järgi kiirmenetluse lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sergei Travnikov Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON VJATŠESLAV KUSTOV, isikukood 37209072219, kodakondsuseta, haridus xxx, emakeel- xxx, töökoht xxx, elukoht xxx, kriminaalkorras karistatud: 1. 19.09.2006 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt
Karistuse algus 19.09.
MS § 238 lg 2 alusel lõplik karistus 20 päevamäära summas 12840 krooni. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 17.07.2007. Vandeadvokaat Eduard Bulattšik Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3, 199 lg 1 p 5 kohus 2 M ä ä r a s: Lõpetada kriminaalmenetlus Vjatšeslav Kustovi süüdistuses
Tõkend – elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtumääruse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud- need on 1685,05 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend viis krooni 05 senti) krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 2106,30 ( kaks tuhat ükssada kuus krooni 30 senti) krooni kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest – jätta riigi kanda KrMS § 183 alusel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA SELLE PÕHJENDUSED Vjatšeslav Kustovile oli süüdistus esitatud selles, et tema, olles isikuna, keda on varem karistatud
alusel mootorsõiduki juhtimise ees joobeseisundis, nimelt Viru Maakohtu 19.09.2006 kohtuotsusega 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud ning Viru Maakohtu 16.05.2007 kohtuotsusega rahalise karistusega summas 12840 krooni, taas 15.07.2007 kell 20.
Süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult. Kaitsja leidis, et süüdistatavat tuleb õigeks mõista, sest ta on juba karistatud süüteo eest, mille tunnused on olulisel määral kattuvad arutatava süüteo tunnustega. Tema kaitsealune juhtis mootorsõidukit 15.07.2007, olles joobeseisundis, ja samas eiras politseiniku märguannet peatuda. Märguande eiramise eest isik on karistatud väärteokorras. Teistkordselt karistada ei tohi. Prokurör leidis, et süüdistatavat tuleb süüdi tunnistada
Samuti leidis prokurör, et väiteks, nagu oleks 3 isik topelt karistatud ühe ja sama süüteo eest, alust ei ole, sest juhtimine joobeseisundis leidis aset kell 20.08 Varja külas, peatamise märguande eiramine aga kell 19.55 Kukruse alevikus. Need on erinevad teod toimepanemise aja ja koha poolest. Antud kriminaalasi saabus kohtusse 17.07.2007 kiirmenetluses lühimenetluse vormis. Samal päeval arutamine toimuma ei saanud. Kohtualluvus oli kontrollitud eelistungil ja kriminaalasi arutamisele määratud vastavalt KrMS §-le 256-4 lg
puhul on tegemist teise astme kuriteoga, sest sanktsiooni maksimummäär ei ületa 5 aastat. Kohus on seisukohal, et kiirmenetluse kohaldamiseks kohustuslik seaduslik alus – tõendamiseseme asjaolude selgus on siiski olemas, vaatamata sellele, et asja arutamisel peab kohus lahendama õiguslikke probleeme. KrMS § 62 kohaselt, tõendamiseseme asjaolud on kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud, kuriteokoosseis, kuriteo toimepannud isiku süü ja isiku iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Sellest küljest antud kriminaalasja tõendamisele kuuluvad asjaolud on selged. Piisavalt selge, millal joobes juhtimine oli toime pandud, kus kohas ja mis viisil, millisele kuriteokoosseisule vastab varem karistatud isiku poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Isiku süü kontrollimine on samuti selge, sest süüdistatava vanuse ja süüdivuse kohta kahtlusi ei ole tekkinud, Iseloomustavad andmed samuti on esitatud – kohtuotsuste koopiad, iseloomustus. Antud kriminaalasja arutamisel on tekkinud õiguslik probleem - kas on lubatud menetleda V. Kustovi suhtes kriminaalasja
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja süüdimõistva kohtuotsuse korral karistada teda vastavalt seadusele olukorras, mil isik on juba karistatud sarnaste tunnustega süüteo toimepanemise eest. Probleemist annab märku kaitsja enda positsioon kogu kohtuliku arutamise käigus. Alguses, peale süüdistusakti avaldamist, leidis kaitsja, et süüdistus on põhjendatud. Kohtuvaidlustes avaldas kaitsja, et tema kaitsealuse süü ei ole tõendatud ja asjas tuleb teha õigeksmõistev kohtuotsus. Süüdistatava ennast süüditunnistamine nii kohtueelse kui ka kohtuliku arutamise käigus ei vabasta kohut kohustusest arutada kriminaalasja ausa menetlemise põhimõttest lähtudes, kontrollides asjas kogutud tõendeid nende kogumis, kohaldada õigesti materiaalõigust ja järgida ka menetlusõiguse norme. Riigikohus on oma praktikas korduvalt osutanud vajadusele järgida Põhiseaduse §-s 23 lg 3 ja
lg 3 sätestatud topeltkaristamise keeldu.
lg 3 sätestab: „ Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis“.
