lg 1, § 202 lg 3, § 203 lg 2, § 204 lg 3, § 207 alusel tuleb rahatrahv ja menetluskulu (tunnistajatasu 202 krooni 15 senti) tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul. Kohtuotsuse koopia edastada allkirja vastu Danil Ivanovile ja kohtuvälisele menetlejale ning teadmiseks tunnistajatasu väljamõistmise kohta Anvar Vakale (Vakk). Jõustunud kohtuotsuse koopia saata Danil Ivanovile allkirja vastu. Kohtuotsuse jõustumisest hakkab kulgema 2-kuune tähtaeg, milliseks võeti D.Ivanovilt juhtimisõigus ära. Juhul kui kassatsioonteatisi ei tule ja kumbki pool käesolevat otsust ei vaidlusta, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel, arvates päevast, mil kohtumenetluse pool sai kohtuotsuse lõpposa kätte. Jõustunud kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse Danil Ivanovilt 2-ks kuuks äravõtmise kohta kande tegemiseks.
p 8,
MS § 178 lg 4 ning Kriminaal-, väärteo-, tsiviilja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1, § 2 lg 1, § 9 lg 1 ning tunnistaja Anvar Vaka (Vakk) 22.08.2007.a kohtuistungil esitatud suulise taotluse ja Lõuna Politseiprefektuuri 21.08.2007.a palgatõendi alusel rahuldada tunnistaja Anvar Vaka taotlus temale 22.08.2007.a kohtuistungil viibitud aja eest keskmise palga hüvitamiseks ja maksta kohtu eelarves selleks otstarbeks ettenähtud vahenditest Anvar Vakale (VAKK; isikukood 38301116536; Hansapanga arvelduskontole nr 1104842354) tunnistajana väärteomenetlusest osavõtu tasu 202 krooni 15 senti. 3 Tunnistajatasu väljamaksmiseks edastada käesoleva kohtuotsuse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele (Kalevi 1, Tartu 51010) koos Lõuna Politseiprefektuuri 21.08.2007.a palgatõendiga (originaal). Lõuna Politseiprefektuuri 21.08.2007.a palgatõendi koopia liita istungisekretäril väärteoasja nr 4-07-2108 toimikusse.
MS § 180 lg 1 ning KrMS § 175 lg 1 p 2 ja KrMS § 178 lg 4 alusel välja mõista Danil Ivanovilt riigituludesse menetluskuludena 202 krooni 15 senti tunnistajatasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Danil Ivanov, 4-07-2108, menetluskulu“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „Danil Ivanov, 4-07-2108, menetluskulu“. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 10.septembril 2007.a, alates kella 16.00-st (ajavahemikus 30.08.2007 – 07.09.2007 on kohtunik puhkusel) juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissar Marek Tiiratsi 23.04.2007.a otsusega karistati Danil Ivanovi (Ivanov) liiklusseaduse § 74-22 lg 3 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, see on 9000.- krooni ja liiklusseaduse § 74-22 lg 5 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 2 (kaheks) kuuks (lk 9). 4 23.04.2007.a otsusega karistati Danil Ivanovi selle eest, et tema 31.03.2007.a kella 20.34 ajal juhtis Tartu vallas, Tartu maakonnas JÕHVI-TARTU-VALGA tee 127.km, see on asulavälisel teel, liikudes Tartu suunas, mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 94 km/h võrra. Sellise käitumisega rikkus Danil Ivanov 23.04.2007.a otsuses kajastatu kohaselt liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse § 74-22 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo (lk 9). 23.04.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsuse peale esitas kaebuse Danil Ivanov (lk 1). Kaebuses taotleb Danil Ivanov 23.04.2007.a otsuse tühistamist, kuna ta ei ole lubatud sõidukiirust ületanud (lk 1). Danil Ivanovi kaebusest nähtuvalt liikus ta maanteel lubatud sõidukiirusel, see on 90 km/h. Kaebuses märgitu kohaselt heidab ta teda kinni peatanud politseiametnikele ette tema juhitud mootorratta peatamisviisi, hinnates selle äärmiselt ohtlikuks. D.Ivanovi kaebuses märgitust nähtuvalt sõitis sisselülitatud vilkuritega politseiauto talle ootamatult teele risti ette ja ainult mitmeaastane sõidukogemus võimaldas tal tema juhitud mootorratta kokkupõrget politseiautoga vältida. Edasi on kaebuses märgitud järgmist: „Edasi tuli politseiautost välja politseinik. Oma nime nimetamata ta käskis mul näidata talle dokumendid ja istuda autosse. Autos mulle näidati kiirusemõõtjat ja üritati teha selgeks, et minu kiirus oli 190 km/h. Mina ei olnud sellega nõus kuna lubatud kiirust kindlasti ei ületanud. Selle peale mulle öeldi, et praegu koostame protokolli ja asjaolusid selgitame hiljem. Minu õigusi mulle seletatud ei ole ja vene keelt pole keegi rääkinud. Nagu ma sain aru mulle öeldi, et oma küsimused ma võin esitada aadressil Riia tn 132 15-ne päeva pärast ja mingi otsus tuleb peale 24.