KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2007 Kohtla-Järve Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär, tõlk 1-07-2227 (06244001623) Koh

§ 306; 309; 310; 311; 312; 313; 315 kohus O t s u s t a s: ALEXANDER SVEZHOV süüdi tunnistada Kar

S § 113 järgi. Mõista karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. 2 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.08.2006-02.04.2007, s.o. 7 kuud 6 päeva. Kandmisele kuulub 8 (kaheksa) aastat 4 (neli) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 03.04.2007. Tõkend- vahistamine- jätta Alexander Svezhovi suhtes muutmata. Kannatanu M. K. tsiviilhagi rahuldada summas 6425 (kuus tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni. Välja mõista Alexander Svezhovilt M. K., elukoht xxx, kasuks 6425 (kuus tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni tasiviilhagi katteks. Välja mõista Alexander Svezhovilt riigituludesse menetluskulud: 9000 (üheksa tuhat) krooni sundraha, 9628,80 (üheksa tuhat kuussada kakskümmend kaheksa krooni 80 senti) krooni kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 89,80 (kaheksakümmend üheksa krooni 80 senti) krooni toimiku paljundamise eest, 9835 (üheksa tuhat kaheksasada kolmkümmend viis) krooni ekspertiisitasu jätta riigi kanda

§ 180lg.

3 alusel. Asitõendid- kummikud ja särk- tagastada Alexander Svezhovile kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele nr 221023778606 HANSAPANK, viitenumber

1. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. 3 Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 30.04.2007 kell 15.00 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Alexander Svezhovile oli süüdistus esitatud selles, et tema 27.08.2006 ajavahemikus kella 18.00-st kella 19.00-ni lõi kannatanu A. K. viimase elukoha hoovis, asukohaga xxx, ühise alkoholitarvitamise käigus puhkenud sõneluses vihast ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel A. K. kukkus maha ning seejärel peksis jalgade ja eeluurimisel tuvastamata kõva tömbi esemega maaslamavale kannatanule vastu pead ja keha, tekitades talle kaela tömptrauma kilpkõhre hulgimurdude, keeleluu murru ning kaelalihaste rebendiga vasakul pool, mille tüsistusena tekkis üle uitnärvi ärrituse südameseiskus, mis põhustas A. K. surma. Lisaks sedastati A. K. kaela- ja ajukolju ning rindkere-kõhu kinnised tömptraumad hulgaliste roietemurdudega. Alexander Svezhovi tegu kvalifitseeriti KarS § 113 järgi - teise inimese tapmine. Kohtuotsuse kirjutamisel ja asjaolude analüüsimisel lähtub kohus kolmeastmelisest deliktistruktuurist ehk vastavalt KarS § 2 lg 2 kontrollib, kas isiku toimepandud tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
2. Süüteokoosseisule vastavus, selle objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Süüdistatav tunnistas end süüdi osaliselt ja selgitas, et ta lõi kannatanut rusikaga näkku põse piirkonda, mille peale kannatanu kukkus maha. Kannatanu püüdis ennast keerata. Ja siis ta uuesti lõi mahakukkunud kannatanut 3-4 korda põse piirkonda. Peale seda lõi teda jalaga kaela ja selja piirkonda. Kannatanu pärast esimest lööki kaotas vist teadvuse. Ta lõpetas peskmise pärast üht lööki kaela piirkonda, mil kannatanu hakkas kähisema. Kas kannatanu liigutas ennast pärast peksmist, ta ei märganud. Süü osaliselt tunnistamnist põhjendas süüdistatav sellega, et ta ei löönud kannatanut rindkere ja kõhu piirkonda. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil andmete õigsust, mis oli saadud tema ütluste olustikuga seostamisel 12.09.2006 ( k. 1 lk. 59-69). Seostamisel näitas süüdistatav kohta kannatanu hoovis maja juures, kus tema, tunnistaja T. T. ja 4 kannatanu istusid ja tähistasid kaevuritepäeva. See koht on kajastatud lk. 66 oleval fotol. Samuti süüdistatav näitas, mis asendis oli kannatanu enne peksmist, nimelt seljaga majaseina poole lk.
3. Samuti süüdistatav näitas kohta peaaegu majaseina juurde, kuhu kannatanu oli maha kukkunud ja ta hakkas lööma kannatanut rusikaga näkku lk.
4. Ja lk. 69 süüdistatav näitab kohta, kuhu kannatanu jäi lamama pärast peksmise lõpetamist. Seostamisel süüdistatav selgitas, et kannatanu haaras ühel hetkel tema särgikraest. Ta lõi kannatanut umbes 3 korda rusikaga vastu nägu. Ja siis hakkas lööma kannatanut jalaga, lõi 5-6 korda. Ühe löögi lõi kannatanule vastu kaela tagantpoolt. See kestis 15 minutit ja kannatanu hakkas kähisema. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlused ühtivad põhijoontel süüdustatava ütluste olustikuga seostamise protokolliga. Süüdistatav ise kinnitas kohtule, et sellisest menetlustoimigust osavõttu ta mäletab küll. Peale protokolli avaldamist kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et protokolli sisu on õige, ainult et tüli metsa küsimuses vist ei olnud. Peale süüdistatava ütluse esitas prokurör kohtule veel järgmised tõendid. Kannatanu M. K. selgitas kohtuistungil, et kaevuritepäeval helistas ta isale, A. K.., õnnitles teda. Isa selgitas, et tal on plaanid käia kalmistul Lohusuus, tal on naabrid külas. Esmaspäeva hommikul helistas kohalik konstaabel ja teatas isa surmast. Ta on käinud ka kohapeal, nägi grillimise jäljeid, pool pudeli šampust. Kannatanu M. K. ütlused kinnitavad süüdistatava ütlusi selle kohta, et tema ja A. K. käisid alguses Kalmistul Lohusuus, siis ostsid alkoholi ja grillisid liha ja võtsid napsu kannatanu maja hoovis. Tunnistajana ülekuulatud T. T. selgitas kohtule, et tema, süüdistatava ja kannatanu A. K. vahel olid head naaberlikud suhted. Kaevuritepäeval käisid nad koos kalmistul, siis kannatanu hoovis hakati pidutsema – grilliti liha, tarvitati ka alkoholi – veidi šampust ja viina ka. Ta viibis seal umbes poolteist tundi, koristas nõusid laua pealt ja läks koju. Alguses meeste tuju oli hea, kuid hiljem ta kuulis nende vahel puhkenud tüli, nimelt kannatanu ütles, et nende ( süüdsistatava ja tunnistaja ) maja juurde ei kuulu mingusugune maa. Tema aga teab, et neile peab kuuluma 10 ha maad, kuid see on erastamata. Mõne aja pärast süüdistatav tuli koju, tegi suitsu ja lahkus kuhugile. Süüdistatav tuli tagasi umbes poole tunni pärast. Süüdistatav ei olnud agressiivne. Nad läksid magama koos kella 11 paiku õhtul. Ta ärkas kella 06.00-07.00 paiku. Kella 10.30 paiku ta läks vaatama kannatanu maja, sest seal keegi ei liigu ja koerad on söömata. Kuuride juurest märkas, et kannatanu lamab maas. Kannatanu lamas maas kuskil 3 meetri kaugusel koduuksest. Ta kutsus politsei. 5 Tunnistaja ütlused kinnitavad süüdistatava ütlusi selle kohta, et süüdistatava ja kannatanu vahel ühel hetkel tekkis tüli. