Sergei Tšetšenevile ja Eduard Gomanile valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – 1-97-1 tühistada kohtumääruse jõustumisel. Kohustada Sergei Tšetšenevit maksma riigituludesse kuue kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest tekkinud kriminaalmenetluse kulud: kaitsja Ljudmila Andrejeva poolt kohtueelsel menetlusel õigusabi osutamise eest summas 129 (ükssada kakskümmend üheksa) krooni 80 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtus õigusabi osutamise eest summas 2306 (kaks tuhat kolmsada kuus) krooni 90 senti ja maksma riigituludesse 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Eduard Gomani kriminaalmenetlusekulud: kaitsja Ljudmila Andrejeva poolt kohtueelsel menetlusel õigusabi osutamise eest summas 129 (ükssada kakskümmend üheksa) krooni 80 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtus õigusabi osutamise eest summas 2306 (kaks tuhat kolmsada kuus) krooni 90 senti, kaitsja Tatjana Massalina poolt kohtus õigusabi osutamise eest summas 2306 (kaks tuhat kolmsada kuus) krooni 90 senti jätta riigi kanda.
-1 lg 5 alusel kriminaalmenetlus uuendatakse kui määruses nimetatud tähtajaks ei ole Sergei Tšetšenevil määratud kohustused täidetud. Väljamõistetud kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Kohtukulud võib vabatahtliku täitmise korral tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, märkides tasumise dokumendile, et tegemist on kas kohtukulude tasumisega, samuti kriminaalasja numbri ja kes või kelle eest on kohtukulud tasunud. Riigi nõuete tasumise maksekviitungid tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole riigi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Määruse võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tegi kindlaks Sergei Tšetšenevi süüdistatakse selles, et tema 25.12.1995.a kell 00.30, olles alkoholijoobes, koos Eduard Gomaniga, kasutades vähetähenduslikku ettekäänet, see on huligaansetel eesmärkidel, tulid korterisse nr XXX, kus elab abielupaar T.. Omavoliliselt sisenenud korterisse, haaras Goman E K. käest ning sundis teda kaasa tulema. Kui K. vastas eitavalt Gomani nõudmisele, tiris Goman teda ikkagi korterist välja. Huligaanse eesmärgi tõkestamiseks püüdis V. T. Gomanit korterist välja ajada. Osutades kodaniku seaduslikule nõudmisele, ületades huligaanse teguviisi Goman, viibides trepikojas esimesel korrusel, lükkas T. maha, ning samas viibinud Tšetšenev lõi kaks korda rusikaga näkku. Resultaadiks oli selgroovigastus, ninajuure vigastus, ning silmade turse. O. T. püüdes samuti takistada huligaanset teguviisi, kuid S. Tšetšenev osutades vastupanu seaduslikule kodaniku nõudmisele, lükkas O. T.t, mille tagajärjeks olid kerged kehavigastused, peaaju põrutus. Sel moel sooritas Sergei Tšetšenev kuritahtliku huligaansuse, mis väljendus erilises jõhkruses, tekitades kehalisi vigastusi kannatanule, kes osutasid vastupanu huligaansele teguviisile, see on, KrK § 195 lg 2 järgi ette nähtud kuriteo. Eduard Gomanit süüdistatakse selles, et tema 25.12.1995.a kell 00.30, olles alkoholijoobes, koos Sergei Tšetšeneviga, kasutades vähetähenduslikku ettekäänet, see on huligaansetel eesmärkidel, tulid korterisse nr XXX, kus elab abiellupaar T.. Omavoliliselt sisenenud korterisse, Goman haaras E K. käest ning sundis teda kaasa tulema. Kui viimane keeldus, Goman jätkas tema kaasa tirimist korterist. Huligaanse eesmärgi tõkestamiseks V. püüdis T. Gomanit korterist välja ajada. Osutades 1-97-1 kodaniku seaduslikule nõudmisele, ületades huligaanse teguviisi, Goman, viibides trepikojas esimesel korrusel, lükkas Tšizikovi maha, ning samas viibinud Tšetšenev lõi T. kaks korda rusikaga näkku. Selle tagajärjel tekitasid V. T. kehalisi vigastusi nagu selgroovigastus, ninajuure vigastus ning mõlema silma turse. O. T.püüdes samuti takistada huligaanset teguviisi, kuid S. Tšetšenev osutades vastupanu seaduslikule kodaniku nõudmisele, lükkas O. T., mille