4-07-2104\5

4-07-2104 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2007 a Tallinn Väärteoasja number 4-07-2104 (2314,07,027457) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 17.04.2007 otsus nr XXX Mart Saarekanno karistamises Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Mart Saarekanno, IK: 35801010256, elukoht: XXX Kaitsja: Indrek Sirk RESOLUTSIOON
2. Jätta Mart Saarekanno kaitsja kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 17.04.2007 otsus nr XXX Mart Saarekanno karistamises Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni rahuldamata.
3. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 17.04.2007 otsus nr XXX Mart Saarekanno karistamises Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 02.11.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkonstaabli Hannes Küünarpuu 17.04.2007 otsusega nr XXX karistati Mart Saarekannot Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit haagisega XXX registreerimismärgiga XXX, mille tegelikud teljekoormused ületasid registreerimisel määratud väärtusi. Juhil ei olnud selle kohta esitada eriluba, ei olnud esitada sõiduki kasutamiseks õigustatud dokumenti-volikirja, rikkudes sellega LE § 70 p 4; 196 nõudeid, pannes toime LS § 7433 ja § 7435 lg 1 ning Teeseaduse § 401 lg 1 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles on märgitud, et menetlusalune isik juhtis veokit XXX ning sõiduki peatas vilkuritega politseisõiduk. Politseinik palus sõita Sauele sõiduki kontrollimiseks. Enne sõiduki kaalule sõitmist anti korraldus abisild üles tõsta. M.Saarekanno vastuväite peale ütles politseinik, et teda parklasse eskortinud politseiniku sõnul olevat abisild olnud ka enne üles tõstetud. Menetlusalune isik ei ole väärtegu toime pannud, sest menetlusalusele isikule on süüks arvatud haagise juhtimine, mille teljekoormused ületasid registreerimisel lubatud väärtusi, kuid mõõtevahendi kasutamise protokollist nähtuvalt olid haagise teljekoormused lubatust väiksemad. Kohtuväline menetleja ei ole andnud hinnangut selle kohta, et menetlusaluse isiku kasutatud autol ei olnud võimalik üles tõsta abisilda olukorras kus teljekoormus on üle 11 500 kg ja sõiduki kiirus ületas 30 km/h. Arvestades kasutatud sõiduki parameetreid oli menetlusalusel isikul õigus eeldada, et selle sõidukiga ei ole võimalik toime panna talle süükspandavat tegu. Kohtuväline menetleja ei ole välja selgitanud subjektiivseid tunnuseid, mistõttu nende puudumisel kuulub menetlus lõpetamisele. VTMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on oluliseks menetlusnormi rikkumiseks kui otsuse on teinud ebaseaduslik menetleja. Kuivõrd seda rikkumist ei ole võimalik enam kõrvaldada, tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et politsei pidas kinni ja palus sõita koormusplatsile. Abisillal on signaal peal, mingit signaali ei tulnud. Pärast kontrollimist paluti sõita kaalule ja sild üles tõsta, sest nägid, et sild oli üleval. Oli õppepäev ja ei tahtnud politseiametnikega vaidlustesse laskuda. Ülekoormust ei saanud olla. Tõstis silla üles sundnupuga. Sõitis kaalule, näidati mingeid numbreid, arvutati, korrutati. Ei süvenenud. Paluti kirjutada seletus, et on ülekoormus. Kabiinis on olemas signaal ja see hakkab piibitama kui sild üleval on. Kui on ülekoormus, peaks sild automaatselt alla langema. Kui ülekoormust ei ole, siis ei lange. Sõidu ajal saab silda alla lasta küll, kuid vaid juhul, kui sõiduk ei ole ülekaaluline. Tühja autoga saab seda teha. Sõiduomadusi see ei muuda. Kui sild oli üles tõstetud nagu väidetakse, siis see oli teadmata, silla nupp oli all. Kaitsja leidis, et menetlusalune isik teadis, et kõik sillad on vastu maad. Sõidukiga ei saa sõita ülekoormusega. Igasugused põhjused ülekoormusega sõitmiseks puudusid. Lubatud on 44 tonni, mass oli 35 tonni. Ülekuulatud politseiametnike ütlusi ülestõstetud sillaga sõitmise kohta ei saa pidada usaldusväärseks. Kui isegi oli tegemist tehnorikkega ja sild oli üles tõstetud, siis ta ei võinud seda teada. Automaatika on peal, mis peab sellise olukorra välistama ja seetõttu puudus tahtlus. On küll nõue, et juht peab sõiduki korrasolekut jälgima, kuid sellele sättele ei ole viidatud. Peale selle tuleb ametnikul taanduda kui ta on menetlenud seda asja, üle kuulanud tunnistajad, teinud otsuse ja esindab ka kohtus. Kaob ära objektiivsus hinnata erapooletult tõendeid. Tunnistaja Uno