-t aprilli. Siis mulle anti tagasi dokumendid ja soovitati head reisi. Autos istunud politseiniku (H.Toomiste) sõnul teelõigul ei olnud teisi sõidukeid, kuid vähemalt ühe teise mootorratta olemasolu võib tunnistada ka minuga Kõrvekülast samaaegselt sõitnud autos olnud inimesed, kelle nimesid ja kontaktandmeid olen valmis vajadusel esitama. Mina väidan, et liikusin kiirusega üheksakümmend kilomeetrit tunnis ja mõõdetud kiirus ei ole minu oma. Mõõdetud kiirus võis kuuluda sellele mootorrattale mis sõitis minust mööda või mõnele teisele sõidukile, mis möödus politseiautost enne mind kuna kiiruse mõõtmise aega kiirusemõõtjal ei olnud. Minu kasuks räägib ka see, et kui ma oleksin liikunud kiirusega 190 km/h, ma poleks isegi jõudnud peatuda ootamatult minu ees teele välja sõitnud autot. Antud juhul pean politseinike tegevust mittekorrektseks ja lisaks ka minu jaoks ohtlikeks. Minu vastukiri protokollile on politsei poolt ignoreeritud.“ Kaebuse menetlemisel 22.08.2007.a kohtuistungil jäi Danil Ivanov kaebuse juurde. Kohus, hinnanud kõiki väärteoasjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et ehkki Danil Ivanov ei ole tema esitatud kaebusest nähtuvalt ennast lubatud sõidukiiruse ületamises süüdi tunnistanud ning on nii kaebuses märgitust kui ka 22.08.2007.a kohtuistungil avaldatust nähtuvalt seisukohal, et ta ei ole mootorsõiduki juhina lubatud sõidukiirust ületanud, on väärteoasjas kogutud ülejäänud tõenditest nähtuvalt Danil Ivanovi süü selles, et ta mootorsõiduki juhina 31.03.2007.a kella 20.34 ajal Tartu vallas, Tartu maakonnas JÕHVI-TARTU-VALGA tee 127.km, see on asulavälisel teel, liikudes Tartu suunas, ületas lubatud sõidukiirust 94 km/h võrra, veenvalt tõendatud. 5 Väärteoasjas ei ole vaidlust selles osas, et Danil Ivanov juhtis 31.03.2007.a kella 20.34 ajal Tartu maakonnas, Tartu vallas JÕHVI-TARTU-VALGA tee 127.km, see on asulavälisel teel, liikudes Tartu suunas, mootorsõidukit – mootorratast SUZUKI GSX-R 750, reg.nr 65 HP. Asjaolud, et Danil Ivanov juhtis 31.03.2007.a kella 20.34 ajal Tartu maakonnas, Tartu vallas JÕHVI-TARTU-VALGA tee 127.km, see on asulavälisel teel, liikudes Tartu suunas, mootorsõidukit – mootorratast SUZUKI GSXR 750, reg.nr 65 HP, on tõendatud kogumis 31.03.2007.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 7) ning tunnistajate Heiko Toomiste (lk 29-30), Andres Rubeni (lk 31-32), Anvar Vaka (lk 30-31) ja Aleksei Kazakovi (lk 32-33) ütlustest sellekohaselt nähtuvaga ja 31.03.2007.a väärteoprotokollist (lk 6) ning Danil Ivanovi enda menetlusaluse isikuna antud ütlustest (lk 27-29) ja tema vastulausest (lk 11) ning kaebusest (lk 1) sellekohaselt nähtuvaga. Kuna eelmärgitud tõenditest nähtuvalt ei ole vastuolusid selles osas, mis käsitleb Danil Ivanovi viibimist mootorsõiduki – mootorratta juhina 31.03.2007.a kella 20.34 ajal Tartu maakonnas, Tartu vallas JÕHVI-TARTU-VALGA tee 127.km, siis pole kohtul alust kahelda eeltoodud tõenditest kogumis nähtuvas selle kohta, et Danil Ivanov juhtis 31.03.2007.a kella 20.34 ajal Tartu maakonnas, Tartu vallas JÕHVITARTU-VALGA tee 127.km, see on asulavälisel teel, liikudes Tartu suunas, mootorsõidukit – mootorratast SUZUKI GSX-R 750, reg.nr 65 HP. Danil Ivanovi (lk 27-29) ja politseiametnikest tunnistajate Heiko Toomiste (lk 29-30), Andres Rubeni (lk 31-32), Anvar Vaka (lk 30-31) ütlused on omavahel kooskõlas ka selles osas, kui palju ning kes olid need politseiametnikud, kellega D.Ivanov suhtles 31.03.2007.a kella 20.34 paiku Tartu maakonnas, Tartu vallas JÕHVI-TARTUVALGA tee 127.km pärast seda kui politsei tema juhitud mootorratta kinni peatas. Danil Ivanov kinnitas 22.08.207.a kohtuistungil, et politseiametnikke oli seal kohapeal kolm ja kõik need