S § 66 lg. 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi kolmes võrdses osas igakuiselt 2000 (kaks tuhat) krooni tasumise tähtajaga hiljemalt kuu
2 alusel määratud lisakaristus täies ulatuses. Kaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama 1 Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud. Anti Sulaveed karistati Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli Velmo Punniski 25.09.2007.a. otsusega väärteoasjas nr 2602,07,015702
1 alusel rahatrahviga 180 trahviühikut, s.o. 10 800 krooni ja
2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Anti Sulavee 01.09.2007.a. kell 8.05 Tartus Võru tänaval mootorsõidukit alkoholijoobes. Väärtegu on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (tunnistaja ütlused, joobeseisundi tuvastamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus). Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 76 p.1 nõudeid, pannes sellega toime
1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles tunnistab oma süüd ja selgitab juhtunu asjaolusid ning kahetseb tegu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna on puhtsüdamlik kahetsus. Kohtuvälise menetleja otsuse motiivide kohaselt olukorras kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Karistus on määratud KarS § 56 lg. 1 lähtudes. Väärteoprotokollis nr AB 923646 on menetlusaluse isiku ütlused lakoonilised: olen nõus. VTMS § 19 järgi õiguste selgitamist kinnitab menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokolli pöördel. Väärteoprotokoll on talle koostamise järel kätte antud. 05.09.2007.a. esitas Anti Sulavee kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles tunnistab tema poolt kange alkoholi tarvitamist 31.08.2007.a. õhtul koguses umbes 100 grammi. Öösel magas ta neli tundi ja ärkas hommikul kell 7. Kell 8 tuli sõita Tartust välja teenistusülesandeid täitma. Igaks juhuks kontrollis ta vahetult enne väljasõitu tavakasutuses oleva alkomeetriga CA 2000 (Alcosan?), mis mingisugust joovet ei tuvastanud. Ta arvas, et võib julgelt autorooli istuda. Kuna enesetunne oli täiesti normaalne, ei osanud kahtlustada alkomeetri näitu. Hommikul ta ei jõudnud süüa. Menetlusalune isik väidab, et austab täielikult kõiki seadusi ja on nendele kuulekas. Varasemad rikkumised tal puuduvad. Joobe tuvastamine oli temale üllatus ja valmistas ülimat piinlikkust. Ta tunneb juhtunu pärast sügavat häbi ja kahetseb puhtsüdamlikult oma süüd. Menetlusalune isik palus vastulauses kohtuvälisel menetlejal mitte kohaldada lisakaristust, sest elu- ja töökoha paiknemise eripära ei võimalda tal kasutada tööl käimiseks alternatiivseid transpordivahendeid. Elukohas Raplamaal puudub igasugune võimalus kasutada ühistransporti ja isikliku sõiduauto kasutamise võimaluse äravõtmine teeb tööl käimise võimatuks. Samuti palus menetlusalune isik tema karistamisel mitte karistada rahatrahviga üle 100 trahviühiku. Kuna sissetulek ei võimalda rahatrahvi kohest tasumist, palus ositi tasumise võimalust. Joobeseisundi tuvastamise protokolli järgi tuvastati Anti Saluveel 01.09.2007.a kell 8.05 joobeseisund indikaatorvahendiga LION S-L2 nr. 9512255 (reaktsioon – joobeseisundile vastavale alkoholisisaldusele viitav punane märgutuli) ja indikaatorvahendiga LION 500 nr. 13622A331 0,48 mg/l (alkoholijoove). Protokollis menetlusalune isik kinnitab allkirjaga, et nõustub kohapealse joobeseisundi tuvastamisega ja loobub joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. Tunnistaja Tauri Hainsoo 01.09.2007.a ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt 01.09.2007.a teenistuses olles kell 8.05 ajal Võru tänaval kontrollis ta operatsiooni „Kõik puhuvad“ käigus Audi A6, registreerimisnumbriga 242 TFR juhti Anti Saluveed. Indikaatorvahendil LION 2 S-L2 süttis põlema punane tuli ja jäi põlema. Indikaatorvahend LION 500 näitas tulemuseks 0,48 mg/l. Juht nõustus joobe tuvastamise tulemustega ega nõudnud meditsiinilist kontrolli. Korrakaitseosakonna andmetel (18.10.2007.a.) on Anti Sulavee varem karistamata isik. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 10.10.2007.a. esitas Anti Sulavee kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes otsuse osalist tühistamist. Ta taotleb lisakaristuse tühistamist ja leebemat rahatrahvi. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuväline menetleja tema karistamisel lähtunud eelkõige asjaolust, et toime pandud teo näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Vastulauses on ta selgitanud kohtuvälisele menetlejale, et tegu on toime pandud hooletusest, kuna eeldas, et oli kaine. Tegemist on esmakordse rikkumisega. Kaebuse esitaja väidab, et teda oleks kindlasti olnud võimalik mõjutada ka kergema mõjutusvahendiga. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Politseiprefektuur esitas 19.10.2007.a kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu Anti Sulaveele väärteootsusega määratud rahatrahvi vähendamisega ja lisakaristuse tühistamisega. Menetlusalune isik pani kaudse tahtlusega toime väärteo ning oli teadlik sellise teo ohtlikkusest ja tagajärgedest. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist kõige raskema liiklusalase väärteoga, millega on pandud ohtu enda ja teiste liiklejate elu ning tervis. Seadusandja on andnud reaalse hinnangu ettenähtud mõistetava karistuse maksimummäära suurusest. Karistamisel on arvestatud vastulauses esitatud puhtsüdamliku kahetsusega kui karistust kergendava asjaoluga. Samuti on arvestatud taotlusega tasuda rahatrahv osadena aasta lõpuni. Kohtuväline menetleja on isikule koostanud rahatrahvi maksmise edasilükkamise määruse. Tasumise alguse kuupäev on 13.10.2007.a. ja lõpp 12.01.2008.a. Karistus ei ole määratud maksimumi määral ja lisakaristus on määratud miinimumi ulatuses. Kohtu järeldused. Kohus lahendab Anti Sulavee kaebuse kohtuvälise menetleja 25.09.2007.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. LE § 76 p 1 järgi juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt
lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
4 järgi alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Juhil on õigus pärast tema väljahingatava õhu alkoholisisalduse kontrollimist nõuda alkoholisisalduse määramist veres.
Kohus ei tuvastanud Anti Sulavee süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Anti Sulavee väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Kohtuväline menetleja on süüdlast karistanud põhi- ja lisakaristusega. KarS § 56 kohaselt on karistuse määramisel eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Alkoholi tarvitamise järel on keelatud juhtida sõidukit. Kaebuse esitaja poolt selle keelu rikkumises ei ole vaidlust. Tarvitatud alkoholi kogus ja tarvitamisest sõitma asumiseni möödunud lühike aeg annavad alust järeldada alkoholijoobe olemasolu. Kuigi süüdlane on soovinud enne sõitma asumist alkomeetri kasutamisega veenduda endal alkoholijoobe puudumises, ei ole vahendi kasutamine andnud lõpptulemusena positiivset tulemust ega hoidnud ära süütegu. Kohtuvälise menetleja kahe indikaatorvahendiga mõõdetud tulemus tõendab alkoholijoovet, mis on üle
4 sätestatud piiri. Eeltoodust on alust järeldada, et kaebuse esitaja kasutas enda kontrollimiseks sobimatut vahendit. Samal ajal on enda seisundi kontrollimiseks vahendi kasutamisest alust järeldada süüdlase hoolsust enda ja oma tegude suhtes. Alari Sulavee oli hoolas kontrollimaks enda seisundit enne sõitma asumist. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et tarvitatud alkoholi kogus tekitab joobeseisundi, mis kestab kuni tema sõitma asumiseni. Tegemist on hoolsuskohustuse rikkumisega. Sobimatu vahendi kasutamine pärast alkoholi tarvitamist ei hoidnud ära tagajärge. Seega on tegu toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Hooletus on ettevaatamatuse kergem vorm. Alari Sulavee poolt hoolsuskohustuse rikkumine on põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega: mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis. Väärteomenetluses on karistatav ka ettevaatamatusest toime pandud väärteod. Järgnevalt kohus analüüsib, kas Anti Sulaveele määratud põhikaristuse ulatus ja lisakaristuse määramine on olnud põhjendatud. Anti Sulavee on varem karistamata isik. Tal puuduvad karistused ka väärteomenetluses. Sellest järeldub menetlusaluse isiku liikluseeskirjade rikkumise juhuslikkus. Enne sõitma hakkamist vahendiga enda seisundi kontrollimisest järeldub hoolsus ja distsipliin.
1 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kuigi kohtuväline menetleja 4 tuvastas menetlusaluse isiku karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsuse, on karistus määratud üle keskmise määra. Arvestades KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluga ja karistust raskendava asja puudumisega, samuti tahtluse kergema vormiga, leiab kohus, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma liikluseeskirjade rikkumistega seotud süüteo toimepanemisest karistusega alla keskmise määra. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda eesmärki on võimalik Anti Sulavee puhul saavutada kergemaliigilise põhikaristusega alla keskmise määra. Kohtuväline menetleja on Anti Sulavee karistamisel lähtunud üldpreventiivsetest kaalutlustest. Praktiliselt arvestatakse üldpreventiivseid kaalutlusi olukorras, kus teatud liiki süüteod on probleemiks, näiteks joobeseisundis juhtimine. Üldsõnalised osundused seda liiki süütegude ohtlikkusele ei ole piisavad. Vaatamata väärteoga kahjustatud õigushüve olulisusele on menetlusalusele isikule põhjendamatult määratud ka lisakaristus
2 järgi.
2 järgi lisakaristuse määramine ei ole kohustus, vaid menetleja õigus. Anti Sulavee põhjendused ei ole asjakohased selles, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaasnevad talle rasked tagajärjed: elu- ja töökoha suur vahemaa ning ühistranspordi puudumine. Lisakaristuse määramisel ei ole nimetatud põhjendused arvestatavad. Lisakaristuse määramisel tuleb arvestada süü ulatusest ja karistuse preventiivse eesmärgi saavutamist. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist ning põhikaristuse määra, ei ole lisakaristuse määramine vajalik. Kõigest eeltoodust on võimalik järeldada, et põhikaristus hoiab menetlusalust isikut edaspidi samasuguste süütegude toimepanemisest. Lisakaristuse tühistamine ei riiva õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.