Kriminaalasi 1-06-15880
(04244001499)03.05.2007, Kohtla-Järvel KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud lühimenetluse korras kohtusse saabunud kriminaalasja Arkadi Vassiljevi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi Tegi kindlaks: 11.12.2006 saabus kohtusse kriminaalasi süüdistuses Arkadi Vassiljevi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi lühimenetluse korras. Tutvunud toimikuga leiab kohus, et ei ole võimalik süüdistatavat KrMS § 235-1 lg. 1 p. 1 kohaselt kohtu alla anda, ei saa nõustuda lühimenetluse kohaldamisega, sest lühimenetluse kohaldamiseks puudub seaduslik alus ning kriminaalasi kuulub tagastamisele Viru Ringkonnaprokuratuurile KrMS §-s 235-1 lg. 1 p. 2, 3 näidatud alusel. I. Kohus märgib, et kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel on rikutud kahtlustatava kaitseõigusi. Kahtlustatava Arkadi Vassiljevi kaitsja Artur Umuršadjants tutvus toimikuga 29.11.2006 (toimikus on kaitsja order ja avaldus lk. 50, 52). Vastavalt KrMS §-le 225 lg. 1, menetlusosalised võivad kriminaaltoimiku tutvustamisest alates 10 päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Järelikult, kaitsjal on aega kuni 09.12.2006 ( kaasa arvates) taotluste esitamiseks KrMS § 225 lg. 1 korras. Kuna 09.12.2006 oli laupäev, siis taotluste esitamise viimane kuupäev on 11.12.2006. Esiteks, prokuröri poolt on jämedalt rikutud KrMS §-st 225 lg 1 tulenev 10-päevane tähtaeg, mille jooksul võib kaitsja ja menetlusosalised ( see tähendab muuhulgas kahtlustatavat) alates toimiku tutvustamisest esitada prokurörile taotlusi ja alles siis võib prokurör asuda süüdistusakti koostamisele. Tähtaega võib vajadusel pikendada kuni 15 päevani, kuid lubamatu selle tähtaja omavoliline lühendamine, millele kohus on juba korduvalt Viru Ringkonnaprokuratuuri tähelepanu pööranud. Vaatamata sellele 07.12.2006 koostas prokuröri abi Sergei Travnokov süüdistusakti ja saatis toimiku kohtusse. Seega on rikutud kaitsja ja kahtlustatava kaitseõigus. Teiseks, KrMS § 234 lg. 2 sätestab, et taotlus lühimenetluse kohaldamiseks esitatakse süüdistatava poolt KrMS § 225 ettenähtud korras. KrMS § 225 lg. 5, mis reguleerib taotluste esitamist pärast seda, kui menetlusosalised on toimikuga tutvunud, sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlus lühimenetluse kohaldamiseks vaadatakse läbi KrMS §ga 235 ettenähtud korras. KrMS § 235 sätestab, et kui prokuratuur nõustub esitatud lühimenetluse kohaldamise taotlusega, koostatakse KrMS § 154 kohaselt süüdistusakt. Nende normide süstemaatilisel analüüsimisel tuleb kohus järeldusele, et lühimenetluse taotlus peab olema esitatud KrMS §-s 225 korras, ehk peale seda, kui osalised on toimikuga tutvunud ja oma positsiooni kujundanud. See tundub loogiline olevat, sest kahtlustatav peab olema teadvustatud sellest, et lühimenetluses ei kutsuta kohtuistungile tunnistajaid, süüdistataval ja kaitsjal puudub võimalus neid küsitleda ja kohtuotsus langetatakse kriminaalasja kirjalike tõendite põhjal, karistust vähendatakse 1/3 võrra – see ongi lühimenetluse kohaldamise sisuline alus KrMS § 233 lg. 1 kohaselt. Just peale toimiku tutvustamist KrMS §-s 225 lg. 1 korras võivad kahtlustatav ja kaitsja täisväärtuslikult hinnata asjas kogutud tõendeid ja kujundada oma kaitsepositsiooni. Sellega püütakse tagada aus ja õiglane menetlemine. Lühimenetluse kohaldamine on kõigepealt kaitsja ja tema kaitsealuse läbirääkimiste ese, mitte prokuröri ( seda enam uurija) ja kahtlustatava salajaste suuliste läbirääkimiste