4-07-2894\6

4-07-2894 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-2894 (2316,07,002948) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna juhtivkonstaabli Galina Kuusk 31.05.2007 otsus Tõnu Kuusmiku karistamises KarS § 262 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Evelin Pajula Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Tõnu Kuusmik, IK: 37310275228, elukoht: XXX Kaitsja: AB advokaat Kristiina Lee RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Tõnu Kuusmiku kaitsja kaebus Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna juhtivkonstaabli Galina Kuusk 31.05.2007 otsusele Tõnu Kuusmiku karistamises KarS § 262 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni.
4. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna juhtivkonstaabli Galina Kuusk 31.05.2007 otsus Tõnu Kuusmiku karistamises KarS § 262 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni täies ulatuses.
5. Lõpetada väärteoasjas menetlus. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 12.11.
6. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna juhtivkonstaabli Galina Kuusk 31.05.2007 otsusega karistati Tõnu Kuusmikku KarS § 262 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni selles, et menetlusalune isik 09.05.2007 kell 14.00 , olles kerges alkoholijoobes, sõites kõrvalistujana sõiduautos XXX registreerimismärgiga XXX mööda Tõnismäe tänavat, näitas läbi lahtise akna parema käe keskmist sõrme ja keelt politseinike suunas, solvates oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Otsustele esitas Tõnu Kuusmiku kaitsja kaebuse, leides, et vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele. Kaebuses on asutud seisukohale, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud, kuivõrd menetlusalune isik ei ole süüd tunnistatud ning ainsa tunnistajana on üle kuulatud vaid üks politseiametnik. Seejuures on jäetud põhjendamatult üle kuulamata sõidukit juhtinud A A . Väärteoprotokollis on märgitud, et menetlusalune isik rikkus Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 lg 1, kuid nimetatud eeskirjas ei ole §s 3 lg 1, vaid on p 1, mille kohaselt on keelatud lärmata, tülitada kaaskodanikke, viibida avalikus kohas või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Protokolli kohaselt menetlusalune isik solvas oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kuivõrd menetlusalune isik ei näidanud keskmist sõrme ega näidanud keelt, siis autos viibides muusikat kuulates ja kätega vehkides ei saanud ta solvata inimväärikust ning ühiskondlikku moraalitunnet, veelgi enam ei ole võimalik üldse asuda seisukohale, et kaebuse esitaja oleks oma tegevusega rikkunud õigusnorme või eksinud üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu. Menetlusalune isik seletas, et sõitis Rakverest Tallinna külla ja sõitsid läbi Tõnismäe, kus oli hulk politseinikke. Oli pruukinud alkoholi, aken oli lahti ca 10 cm, muusika mängis hästi valjusti, vehkis kätega muusika taktis kaasa. Pole näidanud ei sõrme ega keelt. Asi ei ole trahvis, vaid selles, et ei ole sellist tegu toime pannud. Aken oli lahti 20 cm, külm ilm oli. Autosid oli seal, kuid mingit troppi ei olnud. Kiirus võis olla 30-40 km/h. Klaasid ümberringi toonitud. Mingil juhul ei vilistanud, ainult makk võis olla. Tunnistaja AA seletas, et oli roolis ja sõitsid Tallinnas mööda kohast kus oli pronkssõdur. Autos mängisid kõvasti eesti lood ja Tõnu laulis kaasa, vehkis kätega. Politsei pidas kinni ja arvas, et Tõnu näitas neile kätega. Tõnu oli joonud kaks Smirnoffi, ei olnud nii purjus et ei saaks aru mida teeb. Sõitsid Pärnu mnt poole, peeti kinni seal kus on kolmnurk ja jäid kahe tee vahele seisma. Ise vaatas ettepoole, autosid oli palju. Politseiametnikke oli terve tee täis. Kus võis seista politseinik, kellele näidati, seda ei tea. Pidi olema Rahvusraamatukogu ees. Tunnistaja Leino Rihkrand seletas, et menetlusalust isikut on korra näinud seoses
