1-07-8988\2

(6)kuu võrra. Määruse ärakirjad anda süüdimõistetule ja Tartu Maakohtu Valga talituse kriminaalhooldusosakonda. ASJAOLUD Menetluse käik A mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 06.06.2007.a. kohtuotsusega kriminaalasjas 1-077171 KarS §263 p.1 järgi ning karistati teda kümne

(10)kuu vangistusega. KarS §74 kohaselt vabastati A tingimisi karistuse kandmisest allutades süüdimõistetu käitumiskontrollile ning katseaja pikkuseks määrati kaheksateist

(18)kuud. Samuti määrati A kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samuti kohustati A t KarS §75 lg.2 p.2,4,5 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; jätkama õpinguid üldhariduse omandamiseks ja alluma ettenähtud ravile (psühhiaatrilisele ja/või günekoloogilisele ravile). Tartu Maakohtu Valga kohtumajale on 17.07.2007.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et A ei täida talle pandud kontrollnõudeid: ta ei ela kohtu määratud alalises elukohas: x; ta ei ilmu registreerimiseks kriminaalhooldaja juurde, ta ei ole esitanud andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, samuti ei ole A jätkanud õpinguid üldhariduse omandamiseks ning kriminaalhooldajal puuduvad andmed ravile asumise osas. Kriminaalhooldusametniku taotlus 16.oktoobril 2007.a. toimunud kohtuistungil avaldas kriminaalhooldaja, et A on avaldanud, et ta ei saa elada kohtu poolt määratud elukohas, kuna emaga on neil tõsised erimeelsused. Samuti on A lubanud asuda KarS §74 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid täitma. Kriminaalhooldusametnik avaldab, et kuna A on andnud lubaduse ennast parandada ning on aru saanud olukorra tõsidusest, ta ei ole katseajal toime pannud uusi kuritegusid, siis taotleb kriminaalhooldusametnik KarS § 74 lg.4 lähtudes, pikendada süüdimõistetu A katseaega kuni kuue kuu võrra, andmaks A ´le võimalus kohtuotsusega sätestatud kontrollnõuete ja -kohustuste korrektseks täitmiseks. Kriminaalhooldusametnik avaldab, et käesolevaks ajaks on A oma käitumist parandanud ning asunud elama õiguskuulekat elu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuna A on asunud kohtuotsust täitma, ei oleks A suhtes karistuse täitmisele pööramine käesoleval juhul õigustatud. Prokuröri seisukoht Prokurör toetab kriminaalhooldusametniku taotlust katseaja pikendamiseks kuue kuu võrra, kuna A on andnud lubaduse ja osaliselt asunud täitma talle pandud kontrollnõudeid ja –kohustusi. Samuti viitab prokurör, et A ei ole katseaja kestel toime pannud õiguserikkumisi. Seega on ära langenud alus karistuse täitmisele pööramiseks. A seisukoht A avaldab, et ta on aru saanud oma käitumise õigusvastasusest ning on asunud elama õiguskuulekat elu. Ta seletab, et tal ei olnud võimalik elada kohtu poolt määratud elukohas seoses erimeelsuste tõttu oma emaga. Samuti avaldab ta, et käesoleval ajal on tal olemas elukoht ning ta asub täitma kõiki kohtuotsusest tulenevaid kontrollnõudeid ja –kohustusi. Lisaks märgib A , et ta on käinud günekoloogilisel ravil. A palub anda talle võimalus näidata, et ta on asunud elama õiguskuulekat elu. Kohtumääruse resolutsioon ja põhjendused Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §432 lg.3 sätestab, et KrMS §425-426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. A mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 06.06.2007.a. kohtuotsusega kriminaalasjas 1-077171 KarS §263 p.1 järgi ning karistati teda kümne

(10)kuu vangistusega. KarS §74 kohaselt vabastati A tingimisi karistuse kandmisest allutades süüdimõistetu käitumiskontrollile ning katseaja pikkuseks määrati kaheksateist

(18)kuud. Samuti määrati A kriminaalhooldaja järelevalve alla. Samuti kohustati A t KarS §75 lg.2 p.2,4,5 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; jätkama õpinguid üldhariduse omandamiseks ja alluma ettenähtud ravile (psühhiaatrilisele ja/või günekoloogilisele ravile). Tartu Maakohtu Valga kohtumajale on 17.07.2007.a. laekunud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, millest nähtub, et A ei täida talle pandud kontrollnõudeid: ta ei ela kohtu määratud alalises elukohas: x; ta ei ilmu registreerimiseks kriminaalhooldaja juurde, ta ei ole esitanud andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, samuti ei ole A jätkanud õpinguid üldhariduse omandamiseks ning kriminaalhooldajal puuduvad andmed ravile asumise osas. Kriminaalhooldaja on taotlenud A suhtes karistuse täitmisele pööramist. Asja materjalidega ja kriminaalhooldaja seletustega on tõendatud, et A on andud lubaduse ja osaliselt asunud täitma 06.06.2007.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid ja –kohustusi: on käinud kriminaalhooldusametniku juures registreerimas kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel; on esitanud kriminaalhooldusametnikule andmeid oma elukoha osas ja elatusvahendite kohta, samuti on väidetavalt käinud günekoloogilisel ravil. Kriminaalhooldusametnik kinnitab, et karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole A katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Kriminaalhooldusametnik on kohtuistungil taotlenud, arvestades A paranenud käitumist, mitte pöörata karistust täitmisele A suhtes, vaid pikendada katseaega kuue kuu võrra, et anda A le võimalus Tartu Maakohtu 06.06.2007.a. kohtuotsusega sätestatud kontrollnõuete ja –kohustuste täitmiseks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistusseadustiku (KarS) (RT 61/01-364) § 74 lg.4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Eeltoodud asjaolude kohaselt leiab kohus, et kuna A on asunud täitma Tartu Maakohtu 06.06.2007.a. kohtuotsusega talle pandud kontrollnõudeid, on käinud kriminaalhooldusosakonnas registreerimas ning saanud günekoloogilist ravi, on karistuse täitmisele pööramise alus ära langenud. Samuti peab kohus usutavaks A kinnitust, et ta tegeleb töökoha otsimisega, soovib jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks, soovib oma alaealist last ise kasvatama hakata, samuti asuda õiguskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et taotlus A katseaja pikendamiseks kuue kuu võrra on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et katseaja pikendamine aitab realiseerida kohtuotsusega taotletavat eesmärki – annab võimaluse isikul elada õiguskuulekat elu. Katseaja pikendamise tähtaja määramisel arvestab kohus asjaolu, et A ei täitnud kohtuotsusega talle pandud kontrollnõudeid ja –kohustusi kuuekuulise perioodi vältel. Seega leiab kohus, et A katseaega tuleb pikendada, arvestades kriminaalhooldusnõuete rikkumise raskust (ei täitnud ühtegi kontrollnõuet ja –kohustusi) ja perioodi, kuue kuu võrra. Hele Ilisson kohtunik 16.10.2007.a.