ametnikud on tema meelest ka täna kohtus (lk 29 ülalpool). Ka tunnistajate Heiko Toomiste (lk 29-30), Andres Rubeni (lk 31-32) ja Anvar Vaka (lk 30-31) ütlustest nähtuvalt täitsid nad 31.03.2007.a kella 20.34 paiku Tartu maakonnas, Tartu vallas JÕHVI-TARTU-VALGA tee 127.km oma töökohustusi liiklusjärelevalvet teostades kolmekesi. Neil asjaoludel, kuna nii D.Ivanovi kui ka H.Toomiste, A.Rubeni ja A.Vaka ütlused on omavahel kooskõlas politseiametnike arvu ja isikute suhtes, pole kohtul alust kahelda D.Ivanovi, H.Toomiste, A.Rubeni ja A.Vaka ütlustest kogumis nähtuva tegelikkusele vastavuses selle kohta, et 31.03.2007.a kella 20.34 paiku Tartu maakonnas, Tartu vallas JÕHVI-TARTU-VALGA tee 127.km täitsid oma töökohustusi liiklusjärelevalvet teostades politseiametnikud Heiko Toomiste, Andres Ruben ja Anvar Vakk. Ka kohtuvälises menetluses kogutud tõenditest nähtuvalt oli politseiametnikke, kes teostasid liiklusjärelevalvet, kolm - Heiko Toomiste, Andres Ruben ja Anvar Vakk. Väärteoprotokolli koostas konstaabel Anvar Vakk (lk 6). Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli koostas konstaabel Heiko Toomiste (lk 7) ja selle on allkirjastanud ka Anvar Vakk. Ainukeseks tunnistajaks, kes kohtuvälises menetluses üle kuulati, oli Heiko Toomiste – see asjaolu nähtub nii 23.04.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusest (lk 9) kui ka toimiku lehelt 8, millel on Heiko Toomiste tunnistajana ülekuulamise protokoll. Kuna kohus kuulas tunnistaja Heiko 6 Toomiste üle ka 22.08.2007.a kohtuistungil ja kohtul puudusid alused tema kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamiseks, siis kohus tunnistaja Heiko Toomiste kohtuvälises menetluses antud ütlusi 22.08.2007.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel ei avaldanud. Tunnistaja Heiko Toomiste kinnitas 22.08.2007.a kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes, et täitis märtsikuu lõpus käesoleval aastal oma töökohustusi koos konstaabel Anvar Vaka ja Andres Rubeniga kella poole üheksa ajal õhtul Jõhvi-Tartu maanteel(lk 29). Samasisulisi ütlusi temaga koos tööülesandeid täitunud politseiametnike nimede (Anvar Vaka ja Andres Rubeni) nimede kohta andis Heiko Toomiste ka kohtuvälises menetluses (lk 8). Neil asjaoludel, kuna nii D.Ivanovi kui ka H.Toomiste, A.Rubeni ja A.Vaka ütlused ja väärteoprotokollist (lk 6) ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 7) nähtuv on omavahel kooskõlas politseiametnike arvu ja isikute suhtes, pole kohtul alust kahelda D.Ivanovi, H.Toomiste, A.Rubeni ja A.Vaka ütlustest ning väärteoprotokollist (lk 6) ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 7) kogumis nähtuva tegelikkusele vastavuses selle kohta, et 31.03.2007.a kella 20.34 paiku Tartu maakonnas, Tartu vallas JÕHVI-TARTUVALGA tee 127.km täitsid oma töökohustusi liiklusjärelevalvet teostades politseiametnikud Heiko Toomiste, Andres Ruben ja Anvar Vakk. Danil Ivanovi ja tunnistajate H.Toomiste, A.Rubeni, A.Vaka ja A.Kazakovi ütlused on omavahel kooskõlas ka selles osas, millisest kohast ja millistel asjaoludel Danil Ivanov Tartu linna suunas sõitu alustas ning mida D.Ivanov oli vahetult enne mootorratast juhtima hakkamist teinud. Politseiametnikest tunnistajate H.Toomiste, A.Rubeni ja A.Vaka ütlustest nähtub kogumis, et mootorratast juhtinud Danil Ivanov avaldas neile peale tema juhitud mootorratta peatamist, et oli just mootorratast remontinud ja sellel mingi osa ära vahetanud ja proovis, kuidas ratas jookseb (H.Toomiste - lk 29 all, 30 peale keskpaika, 30 all; A.Vakk – lk 31 enne keskpaika, 31 all; A.Ruben – lk 32 keskel, 32 peale keskpaika). Tunnistaja Aleksei Kazakovi ütlustest nähtuvalt sõitsid nad koos Danil Ivanoviga välja töökojast ja liikusid mööda Tartu-Jõhvi-Valga maanteed Tartu suunas, Danil Ivanov sõitis natuke ees ja ta ise sõitis autoga taga (lk 33). Aleksei Kazakovi ütlustest nähtuvalt keeras tema Tartusse sõitmiseks vasakule mööda kõige uuemat teed pidi ja sellel hetkel tema ees D.Ivanovi ei olnud (lk 33). A.Kazakovi ütlustest nähtuvalt tema sellel õhtul politseiametnikke ei näinud ja ta ei saanudki