punkt. Arkadi Vassiljev ei ole esitatud taotlust lühimenetluse kohaldamiseks KrMS §-s 225 ettenähtud korras. Toimikus ( lk.48) on küll A. Vassiljevi allkirjastatud ja prokuratuuri staadiumil 23.11.2006 esitatud taotlus. Nimetatud taotlus on esitatud enne, kui kaitsja sai toimikuga tutvuda ja oma kaitsealusega ühendust võtta ning vajalikku nõu anda. Kohus leiab, et seega on rikutud isiku kaitseõigus ausale menetlemisele. Kuna kohus ei käsitle lk. 48 olevat taotlust KrMS § 225 ettenähtud korras esitatud lühimenetluse kohaldamise taotlusteks, puudub KrMS §-s 233 lg. 1 nõutav lühimenetluse kohaldamise alus. Kohus ei saa jätta tähelepanuta kriminaalasjaga tutvumisel avastatud menetlusõiguse, kõigepealt kaitseõiguse, rikkumisi, mis võiksid kahjustada menetlust niivõrd, et kohtul võib tekkida kahtlus menetlemise aususes. Seetõttu ei saa kohus nõustuda lühimenetluse kohaldamisega. II. Isegi kui selles kriminaalasjas oleksid järgitud menetlusnorme, poleks võimalik nõustuda lühimenetluse kohaldamisega. Lühimenetlus ei eelda obligatoorselt isiku poolt süü omaksvõttu. Sel juhul peab isiku süü olema usaldusväärselt tõendatud teiste tõenditega, mida võiks kohtus uurida. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et ka lihtmenetluses kehtivad samad tõendamisstandardid nagu üldmenetluses. Teisisõnu, kohaldades lihtmenetlust, et saa jätta tõendamisele kuuluvad asjaolud tõendamata. Antud kriminaalasjas ainukeseks otseseks süütõendiks olid Arkadi Vassiljevi ütlused, mis olid vormistatud erinevatena menetlusdokumentidena- kirjalik ülestunnistus lk. 14, 28.06.2004 kahtlustatava ülekuulamise protokoll lk. 21-22, samal päeval teostatud ütluste olustikuga seostamise protokoll lk. 23-25 ning 17.08.2004 kahtlustatava ülekuulamise protokoll, kus A. Vassiljev keeldus kategooriliselt varema antud ütlustest ja avaldas, et soovib ütlusi anda kohtus. Muid tõendeid kriminaalasjas kogutud ei olnud. Uurimine võttis pausi kuni 18.06.2006, peaaegu 2 aastaks. Selle ajavahemiku kestel ei olnud teostatud ühtki menetlustoimingut. 18.06.2006 andis kannatanu ütlused ( lk.33-35), et rohkem kui kaks aastat tagasi, 26.06.2004, kannatanu ise tuvastas, kes pani tema korterist varguse toime, see oli Arkadi Vassiljev, läks A. Vassiljevi juurde ja võttis tema korterist varastatud asjad ära. Uurija ei pidanud vajalikuks kahtlustatava ülekuulamist varguse uute asjaolude tõttu. Sündmuskoha vaatlusel lk. 4-5 ei pidanud uurija vajalikuks uurida sündmuskoht daktüloskoopiliselt. Arvestades ülaltoodut leiab kohtunik, et tuginedes üksnes toimiku materjalidele pole võimalik antud kriminaalasjas teha lahend, sest tõendamismaterjal on vastuoluline ja ebapiisav. Juhul, kui prokurör soovib saavutada isiku karistamist üksiku varguse eest, mis oli toime pandud 3 aastat tagasi ning peale seda ei ole isik sooritanud ühtki uut kuritegu, siis peab ta olema valmis pidama võistlevat protsessi ( seda muidugi tingimusel, et isik ei tunnista ennast süüdi). Kohtunik leiab, et antud konkreetsel juhul tuleks aga kaaluda menetluse lõpetamist kas KrMS § 202 või 203 alusel. Juhindudes KrMS 235-1 lg. 1 p. 2,3 kohus M Ä Ä R A S: Tagastada kriminaalasi 1-06-15880
(04244001499)Arkadi Vassiljevi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi Viru Ringkonnaprokuratuurile lühimenetluse kohaldamise aluse puudumise ja kohtu lühimenetlusega mittenõustumise tõttu. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse ärakirjad saata süüdistatav Arkadi Vassiljevile ning kaitsja Artur Umuršadjantsile. Kohtunik Inna Kirsipuu