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et tüli tekkimise hetkeks oli ära joodud peaaegu 3 pidelit viina. Alguses jutt käis kadumaläinud labidast, siis maatükist, siis läks Tiiu isiksuse üle. Kohtuistungil oli uuritud sündmuskoha vaatluseprotokoll ( k. 1 lk. 3-15). Sellest nähtub, et sündmuskohaks on xxx. Puitmaja ees on puitlaud, mille juures on pink. Selle juures on grill ( foto 3 lk. 9). Laual on šašlõkivardad. Laua ja majaseina vahel on avastatud mehe surnukeha ( foto 3,4 lk. 9,10). Surnukeha on näoga üles poole, selili, peaga majaseina poole. Vasaku oimu piirkonnas on juuksed määrdunud pruunikaspunase vedelikuga ( veretaoline). Ninaseljal on kuivanud pruunikas vedelik, mille nired lähevad silma sisenurkadesse. Ninateedes on pruunukad vedelikuklombid, paremast ninasõõrmest on pruunikas vedelikunire parema kõrva juurde. Samuti on pruunikas nire huule paremast servast parema kõrvalestani. Vasakul pool lõua all on ristkülikukujuline haav. Näo vasakul pool on samuti pruunika vedeliku nired. Kaela piirkonnas on samuti hulgaliselt pruunikaid plekke verevalumitena. Samuti veretaolised määrdumised on avastatud ka maas foto 6,7 lk. 11, ning puukännu küljel (foto 8,9 lk. 12). Puukännu küljel avastatud veretaolised määrdumised on pritsmetaolised. Sündmuskoha vaatluse protokolliga kinnitatakse süüdistatava ütlusi, et süüdistatav lõi kannatanut just selles kohas, mida ta näitas ütluste olustikuga seostamisel, nimelt laua ja majaseina vahel. Sellele viitavad sündmukohal avastatud veretaolised pritsmed puukännul ja määrdumised maas majaseina juures. Süüdistatava ütlustega selles osas, kuidas ja millega ta lõi kannatanut, ühtib surnukeha kohtuarstliku ekspertiisi akt (k. 1 lk. 70-84) , millest nähtub, et kannatanu A. K. surma põhjuseks on kaela tömp trauma kilpkõhre hulgimurdude, keeleluu murru ning kaelalihaste rebendiga vasakul pool, mille tüsistusena tekkis üle uitnärvi ärrituse südameseiskus ja antud vigastused on eluohtlikud ( eksperdi arvamus lk. 76, p. 1 ja 2 esimene lõik). Samuti kannatanul sedastati aju-kolju kinnine tömp trauma – alalõualuu nokk-põntjätke, sarnaluu ja ülalõualuu murrud vasakul pool, 12 hamba traumaatiline eemaldumine, ninaluude murd; vasakpoolne kõvakelmealune verevalum; peaaju põrutus; massiivne varevalum kõõlustanul, rohked põrutushaavad, nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja pehmete kudede turse näol, suuesikus ja paremal pool peanahal; peaajuturse. Eksperdi arvamusel,
5. punktis loetletud kehavigastused on tekitatud korduvatest tugevajõulistest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, milleks võisid olla piklik ese, kängitsenud jalad ja rusikad. 6 Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta lõi kannatanut mitu korda jalaga kaela ja selja piirkonda ja lõpetas peksmise peale üht lööki mil kannatanu hakkas kähisema. Tema jalas olid kummikud. Kohtuistungil kohus uuris ja vaatles prokuröri asitõendina esitatud kummikuid vahetult ja leiab, et sellistes kummikutes kängitud jalgadega löömine suurendab ohtlikumate kehavigastuste põhjustamise võimalust tunduvalt, sest kummikud on kaalult piisavalt rasked. Samuti süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et lõi kannatanut näo piirkonda, oimu ja põse piirkonda mitu korda rusikaga. Süüdistatava ütluste, sündmuskoha vaatluseprotokolli ja surnukeha kohtuarstliku ekspertiisi akti alusel tuleb kohus järeldusele, et surmava kehavigastuse ( kaela tömp trauma) põhjustajaks oli just Alexander Svezhov. Ülaltoodud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud ning süüdistatava teo objektiivne külg seisneb selles, et süüdistatav tekitas kannatanule süüdistuses näidatud ajal ja kohas kirjeldatud kehavigastused, mis olid eluohtlikud ja mille tulemusel saabus kannatanu surm momentaalselt peale kaela piirkonda kehavigastuste tekitamist ( eksperdi arvamus lk. 77 p. 5). Kohus nõustub prokuröriga ja leiab, et kannatanule surma põhjustamisesse suhtus süüdistatav vähemalt kaudse tahtlusega ehk subjektiivsest küljest süüdistatav pani teise inimese tapmise toime kaudse tahtlusega. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et kannatanu peksmisel ega ka sellele järgneval ajal ta ei mõelnud oma teo tagajärgedele. Prokuröri küsimusele selgitas süüdistatav, et inimene võib surra ka ühest löögist, sõltub kuhu lüüakse. Selline süüdistatava ütlus seletab lahti tema võimaliku subjektiivse valmisoleku isiku surma tekitamisele. Elltoodust nähtub, et süüdistatav pidas surma saabumist võimalikuks, lähtudes sellest, kuhu surmav löök tabab kannatanut. KarS § 16 lg 4 kohaselt, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kuna kaudse tahtluse ja kergemeelsuse juhul on subjektiivse külje intellektuaalne moment kokkulangev ( isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist), siis selleks, et eristada eluohtliku tervisekahjustuse ning surma ettevaatamatusest tekitamine - KarS § 118 ja 117 – tapmisest KarS § 113 järgi, tuleb kontrollida subjektiivse külje voluntatiivset momenti – kas isik möönis surma saabumist või lootis seda vältida teatud asjaoludel. Kergemeelsuse tuvastamine või mittetuvastamine ei pea tulenema ainult süüdistatava paljasõnalistest ütlustest, et tal oli lootus kannatanu ellujäämisele. Sellele on viidatud Riigikohtu praktikas - lahend 31-1-128-06 16.04.2007 M. A. süüdistusasjas. „