tagajärjeks olid kerged kehavigastused, peaaju põrutus. Sel moel sooritas Eduard Goman kuritahtliku huligaansuse, mis väljendus erilises jõhkruses, tekitades kehalisi vigastusi kannatanule, kes osutasid vastupanu huligaansele teguviisile, see on, KrK § 195 lg 2 järgi. ette nähtud kuriteo. Kohtuistungil esitas kaitsja Rogulski taotluse kriminaalasja lõpetamiseks Gomani suhtes ebaotstarbekuse tõttu. Goman on kaitsja Rogulski taotlusega nõus. Kaitsja Andrejeva avaldas taotluse kriminaalasja lõpetamiseks Tšetšenevi suhtes aluste puudumiste tõttu ning seoses aegumise tähtaja möödumisega. Prokuröri abi arvab, et kaitsja Rogulski taotlus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta Eduard Gomani suhtes karistuse ebaotstarbekuse tõttu kuulub rahuldamisele. Prokuröri abi arvab, et kaitsja Andrejeva taotlus kriminaalasja lõpetamiseks Tšetšenevi suhtes aluste puudumiste tõttu ning seoses aegumise tähtaja möödumisega ei ole põhjendatud ning see ei kuulu rahuldamisele. Seoses sellega, et antud kuriteo menetlus oli peatatud Narva Linnakohtu 14.10.1997.a määrusega, siis ei ole alust kriminaalasja lõpetamiseks Tšetšenevi suhtes seoses aegumise tähtaja möödumisega. Prokuröri abi arvab, et kriminaalasi Tšetšenevi suhtes kuulub lõpetamisele
-1 lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu, kuna on möödunud rohkem kui 11 aastat kuriteo toimepanemise hetkest. Prokuröri abi taotleb kohtult kriminaalmenetluse lõpetamist, pannes Sergei Tšetšenevile kohustuse lisaks kriminaalmenetluse kulude hüvitamisele maksta riigituludesse 1500 krooni 6 kuu jooksul. Kaitsja Andrejeva ja Tšetšenev on nõus kriminaalasi lõpetamisega
Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud kriminaalasja materjalid ja ära kuulanud ära kohtualuste Sergei Tšetšenevi ja Eduard Gomani ning nende kaitsjate arvamused, leiab, et taotlused kriminaalasja lõpetamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele järgmistel alustel: -
-1 lg 1,2 näeb ette kriminaalmenetluse lõpetamise võimaluse kohtualuse nõusolekul, kui puudub avalik menetlushuvi ja süü ei ole suur. Seejuures on vajalikud tingimused: - tegemist peab olema teise raskusastme kuriteoga või kohtualuse süü peab olema vähene, - kohtualune on heastanud kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud, - puudub menetlushuvi. Kohtuliku arutamise käigus selgus, et kohtualune Sergei Tšetšenev andis vabatahtliku nõusoleku asja lõpetamiseks. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, kohtualuse süü selles ei ole suur, samuti on ta nõus maksma kriminaalmenetluse kulud ja riigituludesse 1500 krooni 6 kuu jooksul. Kohus võtab arvesse, et kuriteo sündmusest on möödunud enam kui 11 aastat, kohtualune Tšetšenev ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ei enne ega pärast juhtunut ei ole ta süütegusid toime pannud. Seega on alust lõpetada kriminaalmenetlus Tšetšenevi suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
-2 lg 1 p 1 alusel kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokurör kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale, süüdistatavale või kohtualusele mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega. 1-97-1 Narva Linnakohtu 03.12.2004.a otsusega nr 1-618/03 tunnistati Eduard Goman süüdi KarS § 25 lg 2 - § 113, § 118 p 1, § 418 lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust. Karistusaega arvestati alates 06.04.2003.a. Narva Linnakohtu 03.12.2004.a kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 27.04.2005.a. Seega, kuna Gomanit süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani, siis on alust lõpetada kriminaalasi Gomani suhtes
K § 195 lg 2 järgi
K § 195 lg 2 järgi
Kohus paneb Tšetšenevile kohustuse maksta kuue kuu jooksul antud määruse jõustumisest menetluskulud ning maksta riigituludesse 1500 krooni. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
Aleksei Kovalenko Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.