1-07-14574\1

Kriminaalasi nr 1-07-14574 KOHTUMÄÄRUS 22. novembril 2007.a. Harju Maakohtu kohtunik Margot Mikler vaadanud läbi Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Eneli Pau taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja kahtlustatava Maksim Medvedevi nõusoleku Maksim Medvedev i.k 39212070863, EV kodanik, algharidus, õpib XXX, eluk. XXX, varem karistamata süüdistuses KarS § 239 järgi Kohus leidis Kriminaalasjas nr XXX alustati menetlust 27.04.2007.a Põhja Politseiprefektuuris KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 - § 25 lg 2 tunnustel selles, et Kaspar Pukand, Kristjan Vilipõld, Markus Mühle, Konstantin Rasov ja Maksim Medvedev üritasid 27.04.2007.a. Kella 08.05 paiku Tallinnas Pärnu mnt 37 asuvast rüüstatud R kioskist võtta erinevaid kaupu. Kahtlustatavad peeti sündmuskohal kinni. I Kohtueelse menetluse käigus koguti järgmised tõendid: Kahtlustatav Maksim Medvedevi ütlused (t.l 16-18) 28.05.2007.a. kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitas Maksim Medvedev, et tema isik on fotol vääralt tuvastatud ja tema rahutuste ajal linnas ei viibinud ega R kioski ei rüüstanud Fototabel (t.l 191-192) Fototabelil on näha, kuidas Maksim Medvedev väljub Tallinnas Pärnu mnt 41 asuvast R kioskist ning tal on käes maiustustekarbid. Samuti on näha, kuidas sama noormees lõhub reklaampostiga R kioski. Läbiotsimisprotokoll (t.l 175-187) Läbiotsimise käigus leiti Maksim Medvedevi elukohast kriminaalmenetluses tähtsust omavad esemed (tuulejope, pusa). Kahtlustatav Maksim Medvedevi ütlused (t.l 193-194) Kahtlustatav tunnistab, et osales 26.04.2007.a. massilistes rahutustes. Kahtlustatav tunnistab, et käis Tallinna kesklinnas massiliste korratuste ajal rüüstamas R kioski. Kuna kahtlustatav elab R kioski ligiduses ja koduteel märkas, et see on rüüstatud, siis läks uudishimust seda vaatama. Kahtlustatav sisenes kioski ja võttis ealt 2-3 pakki komme, kuid ei tea, mis nimetusega kommid olid. Alguses oli kahtlustatav väga õnnelik, et kiosk oli avatud ja sealt sai võtta kõike, mida soovis, kuid hiljem mõistis, et nii ei tohiks käituda ja viskas asjad maha. Siis läks kahtlustatav kohe koju ja muul moel rüüstamisest osa ei võtnud. Alguses ei soovinud kuritegu üles tunnistada, kuna kartis karistust. II Kuriteo kvalifikatsioon Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis asub prokurör seisukohale, et Maksim Medvedevi tegevus vastab karistusseadustiku § 239 sätestatule. Nimelt olid sel ajal Tallinnas massilised rahutused ning Maksim Medvedev oli massi üks liige, kes osales massilises korratuses. Täpsemalt osales ta Tallinnas Pärnu mnt 41 asuva R kioski rüüstamises, võttes rüüstatud kioskist erinevaid eeluurimisel tuvastamata maiustusi. Samuti lõhkus Maksim Medvedev reklaampostiga kioski. Karistusseadustiku § 239 dispositsioon näeb ette väga mitmeid alternatiivseid teokirjeldusi, mille realiseerumisel on süüteokoosseis täidetud. Kuriteo toimepanemiseks on tarvis vähemalt kaht eeldust – võõra vallasasja hõivamine (rüüstamine) ning seda, et kuriteo toimepanemise ajal oleks massiline korratus. Maksim Medvedevi tegevus vastab karistusseadustiku § 239 sätestatule. Seega on Maksim Medvedev, olles osaleja massilistes korratustes, rüüstanud poodi, mis on KarS § 239 sätestatud kuritegu. Nimetatud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus alates ühest aastast kuni viie aastani. Tegemist on teise astme kuriteoga. III Maksim Medvedevi süü Prokurör on seisukohal, et Maksim Medvedevi süü eelpoolnimetatud kuriteos on tõendamist leidnud. Seadusandja on näinud ette erinevaid võimalusi kuriteo toimepannud isikute karistamiseks, aga ka teatud juhtudel kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Maksim Medvedevi toimepandud kuriteo osas on avalik menetlushuvi olemas, kuna kuritegu oli oma olemuselt raske, kuivõrd tegemist on süüteoga riigivõimu vastu. Samas