1-07-13132 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-07-13132 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Tatjana Talja Prokurör Sirle Melk Kohtuasi Murru Vangla taotlus Aare Allak tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aare Allak (isikukood 35209150322; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada Aare Allak karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohtumääruse jõustumisest ja määrata ta selleks tähtajaks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna käitumiskontrolli I talituse kriminaalhooldusametniku Tiiu Jalg (asukoht: Tartu mnt.85) järelevalve alla ning kohustada Aare Allak järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXXXXXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Aare Allak`u suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2 2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 3) asuda tööle ühe
(1)kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja pakub; 5) pöörduda narkoloogi vastuvõtule ning vajadusel läbida ravikuur vastavalt spetsialisti ettekirjutusele. 6) võtta ühendust kohtutäituriga kuu jooksul peale vabanemisest ja igakuiselt hüvitada rahalisi nõudeid. Aare Allak vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Murru Vanglale, prokurörile, Aare Allakule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Murru Vangla esitas 22.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aare Allak tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aare Allak tunnistati süüdi 22.11.2002.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 107 lg 2 p1 järgi 6 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 23.07.2002 ja lõpp on 23.10 2008.a. Kinnipidamiskohas Aare Allak kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Tallinna Vanglas töötas majandustöödel – oli sotsiaalosakonnas koristaja. Avavanglaosakonnas töötab AS Eesti Vanglatööstusele kuuluvas pesumajas. Vanglas sisustab tööst vaba aega lugemisega ja teleri vaatamisega. Tallinna Vanglas läbis kursused „Viha juhtimine“ ning „Sotsiaalsed Toimetulekuoskused“. Usub jumalasse ja käib regulaarselt kaplani vastuvõtul. Kinnipeetaval on karistuse kandmise ajal olnud 2 distsiplinaarkaristust. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Aare Allak vabastamist. Käitumiskontroll võib maandada uue kuriteo toimepanemise riske. Vangla andmetel on materiaalne kindlustatus vabanedes hea: vabanemisfondis on kinnipeetaval raha. Omab hagi 6615.80, kohtutäituritele on väljavõtte järgi võlgu 2002.aastast 850 krooni. Ümbruskonnas on olemas töökoha võimalused, kui kinnipeetav suudab püsida kaine ning töölepingust kinni pidada. Aare Allak taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega . Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. On nõus mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume ja asuma tööle õigeaegselt. Prokurör ei toeta Aare Allaku ennetähtaegset vabastamist. Ta on kokku kaheksal korral kriminaalkorras karistatud. Vanglas viibib ta seitsmendat korda. Praegusel hetkel kannab ta karistust äärmiselt raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mille muudab eriti jõhkraks asjaolu, et ohvriks oli abitu inimene. Teda on ka varem karistatud inimese tapmise eest. Kuigi ta ise on tunnistanud, et kuriteod on enamasti ajendatud liigsest alkoholi tarvitamisest, siis vaatamata varasematele mitmetele vangistuskogemustele ei ole ta tahtnud oma käitumist muuta ning tegeleda oma probleemidega. Teda on vangistuse ajal karistatud ka distsiplinaarkorras, mis näitab tema ilmset lugupidamatust vanglas kehtiva korra ning vangla administratsiooni suhtes. Kuigi A.Allak on vangistuses töötanud ja osalenud sotsiaalabiprogrammides, leian, et tema 3 ennetähtaegne vabastamine ja allutamine käitumiskontrollile on ebaotstarbekas, kuna tegemist on korduvalt karistatud isikuga, kelle perekondlikud suhted on kriminaalhooldaja ettekande kohaselt suhteliselt nõrgad ning tal puudub vabaduses ka kindel töökoht. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Aare Allak ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aare Allak võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aare Allak isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Asja materjalidest nähtuvalt on Aare Allak karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – Aare Allak on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab tõsiasi, et Aare Allak iseloomustatakse vanglast üldiselt positiivselt, tema käitumine on olnud režiimikuulekas ning tema suhtes on kohaldatud kaks distsiplinaarkaristust. Seega on Aare Allak aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et Aare Allak tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on Aare Allakul olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa Aare Allak edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata Aare Allak püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka kriminaalhooldaja. Kohtunik