neid näha, kuid hiljem õhtul Tartus D.Ivanov rääkis talle, kus politsei seisis (lk 33). A.Kazakovi ütlustest nähtuvalt keeras tema enne politsei asukohta, enne nõlva, ära vasakule ja nõlva tagant ei olnud tal võimalik politseinikke näha (lk 33). Danil Ivanovi 22.08.2007.a kohtuistungil menetlusaluse isikuna antud ütlustest nähtuvalt sõitis ta 31.03.2007.a kella poole üheksa ajal õhtul enda juhitud mootorrattaga Suzuki Kõrveküla lähedal asuvast remonditöökojast Tartu suunas (lk 27). D.Ivanovi ütlustest nähtuvalt ongi tema töökoht Kõrveküla läheduses asuvas remonditöökojas (lk 27). Ka D.Ivanovi ütlustest nähtuvalt sõitis remonditöökojast Tartusse A.Kazakov – A.Kazakov juhtis tema taga sõites tumerohelist sõiduautot Subaru (lk 27). D.Ivanovi ütlustest nähtuvalt juhtis ta ise mootorratast Suzuki ja sõitis A.Kazakovi juhitud sõiduauto Subaru ees töökojast Tartu linna (lk 27). Ka D.Ivanovi ütlustest nähtuvalt sai A.Kazakov sellest, et politsei D.Ivanovi juhitud mootorratta kinni peatas, teada alles hiljem, kui kohtus A.Kazakoviga Tartu linnas. Ka D.Ivanovi ütlustest nähtuvalt 7 ei olnud A.Kazakovil võimalik näha politsei asukohta ja politsei poolt D.Ivanovi juhitud mootorratta kinnipidamist, kuna A.Kazakov sõitis Tartu linna, pöörates selleks enne politsei asukohta vasakule kõige uuemale teele, pööre oli umbes 90-kraadise nurga all (lk 27). Neil asjaoludel on Danil Ivanovi ja tunnistajate H.Toomiste, A.Rubeni, A.Vaka ja A.Kazakovi omavahel kooskõlas olevatest ütlustest kogumis nähtuvaga kohtu jaoks usutav, et D.Ivanov remontis enne Tartusse sõitma hakkamist oma töökohas – remonditöökojas sõidukit. Kuna kohtu jaoks on usutavad Danil Ivanovi ja tunnistajate H.Toomiste, A.Rubeni, A.Vaka ja A.Kazakovi omavahel kooskõlas olevatest ütlustest kogumis nähtuv selle kohta, et D.Ivanov remontis enne Tartusse sõitma hakkamist oma töökohas – remonditöökojas sõidukit, siis on kohtu jaoks usutavad ka politseiametnikest tunnistajate H.Toomiste, A.Rubeni ja A.Vaka ütlustest kogumis nähtuv selle kohta, et D.Ivanov avaldas tema juhitud mootorratta peatanud politseiametnikele lubatud sõidukiiruse ületamise põhjuseks asjaolu, et proovis peale mootorratta remonti, selle osa või osade vahetamist, kuidas see sõidab (H.Toomiste - lk 29 all, 30 peale keskpaika, 30 all; A.Vakk – lk 31 enne keskpaika, 31 all; A.Ruben – lk 32 keskel, 32 peale keskpaika). Kohtul pole põhjendatud alust kahelda liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 7) nähtuva tegelikkusele vastavuses selle kohta, et Danil Ivanovi 31.03.2007.a kella 20.34 ajal juhitud mootorratta SUZUKI GSX-R 750, reg.nr 65 HP, sõidukiiruseks mõõdeti Tartu maakonnas, Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 127.-l kilomeetril, see on teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h, 190 km/h. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 7) nähtuvalt on kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 6 km/h. Nimetatud protokollist nähtuvalt ületas mootorsõiduki juht D.Ivanov mõõdetud teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 94 km/h (lk 7). Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 7) nähtuvalt teostas D.Ivanovi juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist riikliku järelevalve korras Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse erialaselt pädev mõõtja (tunnistus nr 802) konstaabel Heiko Toomiste. Tunnistaja Heiko Toomiste ütlustest nähtuvalt mõõtis ta mootorratta sõidukiirust 2-l korral – esimesel korral sai mõõtmise tulemuseks 189 km/h ja teisel korral 190 km/h (lk 29). H.Toomiste ütlustest nähtuvalt ei olnud peale mootorratta rohkem sõidukeid nende suunas tulemas ega teisele poole minemas, tee oli täiesti tühi (lk 29); oli hämar õhtune aeg, oli kaugelt näha, et mootorratas tuleb, kuna tal tuli põles (lk 30 enne keskpaika). H.Toomiste ütlustest nähtuvalt välistab ta võimaluse, et mõõteseadme näidik oleks olnud 90 km/h, kuna sellisel juhul peaksid kolm politseiametnikku pimedad olema; kiirust mõõtis kaks korda; oleks saanud veel mõõta, aga siis oleks juba peatamisega probleeme olnud; see oli