on tema teol ka kergendavaid asjaolusid. Kuriteo toimepanemise ajal oli Maksim Medvedev alaealine. Alaealised on oma ea tõttu äärmiselt mõjutatavad ning lähevad sündmustega kergemalt kaasa, mõtlemata pikemalt ette, mis see nende tulevikule kaasa võiks tuua. Maksim Medvedev annab samuti ütlusi, et ta läks linna uudishimust ning polnud plaaninud rüüstamist, kuid rumalusest läks kõigega kaasa. Alaealiste puhul on seadusandja näinud mitmeid erinevaid võimalusi kriminaalmenetluse lõpetamiseks nii, et alaealine kahtlustatav ei saaks esimese eksimuse korral kohe kohtulikult karistatud. Nii oleks näiteks tulenevalt east võimalik antud kriminaalasi lõpetada ja saata mõjutusvahendi kohaldamiseks alaealiste komisjonile. Prokurör, analüüsinud kuriteo asjaolusid, leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 201 lg 2 kohaldades, poleks käesoleval juhul põhjendatud, kuivõrd sellisel juhul on kontroll mõjutusvahendi täitmise üle mõnevõrra nõrgem, kui KarS § 87 lg 1 sätestatud mõjutusvahendeid kohaldades. Arvestades ka seda, et Maksim Medvedev ei aidanud uurimisele kaasa, ta salgas, et fotol esitatud isik on tema ning ka läbiotsimisel ei soovinud anda välja esemeid, mille väljaandmiseks talle ettepanek tehti, arvestades ka toimepandud kuriteo raskust, on prokurör seisukohal, et kontroll kohaldatud mõjutusvahendi või määratud kohustuse täitmise üle peab olema rangem. Samas, leiab prokurör, et arvestades kuriteo toimepannud isikut, oleks kohtulik karistus liiga range. Maksim Medvedev on varem kriminaalkorras karistamata. Ema iseloomustab poega positiivselt (t.l 32-33). Maksim Medvedev on täielikult aru saanud oma teo keelatusest ning kuritegude tagajärgedest. Prokurör on arvamusel, et avalik menetlushuvi saab rahuldatud alaealisele maksimummääras (50 tundi) üldkasuliku töö määramisel, mis on prokuröri arvates alaealiste puhul tõhusamgi mõjutusvahend kui käitumiskontrolli kohaldamine. Sellisel määral üldkasuliku töö tegemisel on prokuröri arvates ka karistuse eesmärgid täidetud. Samuti on Maksim Medvedevile ja tema seaduslikule esindajale selgitatud, et kuriteoga tekitatud kahju nõuab riik tsiviilkorras välja. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Eneli Pau esitas kohtule taotluse Maksim Medvedevi kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel, leides, et kriminaalasja materjalidest, eriti aga asjaolust, et kahtlustatav oli kuriteo toimepanemisel alaealine, kelle kohta iseloomustused on positiivsed ja, kes siiani on käitunud õiguskuulekalt ning kellele kriminaalne käitumismuster pole omane, kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega nõustub prokuröri taotlusega, selles toodud motiividel, kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, kahtlustatav on varem karistamata, kahtlustatav on alaealine, kes käesoleval ajal õpib seega on prokurör õigesti asunud seisukohale, et kriminaalmenetluse võib lõpetada, pannes süüdistatavale kohustuse määratud tähtajaks tasuda menetluskulud ja teha 50 tundi üldkasulikku tööd. Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1 ja 3, lg 3, lg 6 ,§ 385 p 7 kohtunik määras Lõpetada kriminaalmenetlus Maksim Medvedevi süüdistuses KarS § 239 ettenähtud kuriteo toimepanemises seoses sellega, et Maksim Medvedevi süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Kohustada tegema Maksim Medvedevi 50 tundi üldkasulikku tööd. Kohustada Maksim Medvedevt tasuda riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 2824.92 krooni, milline kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. XXX EÜP või XXX Hansapangas, viitenumber XXX. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata viis kuus alates kohtumääruse jõustumisest s.o. 22.märtsiks 2008.a. Kohtumäärus määruskaebuse menetluses vaidlustamisele ei kuulu. Kui Maksim Medvedev ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega Kohtunik Margot Mikler