1-07-9089\5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja 24.oktoobril

1. a Tartu Maakohus Valga kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-07-9089 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Prokurör Taotluse esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak Tartu vangla esindaja M.Older Kriminaalasi Süüdimõistetu Jaak Kõusaar tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Jaak Kõusaar 37608100353 elukoht (vabanemisel): x, isikukood: RESOLUTSIOON Jätta Jaak Kõusaar ( isikukood 37608100353 ) talle Harju Maakohtu
2. aprilli 2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-4601 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jaak Kõusaar on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.04.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-4601 ja karistuseks on KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud 4 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 05.05.2006.a. Karistusaja alguseks loeti 19.07.
3. ja karistusaeg lõpeb 19.07.2009.a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avaneb süüdimõistetul 19.03.
4. Elektroonilise valve alla vabanemise võimalus 19.07.2007 23.07.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Jaak Kõusaar on kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistatud 4-l korral. Tartu Vanglast iseloomustatakse Jaak Kõusaart kui isikut, kes on käitunud korrektselt. Süüdimõistetu tundub vestluse põhjal olevat intelligentne, akadeemiliselt võimekas ning heade suhtlemisoskustega. Kinnipeetav ei eita tehtut – kahetseb juhtunut. Olemas on eeldused elada õiguskuulekat elu. Vangla toetab tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja oma ettekandes märgib, et võttes arvesse Tartu Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustust ning arvamuse koostamisel kogutud materjale, on seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vabastamise osas on raske teha ühest ettepanekut. Tingimisi enne tähtaega vabastamise juures on positiivseteks asjaoludeks see, et Jaak Kõusaar on vanglas tegelenud aktiivselt alkoholi sõltuvuse probleemi vähendamise ning sotsiaalprogrammides osalemisega, samuti teinud vajalikud järeldused vangistusest ning omab realistlikke tulevikuplaane seoses kõrghariduse omandamise ja tööleasumisega. Alates 23.08.2007 õpib Jaak Kõusaar x bakalauruseõppes ning on infotehnoloogia teaduskonna arvuti-ja süsteemitehnika õppekava täiskoormusega õppiv üliõpilane. Prokurör ei toeta Jaak Kõusaare ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et Jaak Kõusaar on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Viimast karistust kannab suures koguses aine GHB ebaseadusliku käitlemise eest. Arvestades kuriteo ohtlikkust prokurör leiab, et Jaak Kõusaare tingimisi ette tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et Jaak Kõusaare vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud: isik on mõistetud karistusest rohkem kui 1/2 ära kandnud, seega võiks isiku formaalselt vabastada elektroonilise valve kohaldamisega. Arvestada tuleb ka seda, milliste tegude eest isik on süüdi mõistetud ja karistust kannab – tegemist on äärmiselt raske rahvatervisevastase kuriteoga. Arvestades toimepandud kuriteo raskust ja tehiolusid ei pea kohus võimalikuks käesoleval ajal J.Kõusaart vangistusest vabastada. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Isik, kes on toime pannud raske kuriteo, peab arvestama, et on võimalik, et ära tuleb kanda kogu karistus ning, et kohtul ei ole kohustust teda ennetähtaegselt vabastada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st
5. Aivar Pellja Kohtunik 24.10.2007.a.