ebanormaalne kiirus (lk 30 keskel). Ka tunnistajate A.Vaka (lk 31 ülalpool) ja A.Rubeni (lk 32 enne keskpaika) ütlustest nähtuvalt mõõtis H.Toomiste mootorratta, mille juhiks osutus D.Ivanov, sõidukiiruseks 190 km/h. 22.08.2007.a kohtuistungil veendus kohus, et kohtuvälise menetleja ametniku kohtule kohtu nõudel (lk 14-15) esitatud taatlustunnistuse tõestatud koopia (lk 23) vastab kohtule esitatud taatlustunnistuse originaalile ning tagastas taatlustunnistuse originaali, pärast seda kui nendega oli võimaldatud tutvuda ka D.Ivanovil (lk 26 8 allpool), kohtuvälise menetleja ametnikule (lk taatlustunnistuse koopia (lk 23) toimikusse (lk 26). 26 allpool). Kohus liitis Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 7) nähtuvalt teostas D.Ivanovi juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist riikliku järelevalve korras Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse erialaselt pädev mõõtja (tunnistus nr 802) konstaabel Heiko Toomiste kiirusmõõteseadmega Stalker ATR nr SP005292 (lk 7). Kiirusmõõteseadme Stalker ATR nr SP005292 taatlustunnistuselt nr TTRSS-07/00024 nähtuvalt on seade taadeldud 16.02.2007.a ning vastab nõuetele ning mõõtetulemuse piirvea väärtus taatlusel laboritingimustes on +/- 1 km/h (lk 23). Tunnistajate H.Toomiste (lk 29-30), A.Rubeni (lk 31-32) ja A.Vaka (lk 30-31) ütlustest nähtuvalt tunnistas D.Ivanov esmalt, peale tema juhitud mootorratta politsei poolt peatamist, lubatud suurima sõidukiiruse ületamist, kuid hiljem, kui hakati õiguserikkumise kohta kirjalikult protokolle vormistama ja D.Ivanov oli telefoniga kellegagi telefoni teel vahepeal rääkinud, ei olnud ta nõus tema suhtes väärteoprotokolli koostamisega ja õiguserikkumise kirjalikult protokollidena fikseerimisega ning keeldus ütluste andmisest ja enda allkirjade andmisest protokollidele, sealhulgas allkirjade andmisest väärteoprotokolli selle kohta, et talle selgitati menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi ning et talle tutvustati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Kohtul puudub alus kahelda politseiametnikest tunnistajate ütluste tõele vastavuses. Nende ütlused on kooskõlas nii omavahel kui ka valdavas osas D.Ivanovi enda ütlustega. Kohtu jaoks on usutav tunnistajate ütlustest nähtuv selle kohta, et D.Ivanovi poolt kiiruse ületamise põhjuseks oli soov peale mootorratta parandamist selle testimine. Asjaolu, et D.Ivanov sõitis enda juhitud mootorrattal remonditöökojast Tartusse, kinnitas (peale D.Ivanovi enda) ka D.Ivanovi sõber-töökaaslane (lk 33 ülal) A.Kazakov. Kõigi kolme politseiametnikust tunnistaja avaldatust nähtuvalt on Danil Ivanov neile täiesti võõras isik ning nad on D.Ivanoviga kohtunud vaid seoses oma töökohustuste täitmisega, 1-l korral, seoses menetletava asjaga ja neil ei ole D.Ivanovi vastu isiklikku vihavaenu (lk 29, 31, 32). Kohtul puudub alus nimetatud politseiametnikest tunnistajate ütluste tõele vastavuses kahtlemiseks selle kohta, et D.Ivanov on neile võõras isik ja neil ei ole tema vastu isiklikku vihavaenu. Kuigi kiirusmõõteseadme taatlustunnistuselt nähtuvalt on mõõtetulemuse piirvea väärtus +/- 1 km/h, puudub kohtul menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamise aspektist lähtudes õiguslik alus lugeda D.Ivanovi juhitud sõiduki lubatud suurima sõidukiirust ületanuks üle 94 km/h, kuna nii väärteoprotokollis (lk 6) kui ka liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (lk 7) on fikseeritud lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ulatuses 94 km/h, kuna kiiruse mõõtmise laiendmääramatuseks arvestati +/- 6 km/h. Eeltoodust nähtuvalt on kohtu hinnangul väärteoasjas piisavalt usaldusväärseid ja kohtu jaoks veenvaid tõendeid selle kohta, et 31.03.2007.a kella 20.34 ajal juhtis Danil Ivanov Tartu vallas, Tartu maakonnas JÕHVI-TARTU-VALGA tee 127.km, 9 see on asulavälisel teel, liikudes Tartu suunas, mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 94 km/h võrra. Danil Ivanovi kaebuses märgitu ja kohtule avaldatu selle kohta, et tema ei ole üle 90 km/h mootorratast 31.03.2007.a kella 20.34 ajal juhtinud, ei