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-142-05 - RT III, 2006, 8, 70). Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks 7 kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades. Iseäranis tuleb arvestada seda, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse korral on subjektiivse külje intellektuaalne moment kokkulangev, st vältimatult tuleb eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel analüüsida, kas kehavigastuse tekitamisel möönis teo toimepanija kannatanu surma saabumist enda tegevuse tulemina või lootis, et see ei saabu (vt siinjuures ka Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-1-1-124-03 - RT III, 2003, 32, 328 tehtud otsuses märgitut). Otsuses nr 3-1-1-142-05 on Riigikohtu kriminaalkolleegium seejuures toonitanud, et isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud (p 23). Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida.
7. Lootus, et selline tagajärg - konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale - ei saabu, peab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest nr 3-1-1-142-05 tulenevalt olema aga isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud, puudub alus rääkida kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes.“ Süüdustatav lõi maaslamavat kannatanut mitu korda näkku, oimu ja põse piirkonda risukaga, samuti kängitud jalaga mitu korda kaela ja selja ja lõpetas tegevuse siis, kui kannatanu hakkas kähisema. Kannatanu ei püüdnud ennast kuidagi kaitsta või vastu hakata. Süüdistatav ise kinnitab, et ühest löögist kaotas kannatanu vist teadvuse. Kannatanu oli 78-aastane ja ta põdes rasket haigust. Süüdistatavale oli teada kannatanu vanus ja puue oli ka visuaalselt nähtav (kannatanu M. K. ütlustest nähtub, et isal oli raske haigus, ta oli opereeritud ja seoses haigusega tal oli suur kõht). Peale peksmist süüdistatav lahkus rahulikus tujus sündmuskohalt ( tunnistaja T. T. ütlustest nähtub, et süüdistatav tuli koju rahulik, ei olnud agressiivne). Süüdistatav ei teatanud juhtunust tunnistaja T. T., ei palunud abi ega nõu. Süüdustatav ja tunnistaja käisid veel suitsu ostmas ja kella 11 õhtupoolikul läks süüdistatav rahulikult magama. Hommikul süüdistatav ei palunud tunnistajat minnna kannatanu juurde ja vaatama tema seisundit - äkki kannatanu vajab abi. Süüdistatav jäi koju, ootas politsei saabumist ja nende saabumisel tunnistas teo üles. Süüdistatava teojärgne käitumine näitab, et tal puudus mingisugune mõistlik alus loota, et kannatanu jäi ellu ehk teisisõnu tema poolt tekitatud oht kannatanu elule ei realiseerunud, ja süüdistatav jättis olukorra ilma kontrollita mitte seetõttu, ta tal oleks lootus kannatanu ellujäämisele, vaid seetõttu, et süüdistatav leppis olukorra ehk kannatanu võimaliku surmaga ja hakkas ennast vaimselt valmistama kriminaalvastutuseks. Kohus tuleb järeldusele, et antud juhul ei saa rääkida kergemeelsusest surma tekitamisele KarS § 18 lg 2 mõttes ehk süüdistatava põhjendatud lootusest kannatanu ellujäämisele, vaid kõne all tuleb süüdistatava kaudne tahtlus isiku surma 8 tekitamisele KarS § 16 lg 4 mõttes ehk isiku surma saabumise möönmine süüdistatava poolt. Kohus märgib, et tahtlusest inimese surma tekitamisele võib teatud asjalodel teha järelduse juba välise teopildi alusel. Sellele osutatakse Riigikohtu ülalmainitud lahendis 3-1-1-128-06: „
8. Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). „ Arutataval juhtumil on tuvastatud, et süüdistatav lõi maaslamavat kõrges eas olnud ja haiget kannatanut mitmekordselt rusikaga ja kängitud jalaga elutähtsate organite piirkonda - vastu pead ja kaela piirkonda. Eksperdi arvamusel olid löögid tugevajõulised, sellele osutab kehavigastuste iseloom – hulgalised luumuurrud kaela piirkonnas ning hulgalised ulatuslikud verevalumid ajus. Kohus leiab, et igaüks nendest löökidest ohustas kannatanu mitte ainult tervist vaid ka elu. Kohus leiab, et kõrvaltvaataja seisukohalt on selge, et kõrges eas haige maaslamava kannatanu jätkuv ja intensiivne peksmine ( süüdistatava seostamise käigus antud selgitusel see kestis 15 minutit) kängitud jalaga ja rusikaga elutähtsate organite piirkonda ohustab kannatanu elu. Jätkades oma teo toimepanemist ja jättes peale peksmist kannatanu abita, möönab süüdistatav kannatanu surma saabumist. Kohus leiab, et antud juhul on tahtlus inimese surma tekitamisele tuvastatav juba teopildi järgi. Kohus leiab, et usaldusväärselt ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks kasutanud kannatanu peksmisel piiratud pinnaga eset. Selle kasutamisele osutab küll ekspert oma arvamuses k. 1 lk. 76 p.