§-sse 424 ning topeltkaristamisse puutuvalt on olemas kaks Riigikohtu otsust – 3-1-1-120-06 16.04.2007 ja 3-1-1-124-06 07.05.
lg 3 sätestab sarnaselt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
See tähendab, et ideaal- ja reaalkonkurentsi vaheline vahetegemise aluseks on tegu kui üks objektiivse koosseisu tunnustest - tegevus või tegevusetus -, mitte aga kõik süüteo koosseisutunnused. …“ (maakohtu poolt alla kriipsutatud) Võrdlemisele ja hindamisele kuulub mitte ainult tegu ja selle ruumilised ja ajalised piirid, vaid
-us ja muus seaduses ( antud juhul Liiklusseaduses) kirjeldatud süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Süüteo koosseis ja tegu objektiivses mõttes on erinevad mõisted, mille erinevusest, tundub, prokurör aru ei saanud. Tuleb tunnistada, et ka kaitsja on vahepeal kaldunud pigem jätkuva teo analüüsimisele, mitte aga süüteokosseisude võrdlemisele. Tsitaat samast Riigikohtu lahendist: „7. …
lg 3 sätestab: "Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis." Seega vajab otsustamist, millisel juhul on erinevate menetluste esemeks sama süütegu. Vastavat probleemi on kirjeldanud Euroopa Inimõiguste Kohus asjas Franz Fischer v. Austria. Euroopa Inimõiguste Kohus märkis, et see, kui ühe teo suhtes on kohaldatavad mitu normi, ei ole vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
ja LS § 74-30 lg 1 järgi ettenähtud süüteokoosseisud kattuvad ja mis määral, kas see kattuvus on oluline, kas V. Kustovi toimepandud tegu, mis vastab nii
§-le 424 kui ka LS §-le 74-30 lg 1 koosseisule, on ruumiliselt ja ajaliselt tervikuna vaadeldav.
Antud süüteokoosseisu objektiivne külg väljendub seaduses kirjeldatud teos ( tegevuses). Kusjuures
eeldab erisubjekti olemasolu – isik peab olema varem karistatud samataolise teo eest. Antud süüteokoosseis realiseerub tegevuse kaudu, mis seisneb selles, et isik juhtib mootorsõidukit ja viibib seejuures joobeseisundis.
puhul on tegemist jätkuva kuriteoga, mis algab siis, kui isik hakkas autot juhtima, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, ja lõppeb auto peatumisega. Antud süüteo subjektiivne külg on tahtlus - isik teab, et ta juhtib autot, olles varem tarvitanud alkoholi, ja soovib seda, ning vähemalt peab võimalikuks ja möönab, et ta viibib joobeseisundis. LS § 74-30 lg 1 näeb ette vastutuse „sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märgiande tahtliku eiramise eest“. LS § 74-30 lg 1 puhul on tegemist samuti ohudeliktiga. Selle süüteokoosseisu objektiinve külg on täidetav samuti tegevusega - isik juhtib mootorsõidukit ja jätkab juhtimist ka peale kohustuslikku peatamise märguannet. LS § 74-30 lg 1 puhul on tegemist samuti jätkuva süüteoga, mis algab siis, kui isik, juhtides autot, ei peatu kohustulikule peatamise märguandele ja jätkab sõitmist, ja lõppeb samuti auto peatumisega. Antud süüteo subjektiivne külg realiseerub samuti ainult tahtluse vormis. Kokkuvõtlikult võib tulla järeldusele, et
§-s 424 ja LS §-s 74-30 lg 1 sätestatud süütegude koosseisud kattuvad olulisel määral. Mõlemal juhul on tegemist ohudeliktiga, kus rünnatavaks õigushüveks on liiklusturvalisus. Mõlemad süüteokoosseisud realiseeruvad tegevuse kaudu, mis seisneb auto juhtimises, erinevusega, et
puhul lisatunnuseks on joobesolek, LS § 74-30 lg 1 puhul lisatunnuseks peatamata jätmine kohtustuslikule peatamise märguandele. Mõlema süüteokoosseisu realiseerimine on võimalik üksnes tahtluse vormis. Kohus arvab, et sama võrdlemise metoodikat on kasutatud Riigikohtu praktikas. Riigikohus uuris LS § 74-7 ja
Kriminaalkolleegium leiab, et LS § 747 ja
omavaheline kattuvus on selline, et isiku karistamine mõlema sätte järgi erinevates menetlustes kujutab endast mitmekordse karistamise keelu rikkumist. Nii LS § 747 kui
