p 1 järgi Tegi kindlaks: 11.10.2006 saabus kohtusse kriminaalasi süüdistuses
MS § 235-1 lg. 1 p. 1 kohaselt kohtu alla anda, ei saa nõustuda lühimenetluse kohaldamisega, sest lühimenetluse kohaldamiseks puudub seaduslik alus ning kriminaalasi kuulub tagastamisele Viru Ringkonnaprokuratuurile KrMS §-s 235-1 lg. 1 p. 2, 3 näidatud alusel. Kohus märgib, et kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel on rikutud kahtlustatava kaitseõigusi. Kahtlustatava Andrey Kazakovi kaitsja Kaido Kooga tutvus toimikuga 09.10.2006 (toimikus on kaitsja order ja avaldus lk. 58, 61). Vastavalt KrMS §-le 225 lg. 1, menetlusosalised võivad kriminaaltoimiku tutvustamisest alates 10 päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Järelikult, kaitsjal on aega kuni 19.10.2006 ( kaasa arvates) taotluste esitamiseks KrMS § 225 lg. 1 korras. Esiteks, prokuröri poolt on jämedalt rikutud KrMS §-st 225 lg 1 tulenev 10-päevane tähtaeg, mille jooksul võib kaitsja ja menetlusosalised ( see tähendab muuhulgas kahtlustatavat) alates toimiku tutvustamisest esitada prokurörile taotlusi ja alles siis võib prokurör asuda süüdistusakti koostamisele. Tähtaega võib vajadusel pikendada kuni 15 päevani, kuid lubamatu selle tähtaja omavoliline lühendamine, millele kohus on juba korduvalt Viru Ringkonnaprokuratuuri tähelepanu pööranud. Vaatamata sellele samal päeval mil kaitsja on saanud toimiku koopia kätte, 09.10.2006, koostab prokuröri abi Aivar Lembit süüdistusakti ja järgmisel päeval saadab toimiku kohtusse. Seega on rikutud kaitsja ja kahtlustatava kaitseõigus. Teiseks, KrMS § 234 lg. 2 sätestab, et taotlus lühimenetluse kohaldamiseks esitatakse süüdistatava poolt KrMS § 225 ettenähtud korras. KrMS § 225 lg. 5, mis reguleerib taotluste esitamist pärast seda, kui menetlusosalised on toimikuga tutvunud, sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlus lühimenetluse kohaldamiseks vaadatakse läbi KrMS §ga 235 ettenähtud korras. KrMS § 235 sätestab, et kui prokuratuur nõustub esitatud lühimenetluse kohaldamise taotlusega, koostatakse KrMS § 154 kohaselt süüdistusakt. Nende normide süstemaatilisel analüüsimisel tuleb kohus järeldusele, et lühimenetluse taotlus peab olema esitatud KrMS §-s 225 korras, ehk peale seda, kui osalised on toimikuga tutvunud ja oma positsiooni kujundanud. See tundub loogiline olevat, sest kahtlustatav peab olema teadvustatud sellest, et lühimenetluses ei kutsuta kohtuistungile tunnistajaid, süüdistataval ja kaitsjal puudub võimalus neid küsitleda ja kohtuotsus langetatakse kriminaalasja kirjalike tõendite põhjal, karistust vähendatakse 1/3 võrra – see ongi lühimenetluse kohaldamise sisuline alus KrMS § 233 lg. 1 kohaselt. Just peale toimiku tutvustamist KrMS §-s 225 lg. 1 korras võivad kahtlustatav ja kaitsja täisväärtuslikult hinnata asjas kogutud tõendeid ja kujundada oma kaitsepositsiooni. Sellega püütakse tagada aus ja õiglane menetlemine. Lühimenetluse kohaldamine on kõigepealt kaitsja ja tema kaitsealuse läbirääkimiste ese, mitte prokuröri ( seda enam uurija) ja kahtlustatava salajaste suuliste läbirääkimiste punkt. Andrey Kazakov ei ole esitatud taotlust lühimenetluse kohaldamiseks KrMS §-s 225 ettenähtud korras. Toimikus ( lk.57) on küll A. Kazakovi allkirjastatud ja prokuratuuri staadiumil 14.09.2006 esitatud taotlus. Nimetatud taotlus on esitatud enne, kui kaitsja sai toimikuga tutvuda ja oma kaitsealusega ühendust võtta ning vajalikku nõu anda. Kohus leiab, et seega on rikutud isiku kaitseõigus ausale menetlemisele. Kuna kohus ei käsitle lk. 57 olevat taotlust KrMS § 225 ettenähtud korras esitatud lühimenetluse kohaldamise taotlusteks, puudub KrMS §-s 233 lg. 1 nõutav lühimenetluse kohaldamise alus. Kohus ei saa jätta tähelepanuta kriminaalasjaga tutvumisel avastatud menetlusõiguse, kõigepealt kaitseõiguse, rikkumisi, mis võiksid kahjustada menetlust niivõrd, et kohtul võib tekkida kahtlus menetlemise aususes. Seetõttu ei saa kohus nõustuda lühimenetluse kohaldamisega. Juhindudes KrMS 235-1 lg. 1 p. 2,3 kohus M Ä Ä R A S: Tagastada kriminaalasi 1-06-12954
p 1 järgi Viru Ringkonnaprokuratuurile lühimenetluse kohaldamise aluse puudumise ja kohtu lühimenetlusega mittenõustumise tõttu. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse ärakirjad saata süüdistatav Andrey Kazakovile ning kaitsja Kaido Koogale. Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.