9. Süüdistatav ise eitab eseme kasutamist, kinnitades, et peksis kannatanut kängitud jalgadega ja risikatega. Sündmuskoha vaatlusel ei olnud tuvastatud ega ära võetud ühtki asitõendiks võinud olevat eset. Samas kohus tuleb järeldusele,et kõik kohtuarstliku ekspertiisi aktis loetletud kehavigastused ( kaela tömp trauma, aju-kolju kinninetömp trauma ja rindkere-kõhu kinnine tömp trauma) on põhjustanud süüdistatav Alexander Svezhov. Vaatamata sellele, et süüdistatav eitab löömist rindkere ja kõhu piirkonda, need kehavigastused olid tekitatud tegelikkuses, need on tuvastatud objektiivselt kohtuarstliku lahangu käigus. Eksperdi arvamusel, kõik loetletud kehavigastused on tekitatud elupuhuselt, väga lühikese 9 ajavahemiku jooksul, mis on mõõdetav minutites ( k. 1 lk. 77 p. 4). Kohus ei leia, et süüdistatav varjab teo asjaolusid teadlikult. Kohus peab võimalikuks, et need asjaolud, nimelt peksmine rindkere ja kõhu piirkonda, võiksid olla kustunud süüdistatava mälust. Sellele võimalusele osutab asjaolu, et süüdistatav ei mäleta näiteks seda, kuidas ta tegutses peale peksmise lõpetamist. Prokuröri küsimusele vastas süüdistatav, et „ärge küsige, kuidas ma sain koju, ei mäleta“. Lähtudes eeltoodust, süüdistatav Alexander Svezhovi tegu vastab KarS § 113 ettenähtud kuriteokoosseisule- teise inimese tapmine, mis on toime pandud kaudse tahtlusega.
10. Teo õigusvastasus Kohus leiab, et arutataval juhtumil puuduvad KarS-i
11. peatükis
12. jaos loetletud teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohus nõustub prokuröriga, et kohtulikul arutamisel ei olnud tuvastatud asjaolusid, mis osutaksid süüdistatava tegutsemisele hädakaitses KarS § 28 mõttes või KarS §-dest 30 ja 31 tulenevas olukorras.
13. Süü Kohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. KarS
14. peatükis
15. jaos näidatud süüd välistavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. TSIVIILHAGI Kannatanu M. K. esitas tsiviilhagi summas 7625 krooni, need on matuse kulud (kohtuistungi protokoll lk. 25 pöördel). Kannatanu selgitas, et talle osutati ohvri abi summas 3600 krooni. Kohtuistungil olid uuritud k. 1 lk. 55 olevad kulude tegemist kinnitavad kviitungi koopiad. Nende alusel matusega seotud kannatanu otsesed kulud olid 6736 krooni + 3989 krooni, kokku 10025 krooni. Ohvri abi on osutatud summas 3600 krooni. Järelikult, kannatanu matuse kulude hüvitamata summa on 6425 krooni, mille tuleb välja mõista süüdlaselt VÕS ( Võlaõigusseadus) § 1043, 1045 lg 1 p. 2 alusel. KARISTUS 10 Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS §-le 56 lg 1 isiku süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitmise huvisid. Kohus peab raskendavaks asjaoluks teo toimepanemist kõrges eas isiku suhtes KarS § 58 p 3 mõttes. Kaitsja avaldas, et kannatanu vanust ei tohiks antud juhul tõlgendada raskendavana asjaoluna KarS § 58 p. 3 mõttes, sest kannatanu elas oma talus iseseisvalt, vahepeal tarvitas ka alkoholi, hoolitses ennast ja ei ole välistatud, et tegeles ka talutöödega. Prokurör leidis, et kannatanu oli rasket haigust põdev 78-aastane vana inimene, kes on vajanud perioodilist kontrolli ja toetust, kelle puue oli ka nähtav. Kohus leiab, et kaitsja argumendid ei ole veenvad. Asjaolu, et kannatanu, vaatamata oma haigusele ja vanusele, püüdis elada kvaliteetset elu oma talus, tulles igapäevaste muredega toime iseseisvalt, ei saa olla tõlgendatud kannatanu kahjuks ja süüdistatava kasuks. Kohus leiab, et 78-aastasena on isiku töövõime vähenenud ja tema kohanemine kesk- ja ümbruskonnaga on mõnevõrra raskendatud tema kõrge ea tõttu ja inimene vajab ilmtingimata pereliikmete ja ühiskonna tähelepanu ja tugi. Kohus peab süüd kergendavaks asjasoluks puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 p 3 mõttes. Kohus leiab, et süüdistatav väljendas kohtuliku arutamise käigus siiralt kahetsust, palus kannatanult vabandust. Süüdistatav andis kohtuistungil ennast süüstvaid ütlusi ega püüdnud varjata midagi. Süüdistatava käitumine kohtueelse uurimise ja kohtuliku arutamise käigus näitas, et tema on oma tegu analüüsinud ja andnud sellele hukkamõistva hinnangu. Oma kuriteo hukkamõistmine süüdistatava poolt näitabki isiku tegelikku kahetsust. Toime pandud on kuritegu, millega tekitatud kahju, inimese surm, ei ole korvatav. Seaduseandja tahe on, et KarS § 113 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest võib karistuseks mõista 6-15 aastat vangistust. Sanktsiooni keskmine määr on seega 10-11 aastat. Kohus leiab, et õiguskorra kaitmise huvisid arvesse võttes surmaga lõppenud tahtliku teo toimepanemise eest karistuse piisavaks määraks om KarS § 113 ettenähtud sanktsiooni keskmine määr. Samuti selline määr on piisav, et süüdlane hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistatav ei ole varem kohtulikult karistatud kriminaalkorras, samuti puuduvad väärtegude toimepanemise eest määratud karistused. Süüdistatav oli sotsiaalselt adapteeritud, pidas koos elukaaslasega talu ja käis töödel ka teiste taluperemeeste juures. Selles mõttes poleks süüdistatava ülipikaajaline vangistamine põhjendatud. Samas mõistetav karistus peab olema õige mitte ainult seaduseandja tahtest lähtuvalt, vaid ka ühiskonna õigluse arusaamu arvestades. 11 Kohus leiab, et Alexander Svezhovile tuleb mõista karistus KarS § 113 järgi, selle sanktsiooni keskmisele määrale lähedane. KRIMINAALMENETLUSE KULUD, ASITÕENDID JA TÕKEND