7. mai sündmustega. Seisid pealelõunasel ajal rahvusraamatukogu ees, et keegi ei läheks platsile. Auto sõitis mööda, aken oli lahti ja viibutati keskmist näppu, vilistati, et tähele paneks. Seda nägid paljud. Patrull oli apteegi nurga peal, sai raadio teel edasi antud ja kõrvalistuja kutsuti välja. Menetlusalune isik ütles, et ei ole millegagi nõus, vaidlustab kõike. Väitis, et käsi oli akna peal. Menetlusaluse isiku joovet kontrolliti, lõhnad olid, kuid kui palju näitas, seda ei tea. Auto sõitis suhteliselt aeglaselt, ei olnud suur liiklustihedus. Oli aega autot jälgida. Aken oli täiesti lahti. Vaatasid tee poole, vile käis ka, see pälvis tähelepanu. On vahe kas vehitakse kätega või näidatakse sõrme. Teda kutsuti kui tunnistajat, sest oli kõige esimene nägija. Seisis raamatukogu peasissekäigu juures tee ääres. Autost tulevat muusikat ei kuulnud, nii valju ei olnud. Küsis menetlusaluselt isikult, et miks ta nii teeb, ise eesti mees. Kohtuistungil toetas kaitsja kaebust ja lisas, et väärteoasja menetlenud juhtivkonstaabel Galina Kuusk pidanuks taanduma VTMS § 25 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd on varem menetlenud sama väärteoasja. Nimelt on Galina Kuusk koostanud nii menetlusaluse isiku ülekuulamise 2 protokolli, kui ka väärteoprotokolli nagu ka vaidlustatud otsuse. Kohus aga peab välja selgitama, kas otsus on koostatud pädeva ametniku poolt. Menetlusaluse süü ei ole tõendamist leidnud ning politseiametniku ütlused on vastuolus menetlusaluse isiku ütlused akna avatuse ulatuse osas. Oli liialt lühike ajavahemik, et märgata, tunnistaja L.R pikk tööpäeva seljataga, väsimus, eksimine on inimlik. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteomenetluses on menetlejaks asutus, mitte ametnik ja asutus menetleb ametniku kaudu. Väärteomenetlus algab esimese menetlustoiminguga ja kulgeb lahendi tegemiseni. Puudub igasugune taandumise alus VTMS § 25 lg 1 mõttes ning vastavalt VTMS § 25 lg 3 sätetele ei ole põhjendamatu taandumine lubatud. Taanduse alus oleks juhul, kui väärteoasja menetleja lõpetaks menetluse ja see lahend tühistataks kohtuvälise menetleja juhi poolt ning sama väärteoasja menetlemine määrataks samale ametnikule. Seda antud juhul ei juhtunud. Mis puudutab tõendatust, siis kaebaja tugineb tunnistaja Allan Aasi ütlustele, kusjuures Allan Aas ei saanud toimunut näha, kuivõrd tegeles sõiduki juhtimisega. Kaitsja väide, et politseiametnikul oli pikk tööpäev ja palju väärteoasju menetleda, siis Lääne Politseiprefektuuri töötajad olid vaid avaliku korra kaitsel ning nende tööpäev kestis vaid 6 tundi. Väärteoasjade menetlemisega tegelesid Põhja Politseiprefektuuri ametnikud. Ükski kaebuses toodud väide ei ole tuvastamist leidnud, mistõttu tuleks vaidlustatud otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebaja ja tunnistajate seletused, samuti kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused ning tutvunud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt Riigikohtu 13.06.2006 otsusele on Riigikohus asunud seisukohale, et olemuslikult ja funktsionaalselt on kohtuvälise menetleja karistusotsus lähedane väärteoasjas tehtavale kohtuotsusele ja sarnaselt kohtuotsusele on ka kohtuvälise menetleja otsuse põhisisuks koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine. Kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse tähendus ja mõju on süüdlase jaoks õiguslike tagajärgede poolest sarnane jõustunud kohtuotsuse tähendusele ja mõjule. Mõlema aktiga on lõplikult tuvastatud isiku poolt väärteo toimepanemine ning kohaldatud selle eest sundkorras täidetav karistus. Väärteoasjas koostatud väärteoprotokolli nr AB 907072 kohaselt menetlusalune isik Tõnu Kuusmik 09.05.2007 kella 14.00 ajal , olles kerges alkoholijoobes, sõites kõrvalistujana sõiduautos XXX registreerimismärgiga XXX mööda Tõnismäe tänavat, näitas läbi lahtise akna parema käe keskmist sõrme ja keelt politseinike suunas, solvates oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, millega rikkus Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime KarS § 262 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli alusel koostatud otsuse kohaselt on menetleja leidnud, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega ja menetlusalune isik pani seega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav KarS § 262 järgi. KarS § 262 järgi on karistatav avaliku korra rikkumine, mis seisneb avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muus rikkumises. Väärteoprotokolli koostaja on aru saanud, et tegemist on blanketse karistusnormi dispositsiooniga, mis sisaldab endas viidet teisele normatiivaktile, mille normid sisustavad KarS § 262 dispositsiooni ning väärteoprotokolli on tehtud viide Tallinna linna avaliku korra eeskirjale. Seega on blanketti sisustav eelnimetatud eeskiri süüteokoosseisu lahutamatu osa ning blanketse süüteokoosseisu korral tuleb see sisustada seadusest või muust õigusaktist tuleneva kohustuse või keeluga, mille rikkumises süüteokoosseisu realiseerimine seisneb. Vaidlustatud otsusest on aga jäetud selline viide välja. Vastavalt Riigikohtu 25.09.2006 otsusele tuleb blanketse süüteokoosseisu korral sisustada see seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb. 3 Blanketse süüteokoosseisu sisustamata jätmisel on tegemist konkretiseerimata süüdistusega ning sellega rikutakse süüdlase kaitseõigust. Isik peab aru saama sellest, milles teda süüdistatakse ja mille eest teda otsusega karistati ning kohaldatav säte ei tohi tema jaoks olla üllatuslik. Asjaolu, et väärteoprotokollis on vastav viide tehtud, ei kõrvalda kaitseõiguse rikkumist otsuses, kuivõrd väärteoprotokollil ei ole selliseid õiguslikke tagajärgi nagu karistusotsusel, mis on sanktsiooni kohaldamise aluseks. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole kohaldanud sätet, mida oleks pidanud kohaldama, mis on kohtu arvates materiaalõiguse ebaõige kohaldamine VTMS § 149 p 1 mõttes. Taolise puuduse olemasolu vaidlustatud otsuses on vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Sellest tulenevalt saab tulla järeldusele, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole põhistatud, kuivõrd karistuõiguse normile ei ole antud vajalikku sisu, mida tinginuks blanketne süüteokoosseis, mistõttu on tegemist VTMS § 150 lg 1 p 7 sätestatud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Mis puudutab kaitsja viidet VTMS §le 150 lg 1 p 2 selle kohta, et lahendi on teinud ebaseaduslik kohtuvälise menetleja ametnik ja karistusotsuse teinud ametnik oleks pidanud taanduma, siis taoline väide jääb kohtule arusaamatuks ning näitab seda, et kaitsja ei tunne väärteomenetluse ega kriminalmenetluse norme. Väide, et väärteoprotokolli koostanud ja menetlusaluse isiku ning tunnistaja üle kuulanud politseiametnik ei tohi teha väärteomenetluses otsust, ei tulene seadusest. Kohus nõustub kohtuvälise esindaja seisukohaga selles osas, et väärteomenetlus algab esimesest menetlustoimingust ja lõpeb lahendi tegemisega ning sellega on menetleja roll väärteoasjas lõppenud. Kaebemenetluses kohtuvälist menetlejat esindades oleks ta aga kohtumenetluse pool ja tema edasine sama väärteoasja menetlemine on välistatud, kuivõrd siis on menetlejaks kohus. VTMS § 25 lg 1 p 2 mõttes sama väärteoasja menetlemise võimalus kohtuvälise menetleja ametniku või kohtuniku poolt on piiratud. Selline olukord saaks tõepoolest tõusetuda juhul, kui kohtuvälise menetleja ametnik teeb väärteoasjas lahendi, mis kohtuvälise menetleja juhi poolt tühistatakse ja antakse uuesti samale ametnikule menetleda või siis pärast lahendi tegemist nimetataks kohtuvälise menetleja ametnik kohtunikuks ja ta asuks sama asja menetlema kaebemenetluses kohtunikuna. Käesolevas asjas ei ole esinenud kumbagi asjaolu, mistõttu kaitsja väide selle kohta, et Galina Kuusk oleks sama väärteoasja varem menetlenud, on kohatu. Kuivõrd kohus on asunud seisukohale, et kohtuvälises menetluses on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse norme VTMS § 149 p 1 mõttes ja see on vältimatu otsuse tühistamise alus, siis ei pea kohus vajalikuks lahendada VTMS § 133 p 2, 3, 4, 7 märgitud küsimusi. Ülaltoodud asjaoludel leiab kohus, et vaidustatud otsus kuulub täies ulatuses tühistamisele ja menetlus väärteoasjas lõpetamisele. Märt Toming kohtunik 4