundtäitmise puhul. TALLINNA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Tutvunud esitatud määruskaebuse ja väärteoasja materjalidega, ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud Harju Maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. 3
12. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et väärtegude eest määratud rahatrahvide sundtäitmise aegumine on seotud täitemenetluse algatamisega, mitte aga trahvi sissenõudmisega. Ringkonnakohus leiab, et TMS § 202 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et

§-s 82 sätestatud aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Niisugusele seisukohale tuleb asuda arvesse võttes Riigikohtu halduskolleegiumi

3. a lahendis nr 3-3-1-11-06 väljendatud seisukohta, millele määruskaebuses on põhjendatult viidatud. TMS § 202 lg 1 sätestab seega aegumispiirangu ainult sundtäitmise alustamise osas, sundtäitmise ajalist kestvust täitemenetluse seadustik aegumisega ei piira. 10.

§ 82

lg 1 p 3 kohaselt ei asuta väärteo kohta tehtud otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud sätet tuleb tõlgendada selliselt, et siis, kui kohtutäitur on alustanud 1 aasta ja 6 kuu jooksul otsuse jõustumisest täitemenetlust sissenõudja avalduse ehk täitedokumendi alusel, siis otsuse täitmise aegumist ei järgne. Ringkonnakohus märgib, et otsuse täitmise aegumine lõpeb mitte kohtuvälise menetleja või kohtuotsuse täitmisele pööramisest, nagu määruskaebuse esitaja väidab, vaid kohaldatud karistuse tegeliku täideviimise alustamisega. Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku §-st 411 seisneb kohtuotsuse täitmisele pööramine üksnes jõustunud kohtuotsuse saatmises karistust täitvale asutusele, mis ei tähenda aga selle reaalse täideviimise algust. Juhul, kui otsus pöörati küll täitmisele

§ 82

lg 1 p-s 3 sätestatud aegumistähtaja jooksul, kuid täideviimist ei alustatud, vabaneb süüdlane

§ 82

lg 1 p 3 kehtestatud aegumistähtaja täitumisel selle kandmisest või tasumisest, nagu oli selgitatud eelpool viidatud Riigikohtu lahendis. Karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtuotsuse või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist (RKL 3-3-1-5-04). Otsuse täitmise aegumine lõpeb selle tegeliku täideviimise alustamisega, sest üksnes sellisel juhul on saavutatav täideviimise aegumise üksikisiku kaitsmises seisnev eesmärk. 11. Kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusega mõistetud karistuse reaalset täideviimist menetlusaluse isiku K. Kuke suhtes alustati kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamisega 16. 09. 2004. a, seega

§ 82lg 1 p 3 sätestatud tähtaja jooksul.

Seega peatus K. Kuke suhtes tehtud trahviotsuse aegumine

3. a.
4. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-dest 148 p 2, 149 p 2, 194, 196 lg 2 ja 198 Tallinna Ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu
7. a määruse väärteoasjas nr 4-07-111 ning rahuldab esitatud määruskaebuse. I. AMANN 4