§ 180

lg 1 kriminaalmenetluse kulusid kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Antud juhul kulusid kannab Alexander Svezhov. Käesoleval kriminaalasjas menetluskuludeks on sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), mis on esimese astme kuriteo puhul 9000 krooni, kaitsjatasu 9628,80 krooni kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest (

§ 175lg 1 p.

4) ja 89,80 krooni toimiku paljundamise kulud (

§ 175

lg 1 p 5 ).

§ 180

lg 3 sätestab, et osa menetluskulusid võib jätta riigi kanda, kui nende täielik summa käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kohus leiab, et ekspertiisid tegemisel tekkinud kulud summas 9835 krooni tuleb jätta riigi kanda

§ 180

lg 3 näidatud alusel, sest osa ekspertiisi kuludest on tekkinud molekulaarse ekspertiisi tegemisel, mida kohtuotsuse tegemisel ei kasutata, sest selle uurimist ei taotlenud prokurör ega kaitsja. Kriminaalasjas olevad ja kohtuistungil vahetult uuritud Alexander Svezhovile kuuluvad kummikud ja särk tuleb talle tagastada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatava suhtes varem valitud tõkend – vahistamine tuleb jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, sest süüüdistatav on süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos ning karistuseks mõistetud 9 aastat vangistust. Vahistamine on vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohtunik Inna Kirsipuu Rahvakohtunik Urve Kohver Rahvakohtunik Õilme Rannamäe