ole kohtu jaoks usutavad ning on kogumis kummutatavad liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 7), taatlustunnistuselt (lk 23), tunnistajate H.Toomiste (lk 29-30), A.Rubeni (lk 31-32) ja A.Vaka (lk 30-31) ütlustest kogumis nähtuvaga selle kohta, et D.Ivanovi juhitud sõiduk ületas lubatud sõidukiirust 94 km/h võrra. Väärteoprotokolli koostanud konstaabel Anvar Vaka kuulas kohus üle menetluslike asjaolude kohta (vt kohtu sellekohast määrust lk 14-15). Nii tunnistaja Anvar Vaka ütlustest kui ka tunnistajate Heiko Toomiste ja Andres Rubeni ütlustest nähtuvalt selgitas A.Vakk D.Ivanovile tema õigusi ja kohustusi menetlusaluse isikuna, õigusi selgitas eesti keeles, kuna keeleprobleemi ei olnud – D.Ivanov kinnitas, et tal on eesti kodakondsus ja ta saab eesti keelest aru, kuid D.Ivanov keeldus kõikjale nii enda allkirjade kui ka ütluste andmisest, sealhulgas ka talle õiguste selgitamise kohta allkirja andmisest. Kohtuvälise menetleja ametnik konstaabel Anvar Vakk on kooskõlas
lg-s 4 ja
lg-s 7 ning
lg-s 2 sätestatule märkinud väärteoprotokolli menetlusaluse isiku ütluste andmise ja väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta, et protokolli sisu on tutvustatud, keeldub allkirjast (lk 6). Ka väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta on kohtuvälise menetleja ametnik konstaabel Anvar Vakk märkinud, et õigused ja kohustused on ette loetud. 22.08.2007.a kohtuistungil kinnitas D.Ivanov, et sai kohe kohapeal, pärast seda, kui politsei oli väärteoprotokolli ära koostanud, väärteoprotokolli koopia politseilt enda kätte (lk 27 ülalpool). D.Ivanov esitas kohtule ka väärteoprotokolli koopia, millise ta politseilt kätte sai koheselt peale selle koostamist ning pärast D.Ivanovi poolt kohtule esitatud väärteoprotokolli võrdlemist väärteoasja toimikus oleva väärteoprotokolli koopiaga, tuvastas kohus, et D.Ivanov sai politseilt kätte sellesama väärteoprotokolli, milline on kohtuvälise menetleja poolt ka kohtule esitatud (lk 28 ülal). 22.08.2007.a kohtuistungil veendus kohus, et D.Ivanov valdab eesti keelt piisavalt ja vajalikul määral, et sellest aru saada. Kohtuistungi alguses, juba enne kohtuliku uurimise algust tegi D.Ivanov kohtule omaalgatuslikult avalduse, milles teatas, et saab eesti keelest aru ja ütleb kui on vaja tõlkida (lk 26 keskel). Kohtuistungi kestel viibis tõlk küll kohtusaalis, kuid tema abi järele Danil Ivanovil vajadus puudus. Kohtuistungi lõppemise eelselt, pärast kohtuotsuse lõpposa kuulutamist teatas D.Ivanov, et talle piisab eestikeelsest kohtuotsuse koopiast ja talle kohtuotsust kirjalikult vene keelde tõlkida ei ole vaja (lk 35). Kuna kohtul oli endal võimalik 22.08.2007.a kohtuistungil veenduda, et D.Ivanov valdab eesti keelt, siis pole kohtul põhjust kahelda politseiametnikest tunnistajate A.Vaka, H.Toomiste ja A.Rubeni ütluste tõele vastavuses selle kohta, et D.Ivanov valdas 31.03.2007.a eesti keelt ja sai sellest vajalikul määral aru ning D.Ivanov ka ise suhtles 31.03.2007.a politseinikega eesti keeles. Ka D.Ivanovi enda 22.08.2007.a kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt ei andnud ta väärteoprotokolli kättesaamise kohta allkirja (lk 27 all). 22.08.2007.a kohtuistungil põhjendas D.Ivanov allkirja mitteandmist sellega, et ei olnud väärteoprotokolliga nõus (lk 27 all). D.Ivanovi ütlustest nähtuvalt: „Ma ütlesin lihtsalt, et ma ei ole nõus ja ei kirjuta.“ (lk 27 all). D.Ivanovi ütlustest nähtuvalt vastab tõele ka see, et ta keeldus 10 liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile allkirja andmast, märkides samas, et talle vist isegi ei pakutud, et sellele alla kirjutada (lk 28 enne keskpaika). Veidi hiljem, kohtuistungi jätkudes, avaldas D.Ivanov, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli talle kohapeal ei tutvustatud (lk 28 keskel). Samas kinnitas D.Ivanov, et kiirusmõõteseadme näitu, kus oli number 190, talle näidati (lk 28). Selle kohta, kas D.Ivanovile tema õigusi ja kohustusi politsei selgitas, avaldas D.Ivanov 22.08.2007.a kohtuistungil, et ta ei tea, kas seda tehti, kuna politsei rääkis eesti keeles, millestki