Mõlemad teod algasid ja kulgesid aegruumis samaaegselt ning lõpetati üheaegselt politsei poolt. Kaitstavaks õigushüveks on mõlemal juhul kaasliiklejate turvalisus ning tegu, millega õigushüve kahjustatakse, on 7 mõlema süüteokoosseisu järgi mootorsõiduki juhtimine.“ ( nimetatud lahend 3-1-1- 124-06). Enne seda, kui võtta seisukoht, kas V. Kustovi toimepandud tegu, mis vastab nii
§-le 424 kui ka LS §-le 74-30 lg 1 koosseisule, on ruumiliselt ja ajaliselt tervikuna vaadeldav, peab kohus seda tegu tuvastada faktiliste asjaolude pinnal. V. Kustov selgitas kohtuistungil, et 15.07.2007 kella 15 paiku ta tarvitas alkoholi, umbes 3 klaasi alkohoolset kokteili Mäetaguse tanklas IdaVirumaal. Pärast seda autogaa sõitis tema sõber. Ta ei mäleta, mis hetkel ta istus rooli, kuid ta ei vaidle vastu, et juhtis autot joobeseisundis. Märguande eiramist Kurkusel ta ei mäleta. Mäletab ainult seda, et avarii juba toimus, see oli Varja küla juures Tallinn-Narva maanteel, ta istus politseiautosse ja siis talle tuleb meelde traumapunktis viibimine. Tal oli peapõrutus. Kohus märgib, et süüdistatava poolt asjaolude mittemäletamine on arusaadav, arvestades avarii tagajärjel saadud kehavigastusi pea piirkonnas. Kohtupsühhiaatria elementaarsed teadmised on juristi hariduse osa. Järelikult kohus võib endale lubada järeldada, kas asjaolude mittemäletamine võib olla tingitud mõjuvast põhjusest- mälulüngast. Kehavigastused pea piirkonnas võivad avaldada mõju isiku mälu võimele. Kehavigastuse saamisele eelnenud ja järgnenud asjaolud võivad isiku mälust kaotsi minna kas osaliselt või täielikult. Peale selle, kohtuistungil olid uuritud järgmised tõendid: Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta lk 2, millest nähtub, et 15.07.2007 kell 20.48 Tallinn-Narva mnt
lg 1 näidatud eesmärkidest ning arvesse võeti ka seda, et „menetlusalune isik pani toime antud väärteo alkoholijoobeseisundis ning põgenes politseieest suurel kiirusel ca 170 km/h ning politsei poolt käis antud 8 tagaajamine 20 kilomeetri vältel mööda tiheda liiklusega maanteed“. Otsuse peale edasi kaevatud ei ole ja see jõustus 02.09.
järgi teo toimepanemise aja näitamine minutilise täpsusega ei piira ega katkesta selle teo terviklikkust. Minutilise täpsusega teo toimepanemise tähtaja fikseerimine näitab mitte jätkuva teo toimepanemise ajalisi piire vaid täpset kellaaega, millal oli antud esimene peatamise märguanne ( näiteks lülitatud punane vilkur) ja millal jõudis kohale politseipatrull ja avastas tagajatud auto avariilises olukorras ning juhi joobeseisundis. Arvestades ülaltoodut, tuleb kohus järeldusele, et V. Kustovi puhul on tegemist isikuga, kes on juba 03.08.2007 tehtud otsusega karistatud LS § 7430 lg 1 järgi ettenähtud süüteo eest, mille süüteokoosseisu tunnused langevad olulisel määral kokku
Kedagi ei tohi karistada teistkordselt sama süüteo eest. KOHTU MEETMED Kohus lähtub Riigikohtu praktikast asjas 3-1-1-124-06, et tuvastades topeltkaristamise keelu rikkumist, tuleb menetlus lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 5 näidatud alusel. Vaatamata sellele, et kiirmenetluse lahendiks vastavalt KrMS §-le 256-5 lg 1 ei saa olla lõpetamise määrus, vaid ainult tagastamise määrus või süüdimõistev või õigeksmõistev otsus, lühimenetluses on võimalik vastavalt KrMS §-le 238 lg 1 p 3 lõpetada menetlus KrMS § 199 lg 1 p 2-5 näidatud alusel. Kohus leiab, et kriminaalmenetlus V. Kustovi suhtes süüdistuses
MS § 199 lg 1 p 5 alusel. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- tuleb tühistada kohtumääruse jõustumisel. Kriminaalasjas tekkinud kohtukulud – need on 1855,55 krooni ja 250,75 krooni kaitsjatasu kohtulikul arutamise osutatud õigusabi eest ning 1685,05 krooni kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest- tuleb jätta riigi kanda KrMS § 183 alusel. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.