(07244000285)Kohtla-Järve, 25.05.2007 KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, läbi vaadanud kokkuleppemenetluse korras kohtusse saabunud kriminaalasja Kalev Tamm`e süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi, tegi kindlaks: Kalev Tamm`e süüdistatakse selles, et „tema 16.01.2007 kasutas oma elukohas, aadressil xxx, elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel, millega tekitas AS E. E. arvestusliku kahju 7833,79 krooni“ ( lk. 32). Vastavalt kokkuleppes esitatud süüdistusele, nimetatud teoga pani Kalev Tamm toime energia kasutamise tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel, so KarS § 216 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo. Tutvunud toimikuga, leiab kohtunik, et kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuuri KrMS § 245-1 lg. 1 p. 4 näidatud alusel, sest kohtunik ei saa nõustuda antud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Kohtunik leiab, et hoolimata sellest, et prokurör Liina Pikma, kaitsja Kaido Kooga ja süüdistatav ise on jõudnud kokkuleppele kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määra ning kuriteoga tekitatud kahju suuruse kohta, et saa kohtunik saavutatud kokkuleppega nõustuda, sest antud kriminaalasjas esitatud süüdistus on puudulik, kuriteo asjaolud ei ole kohtueelse uurimise käigus piisava täpsusega tuvastatud. Kohtunik jääb oma varasemates lahendites väljendatud seisukohale, et ka lihtmenetlustes peavad olema tagatud isiku kaitseõigused, nimelt ka selles osas, et isikule esitatud süüdistusest peab selguma, millise seaduse milliste normide rikkumist ja mis viisil isikule süüks arvatakse. Asjaolu, et kriminaalasi saadetakse kohtusse kokkuleppemenetluses, ei anna süüdistajale alust ega õigust piirduda karistusõigusliku normi dispositsiooni ümberkirjutamisega. Kohtunik juhib huvitatud poolte tähelepanu sellele, et KarS §-ga 216 lg 1 on tegemist „blankett“ õigusnormiga, mis tähendab, et normis kirjeldatud teo ebaseaduslikkus avaneb teise seaduse normide kaudu. Kriminaalkorras ei ole karistatav mis tahes elektrienergia kasutamine, vaid selline, mis on seadusega vastuolus. Miks Kalev Tamm`e poolt elektrienergia kasutamine
- jaanuaril 2007 oli ebaseaduslik ( millise seaduse millise normiga vastuolus) ja milline oli 2 see konkreetne tegu, milles seisnes kasutamine ( kas juhtmete paigaldamises ja liitmises võrguga, pistikute paigaldamises ja/või muus), esitatud süüdistusest ei nähtu. Kohtunik möönab, et arvatavasti elektrienergia ebaseaduslikkus seisnes vastava lepingu puudumises ( vt lk. 2). Elektrienergia kasutamine lepinguta on ebaseaduslik Energiaturuseaduse § 68 lg 1 p 2 alusel. Elektrienergia lepinguta kasutamine seisnes vist selles, et Kalev Tamm`e elumaja ja võrguliini vahel oli paigaldatud juhe pikkusega 75 m, mille kaudu varustati maja elektriga ( vt lk 3). Süüdistajale jääb veel välja selgitama, millal toimus võrguga liitmine, sest kahtlustatava ülekuulamise protokollist ( lk 15) seda ei selgu. Seega jäi tuvastamata kuriteo toimepanemise ajavahemik. Süüdistuses on küll märgitud, et K. Tamm kasutas energiat ebaseaduslikult ühe päeva jooksul – 16.01.2007, mis ei ole tegelikult välistatud, vastupidi - päris võimalik, et liitmine võrguga toimus samal päeval, mil see oli avastatud E. E. töötaja poolt -16.01.
- Seda tuleb välja selgitada kahtlustatava ülekuulamisel või teiste tõendite kaudu. Sel juhul ei ole aga põhjendatud kuriteoga tekitatud kahju suurus - 7833,79 krooni. Omavolilise kasutamise arvestusest lk. 7 nähtub, et omavoliline kasutamine kestis 365 päeva. Prokurör ise leiab ( vt kokkuleppes sisalduv süüdistus), et kuritegu kestis 1 päev- 16.01.
- Miks tsiviilhageja AS E. E. jõudis järeldusele, et omavoliline kasutamine kestis 365 päeva, jääb kohtule arusaamatuks ja seda kahtlust kõrvaldada ei ole võimalik ettevalmistamise ja kohtuliku arutamise staadiumil, sest kokkuleppemenetluses tsiviilhagejat arutamisele ei kutsuta. Põhjendatud tsiviilhagi antud kriminaalasja raames esitatud ei olnudki. Toimikus on üksnes avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks ( lk. 2), kus on märgitud ilma põhjendusteta, ei kahju on 7833,79 krooni. Elektri omavolilise ühepäevase kasutamise kahju on seega 21,50 krooni. Siinjuures tuleb prokuröril arvestada sellega, et tegeliku kahju väljaselgitamine on antud juhul obligatoorne, sest KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu on varavastane kuritegu. Varavastase kuriteo puhul, millest tulenev kahju ei ületa 1000 krooni, on tegemist väärteo, mitte kuriteoga ( vt KarS § 218). Kohtunik leiab, et kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuurile kohtuniku kokkuleppemenetluse kohaldamisega mittenõustumise tõttu. Juhindudes KrMS § 245-1 lg. 1 p. 4 kohtunik M Ä Ä R A S: 3 Tagastada kriminaalmenetlus 1-07-6031