1-07-13594\1

Kriminaalasi nr 1-07-13594 KOHTUMÄÄRUS

1. novembril 2007.a. Harju Maakohtu kohtunik Margot Mikler vaadanud läbi Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Eneli Pau taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja kahtlustatava Dimitri Iljini nõusoleku Dimitri Iljin i.k 38909296528, EV kodanik, põhiharidus, töök karistamata OÜ, eluk. XXX, varem süüdistuses KarS § 239 järgi Kohus leidis kriminaalasjas nr 07230100565 alustati menetlust 27.04.2007.a Põhja Politseiprefektuuris KarS § 263 p 1,2,4 tunnustel selles, et 26.04.2007.a. kella 18.15 ajal Tallinnas Kaarli pst 13 kinnistul asuva hauatähise (nn pronkssõdur) juures on pandud toime avaliku korra raske rikkumine, mis algas politseiametnikele vastuhakkamisega ning päädis vägivalla ja lõhkumisega Tallinna kesklinnas. Dimitri Iljini suhtes on eraldatud materjalid eraldi menetlusse nr
2. I Kohtueelse menetluse käigus koguti järgmised tõendid: Kahtlustatava Dimitri Iljini ütlused Kahtlustatav annab ütlusi, et 26.04.2007.a õhtusel ajal läks ta koos oma onupojaga Tõnismäele, kuna ta soovis vaadata mis Tõnismäel toimub. Dmitri Iljin annab ütlusi, et oli Pärnu mnt 41 asuva R kioski juures, kui seda rüüstati. Ise ta kioskis ei käinud, kuid teised massi liikmed andsid talle kioskist võetud šokolaade ja komme. Dimitri Iljin võttis asjad vastu, osad tarvitas ära, osad andis edasi. Dimitri Iljin jalutas mööda Pärnu mnt-d koos oma onupojaga ning läks ka Vabaduse väljakul asuva Söögiplatsi juurde. Samal ajal rüüstati seal OÜ kuuluvat lillepoodi. Dimitri Iljin korjas maast lilli ja jagas neid tüdrukutele, samuti võttis vastu teiste käest rüüstatud poest toodud lilli. Dimitri Iljin ei mäleta, kui palju neid lilli võis olla, kuid sõnab, et päris palju. Fototabel Fotodelt number 4,5 ja 6 on näha, kuidas Dimitri Iljin sätib OÜ ees rüüstatud poest võetud lilli. II Kuriteo kvalifikatsioon Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis asub prokurör seisukohale, et Dimitri Iljini tegevus vastab karistusseadustiku § 239 sätestatule. Nimelt olid sel ajal Tallinnas massilised rahutused ning Dimitri Iljin oli massi üks liige, kes osales massilises korratuses. Täpsemalt osales ta Tallinnas Pärnu mnt 41 asuva R-kioski rüüstamises. Pärast seda, kui massiliikmed olid löönud katki kioski aknad ning visanud kioskist välja erinevaid esemeid, võttis ka Dimitri Iljin vastu teiste massiliikmete käest erinevaid eeluurimisel tuvastamata šokolaade ja komme. R kioski rüüstamisel oli Dimitri Iljin kioski vahetus läheduses ning jättis nii teistele massiliikmetele kui ka ex ante vaatlejale mulje kui ühest ja samast tahtlusest haaratud massi liikmest. Seejärel liikus Dimitri Iljin koos massiga mööda Pärnu mnt-d, kuid ei võtnud osa teiste kaupluste rüüstamisest. Dimitri Iljin rüüstas ka Vabaduse väljakul, Estonia pst 17 asuvat lillepoodi OÜ. Nimelt võttis Dimitri Iljin teiste massiliikmete poolt laiali loobitud lilli ja andis neid edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. Samuti võttis ta rüüstatud kaupluse OÜ juurest eeluurimisel tuvastamata lilli ning jagas need laiali eeluurimiselt tuvastamata isikutele. Karistusseadustiku § 239 dispositsioon näeb ette väga mitmeid alternatiivseid teokirjeldusi, mille realiseerumisel on süüteokoosseis täidetud. Kuriteo toimepanemiseks on tarvis vähemalt kaht eeldust – võõra vallasasja hõivamine (rüüstamine) ning seda, et kuriteo toimepanemise ajal oleks massiline korratus. Dimitri Iljini tegevus vastab karistusseadustiku § 239 sätestatule. Seega on Dimitri Iljin, olles osaleja massilistes korratustes, rüüstanud poodi, mis on KarS § 239 sätestatud kuritegu. Nimetatud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus alates ühest aastast kuni viie aastani. Tegemist on teise astme kuriteoga. III Dimitri Iljini süü Prokurör on seisukohal, et Dimitri Iljini süü eelpoolnimetatud kuriteos on tõendamist leidnud. Seadusandja on näinud ette erinevaid võimalusi kuriteo toimepannud isikute karistamiseks, aga ka teatud juhtudel kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Dimitri Iljini toimepandud kuriteo osas on avalik menetlushuvi olemas, kuna kuritegu oli oma olemuselt raske, kuivõrd tegemist on süüteoga riigivõimu vastu. Samas on tema teol ka kergendavaid asjaolusid. Kuriteo toimepanemise ajal oli Dimitri Iljin alaealine. Alaealised on oma ea tõttu äärmiselt mõjutatavad ning lähevad sündmustega kergemalt kaasa, mõtlemata pikemalt ette, mis see nende tulevikule kaasa võiks tuua. Dimitri Iljin annab samuti ütlusi, et ta läks linna uudishimust ning polnud plaaninud rüüstamist, kuid rumalusest läks kõigega kaasa. Alaealiste puhul on seadusandja näinud mitmeid erinevaid võimalusi kriminaalmenetluse lõpetamiseks nii, et alaealine kahtlustatav ei saaks esimese eksimuse korral kohe kohtulikult karistatud. Arvestades toimepandud kuriteo raskust, on prokurör seisukohal, et kontroll kohaldatud mõjutusvahendi või määratud kohustuse täitmise üle peab olema rangem. Samas, leiab prokurör, et arvestades kuriteo toimepannud isikut, oleks kohtulik karistus liiga range. Dimitri Iljin ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud isik. Kohtueelse ettekande kohaselt on Dimitri Iljini puhul kuriteo toimepanemise riskifaktoriks impulsiivsus ja soov kogeda põnevaid elamusi. Ka käesoleva kriminaalasja raames menetletava kuriteo pani Dimitri Iljin toime just uudishimust kantuna. Käesoleval ajal elab Dimitri Iljin juba taas Põlvamaal ning käib tööl mehhaaniku õpilasena Värska Vesi OÜ-s. Kohtueelse ettekande kohaselt on peresuhted tugevad ja toetavad. Dimitri Iljin on täielikult aru saanud oma teo keelatusest ning kuritegude tagajärgedest. Dimitri Iljini süüditunnistamisel on eriliselt suur kaal tema enda antud süüstavatel ütlustel. Samuti aitas ta igati kaasa enda identifitseerimisele videofilmilt (andis enda riietuse kirjelduse, pani kirja liikumise trajektoori). Prokurör on arvamusel, et avalik menetlushuvi saab rahuldatud alaealisena toimepandud kuriteo eest maksimummäära lähedal (100 tundi) üldkasuliku töö määramisel, mis on prokuröri arvates tõhusamgi mõjutusvahend kui käitumiskontrolli kohaldamine. Sellisel määral üldkasuliku töö tegemisel on prokuröri arvates ka karistuse eesmärgid täidetud. Samuti on Dimitri Iljinile selgitatud, et kuriteoga tekitatud kahju nõuab riik tsiviilkorras välja. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Eneli Pau esitas kohtule taotluse Dimitri Iljin kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel, leides, et kriminaalasja materjalidest, eriti aga asjaolust, et kahtlustatav oli kuriteo toimepanemisel alaealine, kelle kohta iseloomustused on positiivsed ja, kes siiani on käitunud õiguskuulekalt ning kellele kriminaalne käitumismuster pole omane, kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, süüdistatava süü ei ole suur, kahtlustatav on varem karistamata, teo toimepanemise ajal alaealine, kes käesoleval ajal töötab, seega on prokurör õigesti asunud seisukohale, et süüdistatava süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetluse võib lõpetada, pannes süüdistatavale kohustuse määratud tähtajaks tasuda menetluskulud ja teha 100 tundi üldkasulikku tööd. Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1 ja 3, lg 3, lg 6 ,§ 385 p 7 kohtunik määras Lõpetada kriminaalmenetlus Dimitri Iljin süüdistuses KarS § 239 ettenähtud kuriteo toimepanemises seoses sellega, et Dimitri Iljin süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Kohustada tegema Dimitri Iljini 100 tundi üldkasulikku tööd. Kohustada Dimitri Iljint tasuda riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 1486 krooni 80 senti, milline kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. XXX EÜP või XXX Hansapangas, viitenumber XXX. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata viis kuus alates kohtumääruse jõustumisest s.o. 21.aprilliks 2007.a. Kohtumäärus määruskaebuse menetluses vaidlustamisele ei kuulu. Kui Dimitri Iljin ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega Kohtunik Margot Mikler