Laas seletas, et eelmise aasta lõpus oli suur politseinike koolitus Sauel. Peatati ja kontrolliti menetlusaluse isiku sõidukit. Toimus reid ja kontrolliti palju sõidukeid. Platsiks valiti Lääne-Harju politsei ees olev plats. Üks patrull võttis teel veokeid maha, ja toimetas platsile. Kontrollisid XXX, millel veoseks konteiner. Kui veok platsile sõitis, oli telg üleval. Kontrolliti tehnoseisundit. Oli koolitaja, pööras tähelepanu, et kui sõidab niimoodi teele, tuleb kontrollida, sest abitelg üleval. Kontrolliti tehnoseisundit, anti korraldus sõita kaalumisele. Abitelg oli juba alla lastud, paluti üles tõsta. Selgus vedava telje ülekaal. Toimus koolitamine, mistõttu jälgiti, et kõik oleks korrektne. Oli platsil ja sõiduk tuli ringtee poolt, 2 keeras platsile. Telje alla laskmist ei näinud. Kui liikus tehnilise kontrolli paika, siis oli sild üleval. Kui oli peatunud, lasti sild alla. Tunnistaja Urmo Lüüs seletas, et seisid tankla juures üle tee. Kummaski suunas kaugele näha. Tuli merekonteineriga koormatud sõiduk, ülekoormusega. Sai maha võetud ja võttis dokumendid ning viis Sauele platsile. Enne platsile jõudmist teavitas kuhu minna ja läls tagasi. Peatamise põhjuseks see, et koormaks oli merekonteiner, abisild üleval, rattad kandilised. See oli potentsiaalne veok, mida õpilastele näidata. Silma järgi ei olnud kiirus üle 70 km/h. Seda, et abisild üleval oli, nägi eemalt, vaatas binokliga. Platsile sõites oli abisild samuti üleval. Edasi ei tea. Tunnistaja Alvar Ottokar seletas, et 2006 detsembris toimus politseioperatsioon raskeveokite kontrollimiseks. Veok peatati, kontrolliti tehnoseisundit, kogumassi, teljekoormusi. Kontrollimisel oli veoki üks abitelg üleval. Vasak ülemine latern purunenud, ühel rehvil vigastus. Nägi üleval olevat teist silda kui sõiduk suundus platsile. Kui pidama jäi, lasi silla alla. Kohtuväline menetleja leidis, et tema puhul ei ole tegemist ebaseadusliku menetlejaga. Oleks absurd kui otsuse tegija ei saaks tõendeid koguda. Ta ei ole asjas olnud tunnistaja. Menetlusalune isik pani väärteo toime. Väärteokirjelduses on märgitud, et juhtis mootorsõidukit haagisega. Ehk oleks pidanud lisama, et sõidukiks oli XXX registreerimismärgiga XXX. Kahtleb, et sellise staažiga juht ei märka sõiduomaduste muutumist. Teljekoormuse ülekaal on dokumentidega tõendatud. Kaebus tuleks jätta rahuldamata. Kui kohus leiab, et teljekoormuste osas ei ole tõendatud, siis kvalifitseerida ümber LS § 74 35 lg 1 ettenähtud väärteona. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud Mart Saarekanno juhitud mootorsõiduki XXX registreerimismärgiga XXX ülekaal. Kogukoormuseks on mõõdetud 35 210 kg. Lubatud kogukoormuseks on aga 44 000 kg. Veduki esisillal on tuvastatud ülekaal 660 kg ja tagasillal 900 kg. Väärteomaterjalidest nähtuvalt ülekaalu ei oleks olnud kui menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduk oleks sõitmisel kasutanud allalastud abisilda. Väärteoasjas üle kuulatud tunnistajate UL, UL ja AOütlustest nähtuvalt sõitis Mart Saarekanno oma juhitud raskeveokiga ülestõstetud abisillga ning kohus loeb nende tunnistajate ütlustega selle asjaolu tõendatuks. Üheks sõiduki kinnipidamise põhjuseks oligi asjaolu, et tunnistaja Urmo Lüüs jälgis trassil sõidukeid binokliga ning märkas ülestõstetud abisillaga sõitmas menetlusaluse isiku sõidukit. Väärteoasja menetluse käigus on meentlusalune isik esitanud tõendi selle kohta, et abisilla laskumine toimub automaatselt kiirusel üle 30 km/h ja seda ei saagi käsitsi reguleerida kui tegemist on ülekoormusega. Seetõttu ei pidanud menetluslune isik ka teadma seda, et sild on üleval, mistõttu oli menetlusalune isik arvamusel, et ta ei saagi sellist süütegu toime panna. Kohus suhtub taolisesse väitesse kriitiliselt. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et menetlusalune isik ei sõitnud nimetatud sõidukiga esimest päeva ning sõiduki peatamisel ning tehnoseisundi kontrollimisel tuvastati nii rehvi vigastus kui ka purunenud latern, mis näitab juhi ilmselgelt ükskõikset suhtumist tema juhitava sõiduki korrasolekusse. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja UL ja AO ütlustest nähtuvalt sõitis menetlusaluse isiku juhitud sõiduk kontrollimise platsile ülestõstetud abisillaga ning peatudes lasi silla alla. Kui aga kästi abisild üles tõsta, tõstis menetluslune isik silla üles. Seejuures ei olnud menetlusalune isik sellisest olukorrast üllatunud. Samas näitab menetlusaluse isiku poolt kontrollimise kohta sõitmisel silla alla laskmine seda, et see ei toimunud automaatselt, vaid sõltus menetlusaluse isiku enese käitumisest, so abisilla allalaskmisest ja tõstmisest juhikabiinis asuvast abisilla käivituslülitist. Politseiametnike nähtud situatsioon kus kiirust aeglustav sõiduk laseb peatudes abisilla alla näitab seda, et menetluse vältel esitatud tõend abisilla automaatika töötamise kohta täpselt 3 vastupidisel juhul ei ole tõendina arvestatav. Seega oli menetlusalune isik teadlik sellest, et sõites oli raskeveoki abisild üleval ja see abisild oli üleval menetlusaluse isiku tahte kohaselt. Seetõttu leiab kohus, et Mart Saarekanno käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo koosseis, so Teeseaduse § 401 lg 1 ettenähtud väärteo koosseis, kuivõrd menetlusalusel isikul Teeseaduse §s 35 lg 2 märgitud eriluba puudus. Kaitsja asus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole väärtegu toime pannud, sest menetlusalusele isikule on süüks arvatud haagise juhtimine, mille teljekoormused ületasid registreerimisel lubatud väärtusi. Kohus asub seisukohale, et sellise väite esitamine on tahtlik ja teadlik soov viia kohut eksitusse ja juhtida kohtu tähelepanu mujale. Kohus leiab, et vaidlustatud otsuses on üheselt mõistetavalt märgitud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit haagisega, mistõttu ei ole ka parima tahtmise juures võimalik välja lugeda seda, et menetlusalust isikut oleks süüdistatud haagise juhtimises. Sellest oleks soovi korral aru saanud ka kaitsja. Kohus leiab, et selline kaebuses esitatud väide on asjakohatu. Kaitsja asus ka seisukohale, et tegemist on ebaseadusliku menetlejaga, kuivõrd kohtuistungil kohtuvälist menetlejat esindanud politseiametnik on kuulanud üle tunnistajad ja koostanud vaidlustatud otsuse. Kohus asub seisukohale, et ka taoline väide on asjakohatu ega tulene seaduse mõttest. Vastavalt Teeseaduse § 409 lg 2 p 1 ja 2 sätetele on Teeseaduse § 40-408 sätestatud väärtegude kohtuväliseks menetlejaks Maanteeamet ja politseiprefektuur. Vaidlusaluses väärteoasjas on menetlust alustanud ja seejärel läbi viinud Põhja Politseiprefektuuri politseiametnik, millise politseiprefektuuri tööpiirkonnas on väärtegu toime pandud. Seega ei ole Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna politseiametniku puhul tegemist ebaseadusliku menetlejaga ning Hannes Küünarpuu osalemine menetluses on olnud õiguspärane VTMS § 9 p 1, § 10 lg 1 ja § 11 lg 1 mõttes. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette olukorda, et sama ametnik ei tohi üle kuulata tunnistajaid ja seejärel koostada otsust. Ilmselt on kaitsja kaebuse esitamiseks põhjuste otsimisel tahtlikult ja teadlikult ning kohtu eksitusse viimise eesmärgil seadust valesti tõlgendades tuletanud ebaseadusliku menetleja mõtte VTMS § 25 lg 1 p 2 sõnastusest: kohtuvälise menetleja ametnik või kohtunik on kohustatud taanduma, kui ta on varem menetlenud sama väärteoasja. Seejuures on kaitsja segamini ajanud väärteomenetluse algmõisted ning unustanud, et kohtuvälise menetleja ametnik oli menetlejaks vaid vaidlustatud otsuse koostamiseni ning kaitsja poolt sellele otsuse kaebuse esitamisel muutus menetlejaks vastavalt VTMS § 13 sätetele Harju Maakohus ja senine menetleja muutus sellest hetkest kohtumenetluse pooleks, minetades samaaegselt kõik menetleja õigused ja kohustused. Väärteomenetluses on praktiliselt võimatu, et sama kohtuväline menetleja oleks varem sama väärteoasja menetlenud, kuivõrd väärteoasja materjale ei saa kohus kohtuvälisele menetlejale uue otsuse tegemiseks tagasi saata ning kohus peab tegema lõpliku lahendi, mida saab edasi kaevata vaid järgmisesse kohtuinstantsi. Kõne alla saaks varem sama väärteoasja menetlemise tõttu taandumine tulla vaid juhul, kui kaebust hakkaks menetlema maakohtu kohtunik, kes enne kaebuse esitamist oli kohtuvälise menetlejana sama väärteoasja menetlenud. Käesoleval juhul taolisi asjaolusid tuvastatud ei ole, kuivõrd üheks kohtumenetluse pooleks oli Hannes Küünarpuu, kes kaebust maakohtunikuna läbi ei ole vaadanud, mistõttu on kaitsja väited ebaseadusliku menetleja kohta asjakohatud ega tulene seadusest ega selle mõttest. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning selle rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Märt Toming kohtunik 4