← Eesti

4-05-948\3

4-05-948 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2006. a, Tallinn Väärteoasja number 4-05-948 Kohtunik Malle Preimer Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15

§ 804ja alates 01.

jaanuarist

  1. a kehtiva TMS § 202 tulenevalt 2 haldusõiguserikkumise asjas määratud rahatrahvi sundtäitmiseks algatatud täitemenetluse lõpetamiseks nõuete aegumise tõttu puudub alus, kuna täitemenetlus trahvinõuete sundtäitmiseks on algatatud õigeaegselt. KarS § 82 lg 1 sätestab tähtajad, mille möödumisel ei asuta kuriteo või väärteo eest määratud otsust täitma. Väärtegude puhul oli selleks tähtajaks kuni
  2. juulini
  3. a üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest ja pärast nimetatud kuupäeva 18 kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Seega tuleneb KarS § 82 lg 1 p-st 3, et väärteo (milleks on ka HÕS-i alusel kvalifitseeritud haldusõiguserikkumised) osas tehtus otsust ei asuta täitma, kui nimetatud otsuse tegemisest on möödunud üks aasta. Täitmisele asumisena tuleb mõista kohtutäituri poole pöördumist avaldusega täitemenetluse algatamiseks. Seega lubab KarS § 82 lg 1 p 3 kohtutäituri poole vastava avaldusega pöörduda aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest, selline avaldus tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks ja väärteoasjas tehtud otsus ei ole sellise avalduse esitamisel KarS § 82 lg 1 p-st 3 tulenevalt aegunud ning kuulub täitmisele. Kui väärteo osas tehtud otsuse täitmisele on asutud tähtaegselt, peab sellist otsust olema võimalik reaalselt täita ning kuni
  4. jaanuarini 2006.

§ 804ja alates 01.

jaanuarist

  1. a kehtiva TMS § 202 lg 1 ei saa olla otsuse täitmiseks algatatud täitemenetluse lõpetamise aluseks. Määruskaebuse esitaja väitel kinnitavad seda seisukohta varasem haldusõiguserikkumise asjades tehtud otsustega määratud rahatrahvide sundtäitmist puudutav regulatsioon; karistusseadustiku ja rakendusseaduse eelnõude seletuskirjad, milles pole mainitud, et karistusseadustiku või rakendusseaduse vastuvõtmisega muutuksid oluliselt rahatrahvide sundtäitmise põhimõtted; TsÜS § 157 lg 1 ning kohtupraktika. Määruskaebuses märgitakse, et kui vaatamata eeltoodule asuda seisukohale, et kuni
  2. jaanuarini 2006.

§ 804ja alates 01.

jaanuarist

  1. a kehtiva TMS § 202 lg 1 võis hoolimata trahvinõuete sundtäitmiseks täitemenetluse tähtaegsest algatamisest olla täitemenetluse lõpetamise aluseks, ei saa käesoleval juhul trahvinõuded KarS § 82 lg 2 p 1 tulenevalt olla aegunud, kuna trahvinõuete aegumine oli peatunud J. Rikkase poolt rahatrahvi täitmisest kõrvalehoidmise tõttu. TALLINNA RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3.
  2. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav Harju Maakohtu määrus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest esitas kohtutäitur M. Kadak
  3. novembril
  4. a Tallinna Linnakohtule taotluse J. Rikkase rahatrahvi ja rahalise karistuse asendamiseks arestiga täiteasjades nr 008/2002/5371 ja nr 008/2002/
  5. juuni
  6. a määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata kohtutäitur M. Kadaku avalduse J. Rikkasele Tallinna PP Ida politseiosakonna
  7. a otsusega haldusõiguserikkumise asjas 142/266 mõistetud rahatrahvi 200 krooni asendamiseks arestiga ning TMS § 202 alusel lõpetas J. Rikkase suhtes Tallinna PP Ida Politseiosakonna
  8. a otsuse haldusõiguserikkumise asjas 142/266 alusel algatatud täitemenetluse 008/2002/5371 seoses täitemenetluse aegumisega. Kohtutäituri taotlust J. Rikkase rahatrahvi ja rahalise karistuse asendamiseks arestiga täiteasjas nr 008/2002/1239 maakohus oma määruses ei käsitlenud, ega ole ka motiveerinud nimetatud taotluse käsitlemata jätmist. VTMS § 150 lg 2 alusel loeb ringkonnakohus nimetatud põhistuse puudumist vaidlustatavas kohtumääruses ebaseadusliku kohtulahendi kaasa toonud väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis vastavalt sama seadustiku § 148 p-le 3 on kohtulahendi tühistamise aluseks. 3 3.
  9. Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 2 sätestab, et rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Nimetatud sättest tulenevalt on täitmiskohtunikul õigus teha rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise määrust üksnes kohtutäituri või võlgniku avalduse alusel, millega taotletakse täitemenetluse lõpetamist. Käsitletavas väärteoasjas nimetatud avaldust võlgniku ega ka kohtutäituri poolt kohtule esitatud ei ole. Seega puudus Harju Maakohtul seaduslik alus oma määrusega lõpetada J. Rikkase suhtes algatatud täitemenetlus TMS § 202 alusel seoses täitemenetluse aegumisega. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus J. Rikkase suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamist TMS § 202 alusel seoses täitemenetluse aegumisega materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena VTMS § 149 p 2 mõttes, mis vastavalt sama seadustiku § 148 p-le 2 on kohtulahendi tühistamise aluseks. 3.
  10. Ringkonnakohus peab vajalikuks osundada, et J. Rikkase suhtes haldusõiguserikkumise asjas rahatrahvi kohaldamise ajal kehtinud HÕS § 3361 lg 1 sätestas, et haldusõiguserikkuja poolt rahatrahvi tähtajaks ilma mõjuva põhjuseta mittetasumise korral võidakse asendada rahatrahv haldusaresti või eriõiguse äravõtmisega, juhul kui selle õiguserikkumise eest oli karistusena ette nähtud ka haldusarest või eriõiguse äravõtmine. Nimetatud paragrahvi lõike 4 kohaselt tasumata rahatrahv ei kuulu asendamisele muu halduskaristusega, juhul kui trahvi määramisest on möödunud üle ühe aasta. J. Rikkasele määrati rahatrahv Tallinna PP Ida politseiosakonna
  11. aprilli
  12. a otsusega. Täitemenetlus algatati
  13. mail 1999 a. Seega võis täitemenetlust käsitleva seadusega ettenähtud korras taotleda rahatrahavi asendamist kuni
  14. aprillini
  15. a, mistõttu on seadusest tulenev tähtaeg rahatrahvi asendamiseks möödunud.
  16. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS §-dest 147 lg 2 p 1; 148 p 2, 3; 150 lg 2; 194, 196 lg 2 ja 198 Tallinna Ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu
  17. a määruse J. Rikkase väärteoasjas nr 4-05-948 ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kohtunik Malle Preimer 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.