1-07-11708\3

1-07-11708 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11708 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Natalia Duškina Kaitsja Kristiina Suvalova Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Stanislav Gavrilov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Stanislav Gavrilov (isikukood 38605180406; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Stanislav Gavrilov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 20.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Stanislav Gavrilovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Stanislav Gavrilov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 27.04.2006.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse hulka arvestati 2 eelvangistuses viibitud aeg alates 19.04.2005.a – 05.07.2005.a, s.o 2 kuud ja 16 päeva ning alates 21.01.2006.a. ,kandmisele kuulub 3a.3k.14p. Karistuse kandmise algus oli 21.01.2006.a ja lõpp on 05.05.2009.a. Kinnipidamisasutuses Stanislav Gavrilovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on karistusaja jooksul distsiplinaarkorras karistatud 2 korda. S.Gavrilov on pannud toime kuriteo, mis seisnes suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises ja valdamises isku poolt, kes on varem toime pannud samasuguse kuriteo. Pärast vabanemist kavatseb asuda elama oma elukaaslase A A juurde XXX. Pärast vabanemist on S.Gavrilovil võimalus minna tööle OÜ-sse Jõehobu. Stanislav Garvilov on olnud aktiivne amfetamiini tarbija ja tunnistab ka ise sõltuvust. Vanglas on tema vastu algatatud uus kriminaalasi KarS § 331 järgi. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Stanislav Gavrilovit on kolm korda karistatud kriminaalkorras, neist kaks korda narkokuritegude eest. Kuigi elukaaslane on nõus S.Gavrilovit enda juurde elama võtma, ei välista see edaspidiste kuritegude toimepanekut. Uue kuriteo sooritamise risk seoses narkootikumide tarvitamisega on kõrge, sest ta võib minna kuritegelikule teele seoses vajadusega hankida narkootikume. Stanislav Gavrilovi suhtes on algatatud uus kriminaalasi KarS § 331 järgi. Ei ole sugugi kindel, et kinnipeetav suudab täita kriminaalhoolduse nõudeid ja on võimeline seaduskuulekalt elama. Eelpool mainitu seab kahtluse alla kinnipeetava suutlikkuse pidada vabanemisjärgselt kinni elektroonilise valve korral kehtestatud reeglitest ja piirangutest. Kriminaalhooldaja leiab, et käesoleval ajal on ennatlik kinnipeetavat vabastada ennetähtaegselt vanglast elektroonilise valve alla. Stanislav Gavrilov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Oma sõnade järgi lubab minna tööle ja asuda elama elukaaslase juurde, kellega tal on poeg. Lubab talle elektroonilise järelevalvega pandud kohustusi täita ja mitte enam narkootikume tarvitada. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Prokurör ei toeta taotlust. Varasem karistus ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt. Stanislav Gavrilovit on kahel korral kriminaalkorras karistatud narkokuritegude eest. Vanglas on tema vastu algatatud uus kriminaalasi KarS § 331 järgi. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Seega puudub veendumus selles, et isik vabanedes enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, suudaks alluda kriminaalhooldaja kontrollile ning täidaks kohtu määratud kohustusi. Stanislav Gavrilovi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks S.Gavrilovi vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kaitsja ei ole nõus prokuröri arvamusega. S.Gavrilovil on teda toetav abikaasa ja laps, kes vajab isa. Ta on vanglas korralikult käitunud ja koolis õppinud. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud S.Gavrilovi, prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et Stanislav Gavrilov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel 3 arvesse kõik S.Gavrilovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Stanislav Gavrilov kannab karistust narkokuritegude eest, teda on korduvalt (üle kümne korra) väärteoasjade toimepanemise eest karistatud, põhiliselt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15-1 ja Liiklusseaduse järgi. Vanglas on tema vastu algatatud uus kriminaalasi KarS §331 järgi Kriminaalhooldaja ei ole nõustunud isiku ennetähtaegse vabastamisega, sest uue kuriteo sooritamise risk seoses narkootikumidega on kõrge, kuna ta võib minna kuritegelikule teele seoses vajadusega hankida narkootikume. Prokuröri hinnangul on S.Gavrilovi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Stanislav Gavrilovi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks S.Gavrilovi vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Arvestades seda, et Stanislav Gavrilov on toime pannud raske rahvatervisevastase kuriteo ja tal on narkosõltuvus, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik