lg 3 p 3 ja § 420 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises Anton Letšitski, eluneva XXX, isikukood 35207063718, töökoht XXX, varem karistatud (karistused kustutatud), süüdistuses
Kohus tuvastas: Süüdistatavad on antud kohtu alla järgmiste kuritegude toimepanemises: Manjukas Karlovitš valdas ja hoidis selleks seaduslikke aluseid omamata kuni 07.septembrini 2004.a oma elukohas vintpüssi TIKKA M590 RH 844230 kaliiber 308 WIN, mis kuulus Anton Anton Letšitskile. Rikkus sellega Relvaseaduse § 32 lg 1,2 nõudeid. Samuti tema, omamata seaduslikke aluseid, omandas tuvastamata ajal, kohal ja asjaoludel 2 padrunit kaliiber 308 WIN, ühe padruni kaliiber 7,62x53 mm, 6 jahipadrunit kaliiber 12, hoidis neid oma elukohas kuni 07.septembrini 2004.a. Rikkus sellega Relvaseaduse § 32 lg 1,2 nõudeid. Nende tegudega M.Karlovitš pani toime
Peale selle M.Karlovitš valdas ja hoidis kuni 07.septembrini 2004.a oma elukohas öösihikut DEDAL 200 № 08099, mis kuulus A.Letšitskile. Öösihik oli paigutatud vintpüssile TIKKA M590 RH 844230 kaliiber 308 WIN. Rikkus sellega Relvaseaduse § 22 lg 5 nõudeid. Nende tegudega M.Karlovitš pani toime
Anton Letšitski omandas seaduslikke aluseid omamata, tuvastamata ajal, kohas ja asjaoludel vintpüssi TIKKA M590 RH 844230 kaliiber 308 WIN, mida valdas koos M.Karlovitšiga kuni 07.septembrini 2004.a. Rikkus sellega Relvaseaduse § 32 lg 1,2 nõudeid. A.Letšitski pani sellega toime
Peale selle A.Letšitski, seaduslike alusteta, tuvastamata ajal, kohas ja asjaoludel, omandas öösihiku DEDAL 200 № 08099, mis oli hiljem paigutatud vintpüssile TIKKA M590 RH 2 844230 kaliiber 308 WIN. Koos M.Karlovitšiga kasutas seda sihikut kuni 07.09.2004.a. A.Letšitski rikkus sellega Relvaseaduse § 22 lg 5 nõudeid. A.Letšitski pani toime
Kohtuistungil ülekuulatud A.Letšitski süüd ei tunnistanud ja ütles, et on jahimeeste klubi liige, enne süüdimõistmist omas relva, käesoleval ajal relva ei oma. Relva asemel kasutab jahikoeri. Käib koos teiste jahimeestega jahil, kuid relva seejuures ei oma. Harilikult teda kasutatakse ajamisel, kus relva vaja ei ole. Karlovitš käib ka jahil, kuid harilikult on ta masinate juures, valvab autosid. Seda, et Karlovitšil on relv, ei teadnud. Öösihikut Karlovitšil ei näinud. Mis puudutab DNA ekspertiisi, siis ütles, et võib-olla puudutas vintpüssi juhuslikult, et seda edasi nihutada. See võis juhtuda puhkamise ajal, teejoomise ajal, jahipidamise ajal. Kõikidel jahimeestel on seda marki vintpüssid. Neil pole mingeid erinevusi. Süüdistatav M.Karlovitš tunnistas oma süüd täielikult ja ütles, et sai vintpüssi A.Rogatšovilt, kes suri. Sihiku ostis külas võileivahinna eest. Öösihikuga vintpüssi kasutas metssigade minemahirmutamiseks kartulipõllult. Jahil käis, aga vintpüssi kaasa ei võtnud. Sellest, et tal on vintpüss ja öösihik, kellelegi ei rääkinud. Vintpüss oli vutlaris ja hoitud tema magamistoas. Tunnistaja V.P. ütles, et ostis talu, kus tol ajal elas Karlovitš, kes hoolitses kariloomade eest ja valvas maja. Seda, et tal on püss, ei teadnud. Nägi, et talus käisid jahimehed. Koos jahimeestega oli ka A.Letšitski, kes oli jahikoertega. Tunnistaja S.V. ütles kohtus, et on vabaabielus Karlovitšiga. Elab samas talus ja hoolitseb kariloomade eest. Püssist kodus midagi ei tea. Tunnistajad V.Karlovitš ja N.Letšitski loobusid ütluste andmisest. Tunnistaja M.V. ütles, et on jahimeeste klubi esimees. A.Letšitski on jahimeeste klubi liige, kuid relva tal ei ole. Jahi organiseerimise ajal piiritsoonis ta saab piirivalvurite loa. Piiritsooni sisenemisel piirivalvurid saavad temalt jahimeeste nimekirja. Nad kontrollivad nende relvi. Jahil kasutatakse Letšitskit koertega ajamisel. Karlovitš valvab autosid. Letšitski abikaasa on jahimeeste klubi liige. Temal on relv ja karabiin. Tunnistaja J.Z. ütles kohtus, et midagi relvast ei tea. Jaht teda ei huvita. Kohus avaldas kriminaalasja materjalid: tunnistaja J.O. ütlused, et töötas samuti selles talus. Relvadest midagi ei tea. Üks kord nägi, kui tallu sõitsid jahimehed, tl 90; läbiotsimise protokoll, kus oli võetud öösihikuga vintpüss avaldamist protsessiosalistel küsimusi ei tekkinud; ja padrunid, tl 5-
Süüdistatava M.Karlovitši kaitsja leiab, et süüdistatava süü on tõendatud. Süüdistusest tuleb aga välja jätta grupi tunnus, kuna see ei ole tõendatud. Kaitsja leiab, et puuduvad igasugused alused mitte usaldada M.Karlovitši ütlusi vintpüssi ja sihiku omandamise asjaolude suhtes. Süüdistatava A.Letšitski kaitsja leiab, et tema kaitsealuse süü ei ole tõendatud. DNA ekspertiisi akt, kus oli tuvastatud, et vinnul on Letšitski DNAga kokkulangev bioloogiline materjal – ei ole kaitsja arvates usaldatavaks tõendiks, et Letšitski omandas, hoidis ja valdas seda relva. Letšitski süü (öösihik) tõendeid
Kaitsja pööras kohtu tähelepanu sellele, et süüdistus ei ole korrektne. Märkimata on kuriteo toimepanemise aeg, koht ja asjaolud. Eeluurimine ei suutnud neid asjaolusid tuvastada. Seoses sellega on rikutud süüdistatava kaitseõigust. Kaitsja leiab, et kuidagi ei ole tõendatud süüdistatavate ühine tegevus, s.o millisel viisil, kus ja millal nad leppisid kokku panna toime kuriteo grupis. Kaitsealuse vastu ei ole tunnistajate ütlusi. Kogu süüdistus on üles ehitatud eeldustel. 4 Kohus, kuulanud ära protsessiosalised, uurinud esitatud tõendeid, jõuab järgmisele arvamusele. M.Karlovitši süü on tõendatud tulirelva ja tulirelva öösihiku ebaseaduslikus käitlemises. Kohus tugineb süüdistatava isiklikule süü omaksvõtmisele, läbiotsimise protokollile, sündmuskoha vaatlusprotokollile ja ballistikaekspertiisile, tl 119. Mis puudutab A.Letšitski süü tõendeid, siis kohus leiab, et eksperdi arvamus (tl 119) selle kohta, et vinnal on Letšitski DNAga kokkulangev bioloogiline materjal, siis ei saa seda lugeda usaldatavaks tõendiks, et vintpüss kuulub Letšitskile. Kohus ei kahtle ekspertiisis. Kuid valvsaks teeb see, et laesäärel, kabal, lukul ja teistel vintpüssi osadel Letšitski DNA jälgi leitud ei ole. DNA jälgi ei ole ka öösihikul. Ei eeluurimisel ega kohtuistungil ei tuvastatud, millisel viisil Letšitski DNA sattus vinnale. Ekspert tuvastas, et vinnal on segaDNA, seal on Letšitski DNA ja M.Karlovitši DNA. Võib-olla M.Karlovitš, enne kui võtta kinni relvast, kandis oma käele Letšitski DNA käesurumise teel, tema asjade kasutamise teel jne. Kohtuistungil ei olnud üldse juttu näpujälgedest äravõetud esemetel. Kohtuistungil ei lükatud ümber Letšitski kinnitust, et ta võis juhuslikult seda vintpüssi puutuda. Arvata võib, et mingeid jälgi ei ole ka vintpüssi sisemistel osadel. Ükski kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja ei andnud ütlusi, mis kinnitaksid Letšitski süüd kasvõi kaudselt. Keegi ei näinud temal vintpüssi ega sihikut. Kohus suhtub tunnistaja M.Vorobjovi, jahimeeste klubi esimehe, ütlustesse usaldusega. Ta kinnitab, et Letšitskil ei ole relva. Jahi ajal piiritsoonis kontrollivad piirivalvurid jahimeeste nimekirja ja relvi. Kohus leiab, et süü kaudseteks tõenditeks selles asjas oleks võinud olla fotod perekonnaalbumist või jahimeeste klubi albumist. On teada, et jahimehed armastavad jahil olles end koos oma relvaga pildistada, eriti jahitrofeede juures. Selliseid fotosid kohtus ei uuritud. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud kinnitust ükski tunnus „tulirelva ja laskemoona käitlemine“ vastavalt Relvaseaduse § 11, s.o relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, lammutamine ja laenutamine. Kohtuistungil ei lükatud ümber M.Karlovitši kinnitust kuidas ta relva ja sihiku omandas. Kohus ei pea võimalikuks teha kohtuotsust A.Letšitski suhtes eeldustel: Karlovitš kaitseb Letšitskit, Karlovitš ei oleks suutnud osta vintpüssi ja kallist öösihikut, tunnistajad S.Vorontsova ja J.Zavjalova ütlused ei ole tõepärased, Letšitski võis käia jahil üksi öösel, tunnistaja M.Vorobjov võis mitte teada Letšitski jahilkäimisest öösel, piirivalvurid suhtusid oma kohustustesse hooletult ja ei kontrollinud jahimeeste relvi iga kord. Kohus jõuab arvamusele, et A.Letšitski tuleb
Süüdistatava M.Karlovitši suhtes karistuse liigi ja suuruse valimisel kohus võtab arvesse karistust kergendavat asjaolu: süü täielik omaksvõtt, kahetsus. Raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohtu arvamusel tuleb M.Karlovitši teod kvalifitseerida
Kohus võtab arvesse, et prokurör loobus laskemoona ebaseadusliku käitlemise süüdistusest. Karistuse liigi ja suuruse valimisel kohus võtab arvesse, et karistus on M.Karlovitšil kustutatud. Võttes arvesse asjaolusid ja süüdistatava isikuomadusi, kohus jõuab arvamusele, et karistuse kandmine vangistusena määratud tähtajaks ei ole otstarbekas. Kohus võtab 5 arvesse kergendavaid asjaolusid, süüdistatava vanust, samuti seda, et kuriteod, milles teda süüdistatakse, ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. KrMS §-de 305-315 alusel kohus o t s u s t a s: Tunnistada Manjukas Karlovitš süüdi kuritegude toimepanemises
lg 1 ja § 420 lg 1 järgi ning karistada: -
lg 1 järgi vangistusega 1 aasta; -
lg 1 järgi vangistusega 6 kuud.
alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista karistus vangistusena 1 aasta.
alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistus 07.septembrist 2004.a kuni 07.novembrini 2004.a, s.o 2 kuud. Kandmata karistus on 10 kuud.
alusel kohtuotsust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse teatavakstegemise päevast. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Anton Letšitski mõista
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Mõista süüdistatavalt Manjukas Karlovitšilt riigituludesse menetluskulud: - kaitsjatasu 6674 krooni; - menetlusega seotud ekspertiisid 13 665 krooni; - kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 7 krooni; - sundraha 5400 krooni. Süüdistatava Anton Letšitski kohtukulud: kaitsjatasu 1600 krooni, kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 7 krooni, sundraha 5400 krooni jätta riigi kanda. Väljamõistetud kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Märkida süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number, kohtukulud. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tasumata jätmise korral nõutakse rahalised nõuded sisse kohtutäituri poolt. Asitõendid – vintpüss TIKKA M590 RH 844230, öösihik DEDAL 200 nr 08099, komplekt relva puhastamiseks, padrunid ja laskemoon ning kestad – hävitada. Kui pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest teatama kohtule kirjalikult (või faksiga) 7 päeva jooksul kohtuotsuse või selle resolutiivosa teatavakstegemisest. 6 Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15-päevase tähtaja jooksul päevast, mis järgneb päevale, kui kohtumenetluse pool sai võimaluse tutvuda kohtuotsusega. Vahi all olev süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul päevast, mis järgneb süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmise päevale. Kohtunik R.Minzatov Tõlge õige Aili Hirt Tõlk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.