ta sai aru, aga mitte kõigest (lk 29 ülal). Eeltoodud, tunnistajate H.Toomiste, A.Vaka ja Rubeni ütlustest ning D.Ivanovi enda ütlustest kogumis nähtuvatel, asjaoludel on kohtu jaoks usutavad tunnistajate H.Toomiste, A.Vaka ja A.Rubeni ütlustest kogumis nähtuv selle kohta, et D.Ivanov keeldus pärast seda kui sai aru, et õiguserikkumine fikseeritakse kirjalikult protokollidena (väärteoprotokoll ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll), ütluste andmisest ja protokollidele allkirjade andmisest nendega tutvumise ja tutvustamise kohta ning allkirja andmisest väärteoprotokolli kättesaamise kohta ning menetlusalusele isikule õiguste ja kohustuste selgitamise kohta. Kuna kohus veendus 22.08.2007.a kohtuistungil, et D.Ivanov valdab eesti keelt ja D.Ivanov ise palus tõlgil mitte tõlkida juba kohtuistungi alguses, enne kohtuliku uurimise algust, kuna ta saab eesti keelest aru (lk 26 keskel), siis ei ole kohtu jaoks usutavad D.Ivanovi ütlused selle kohta, et ta ei saanud temaga eesti keeles suhelnud politseinike jutust aru. Asjaolu, et D.Ivanov keeldus kohapeal politseiga suheldes kõikjale enda allkirjade andmisest, kinnitavad osaliselt ka D.Ivanovi enda ütlused selle kohta, et kuna ei olnud väärteoprotokolliga nõus, siis allkirju ei kirjutanud. Tunnistajate A.Vaka, H.Toomiste ja A.Rubeni ütlustega on kogumis tõendatud asjaolud, et kohtuvälise menetleja ametnik A.Vakk selgitas 31.03.2007.a D.Ivanovile kui menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi ning kuna keeleprobleemi ei olnud ja D.Ivanov suhtles eesti keeles ja sai eesti keelest aru, siis selgitas A.Vakk D.Ivanovile tema õigusi ja kohustusi eesti keeles. Tunnistajate A.Vaka, H.Toomiste ja A.Rubeni ütlustega on kogumis tõendatud asjaolud, et D.Ivanovile tutvustati 31.03.2007.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja väärteoprotokolli ning D.Ivanov keeldus neile protokollidele igasuguste allkirjade andmisest, sealhulgas enda ütluste ja selgituste andmisest, samuti keeldus D.Ivanov allkirja andmisest väärteoprotokolli politseilt kättesaamise kohta. Ühtlasi on tunnistajate A.Vaka, H.Toomiste ja A.Rubeni ütlustega kogumis kummutatavad D.Ivanovi ütlused selle kohta, et tema ei saanud temaga eesti keeles suhelnud politseinike jutust aru, et talle ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi ning isegi kui seda tehti, siis ta ei saanud juriidilistest terminitest aru. Samuti on tunnistajate A.Vaka, H.Toomiste ja A.Rubeni ütlustega kogumis kummutatavad D.Ivanovi ütlused selle kohta, et talle ei tutvustatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Küll on aga kohtu jaoks usutav, et mootorratast lubatud suurimast sõidukiirusest kiiremini juhtimine 94 km/h võrra on äärmiselt ohtlik ja seda mitte ainult mootorratta juhile, antud juhul D.Ivanovile endale, vaid ka kõigile teistele liikluses osalejatele. On mõistetav, et sellisel kiirusel mootorratta peatamiseks vaja minev pidurdusmaa on oluliselt suurem sellest, milline oleks pidurdusmaa lubatud suurimal sõidukiirusel sõites. Politsei kirjalikust vastusest D.Ivanovi kaebusele (lk 12) nähtub, et 11 pidurdusmaa pikeneb lubatud suurimast sõidukiirusest 100 km/h kiiremini sõites 144 meetrit (lk 12). Kuna antud väärteoasjas on tõendatud, et D.Ivanovi juhitud mootorratas ületas lubatud sõidukiirust 94 km/h, siis on põhjendatud arvata, et pidurdusmaa sellisel määral lubatud suurimat sõidukiirust ületades pikenes vähemalt 100 m võrra. Neid asjaolusid pidi D.Ivanov enda juhitud mootorratast lubatud suurimast sõidukiirusest 94 km/h võrra kiiremini juhtides ise arvestama. D.Ivanovi etteheited politseiametnike tegevusele tema juhitud mootorratta peatamisviisi kohta on põhjendamatud. Tunnistajate A.Vaka, H.Toomiste ja A.Rubeni ütlustest nähtuvalt oli liiklus sellel õhtusel ajal äärmiselt hõre ning kuna varasemas tööpraktikas oli olnud kiirust ületanud mootorratturite poolt mittepeatumist ning ka sellel juhtumil võis tulla mittepeatumist, siis otsustasid nad lubatud sõidukiirust ületanud mootorratta peatamiseks pool sõiduteest töötavate vilkuritega politseiautoga kinni panna. Kuna pool sõiduteest oli ja jäi vabaks ning oli võimalus politseiautost vajadusel mööduda ka selle kõrvalt, vastassuunaliselt kõrvalrajalt, siis ei ole kohtu hinnangul D.Ivanovi etteheited politseiametnike tegevusele tema juhitud mootorratta peatamisviisi kohta põhjendatud. Pealegi, nagu nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, peatas D.Ivanov tema juhitud mootorratta ilma ise kukkumata ja millelegi otsa sõitmata. Antud juhul hindab kohus politsei valitud lubatud suurimat sõidukiirust ületanud mootorratta peatamise viisi kohaseks. Kohus nõustub politseiametnike avaldatuga selle kohta, et üksnes taskulambi abil sellisel määral kiirust ületanud sõiduki peatamine ei pruugi panna mootorratta juhti enda sõidukit peatama. Liikluseeskirja § 124 punktis 2 sätestatu kohaselt on asulavälisel teel suurim lubatud sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis. Väärteona lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 94 km/h võrra pani D.Ivanov toime tahtlikult (D.Ivanov tahtis proovida, kuidas ratas peale remonti sõidab). Kohtu hinnangul ei ole sellisel suurel määral lubatud suurima sõidukiiruse ületamine (94 km/h võrra) käsitletav ettevaatamatusena, kuna nii suurel määral kiiruseületamine ei saa toimuda mootorsõiduki juhile märkamatult ja jääda juhile tähelepandamatuks. KarS § 15 lõikest 3 nähtuvalt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Väärteoasjas puuduvad Danil Ivanovi käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Liiklusseaduse § 74-22 lõikes 3 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistuseks rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Liiklusseaduse § 74-22 lõikes 5 sätestatu kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lisaks süüle arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes kohtuvälise menetleja 23.04.2007.a otsuses kajastatud D.Ivanovi poolt toime pandud väärteo kirjeldusest ja selle tehioludest nähtuvast D.Ivanovi süü astmest ning 12 sellest, et puuduvad D.Ivanovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on kohtu hinnangul õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada D.Ivanovi edaspidi hoiduma liiklusalaste väärtegude, sealhulgas lubatud sõidukiiruse ületamisena kvalifitseeruvate väärtegude toimepanemisest, põhjendatud D.Ivanovi karistamine rahatrahviga maksimummäärast ¾ ulatuses, see on 150 trahviühikuga ning temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse lisakaristusena äravõtmine seaduses sätestatud miinimummäära lähedal – kaheks kuuks. D.Ivanov on isik, keda on varasemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud (lk 13) ja tema karistatus ei ole karistusregistriseaduse § 25 lg 1 p 1 ja § 26 lg 5 mõttes kustunud. Liiklusalaste õiguserikkumiste eest on D.Ivanovi karistatud neljal korral, arvestamata tema karistamist käesolevas väärteoasjas. Sealhulgas on D.Ivanovi karistatud 1 korral ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest (lk 13). Kuigi D.Ivanovi karistati mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 2003.a ja ta tasus selle eest karistuseks mõistetud rahatrahvi samuti 2003.a, ei ole tema karistatus selle teo toimepanemise eest kustunud, kuna ta on sellele järgnevalt toime pannud veel 3 liiklusalast väärtegu, milliste eest ei ole kõik rahatrahvid täies ulatuses ära tasutud (lk 13; lk 29 keskel D.Ivanovi ütlused trahvide tasumata jätmise kohta). Karistusregistriseaduse § 25 lg 1 p 1 ja § 26 lg 5 alusel ei ole D.Ivanovi väärteokorras karistatus kustunud. Kuna ainult rahatrahvidega karistamine ei ole suutnud panna D.Ivanovi hoiduma uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest, siis eeltoodud asjaoludel, lähtudes ülisuurest lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määrast – 94 km/h võrra, on õiguskorra huvides, kaitsmaks teisi liikluses osalejaid, ning selleks, et panna D.Ivanovi edasiselt hoiduma uute sellelaadsete väärtegude toimepanemisest, vajalik D.Ivanovilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine miinimummäära lähedal – 2-ks kuuks. Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.