(03244003012)23.11.2007, Kohtla-Järve KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud kohtusse lühimenetluses saabunud kriminaalasja materjalid Vassili Volk süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8järgi Tegi kindlaks: Vassili Volkile on süüdistus esitatud selles, et tema ööl vastu 14.10.2003, tegutsedes grupis koos V. O., A. J. ja tuvastamata jäänud isikuga, püüdsid varastada Jõhvis Malmi 8 pargitud ja AS-le T. kuuluva sõiduauto Ford Skorpio xxx xxx, kuid olid kinni peetud kohale saabunud politsei poolt. Peale selle, ajavahemikul 25.-26.12.2005 öösel Narva linnas Tallinna mnt 42 maja juurest varastas Vassili Volk kannatanu A. B. kuuluva sõiduauto BMW xxx xxx koos selles olnud automagnetoola Pioneer, maksumus 7000 krooni, automagnetoola Aiwa, maksumus 1000 krooni, akumulaatori, maksumus 450 krooni, 20 CD plaati ja autokukksepa tööriistadega, tekitades kannatanule kahju summas 57950 krooni. Seega, pani Vassili Volk toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, grupis ning olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ehk KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leiab, et kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuurile KrMS § 235-1 lg 1 p 3 alusel, sest kohus ei nõustu kriminaalasja arutamisega lühimenetluses. Kohus ei saa anda isikut kohtu alla, sest süüdistuse ja kriminaaltoimikuga tutvumisel on kohtul tekkinud kahtlusi KrMS § 306 lg 1 mõttes, mille lahendamine lühimenetluses võiks osutuda võimatuks. Nii kahtlustatav ise (lk 21-22), kui ka kannatanu A. B. (lk 30-31, 45) on kohtueelsel uurimisel korduvalt avaldanud, et auto tume-kirsi värvi BMW xxx xxx, mille vaatluse protokoll on toimikus lk 30-31, on tegelikult kannatanule A. B. kuuluv auto halli värvi BMW xxx xxx. Kusjuures kannatanu võttis vaatlusest osa ja selgitas, millistel tunnustel tunneb ta oma auto ära. Vaatluse protokollist võib teha järelduse, et vaatlus toimus Narva Vabaduse 5 aadressil, garaažide juures ( vt fotod lk 34-43). Vaatlusega tuvastati, et vaadeldava auto VINkood on xxx (lk 30). Samal ajal , kannatanu auto registreerimistunnistuse koopiast (lk 5) nähtub, et tema auto BMW xxx xxx VIN-kood on yyy. Sellest oleks uurija pidanud tegema kaks järeldust: vaadeldud auto ei ole kannatanu oma, sest VIN-koodid ei klappi, või VINkood on ümber töödeldud. Uurija otsustaski määrata liiklustrassoloogia ekspertiis, mille määrus on toimikus lk 47-
- Eksperdile oli esitatud küsimus, kas VIN-kood on ümber tehtud ja kui jah, siis milline oli esialgne VIN-kood. Määruses uurija viitas sellele, et kahtlustatava selgitusel on ta asendanud kannatanu auto VIN-numbri oma auto VIN-numbriga ( lk 47). See ei vasta aga tõele. Kahtlustatav avaldas ( lk 22) ainult seda, et ta paigaldas kannatanu auto esiklaasi alla oma auto identifitseerimisnumbri (?), samuti paigaldas võimendi, tagumised kõlarid, magnetofoni, radiaatori jaotuspaagi ja käekangi käepideme, samuti vahetas ta registreerimisnumbri, samuti värvis auto üle kirsivärvi. VIN-koodi ümbertöötlemist ei ole siin sõnagi. Üldtuntav asjaolu on see, et VIN-kood pole mingi maha- või lahtivõetav ese, seda saab ümber töödelda ja see jätab teatud jälgi. Seetõttu uurija oletus, et kahtlustatav võttis VIN-koodi ühelt autolt maha ja paigaldas selle teisele autole, on naeruväärne. Dokumentide loetelust nähtub, et
- dokument on ekspertiisiakt koos lisade ja fotodega lk. 49-
- Kohus sedastab, et toimikust on kas hoolitusest või tahtlikult eemaldatud lk 49-53, kus peaks olema trassoloogia ekspertiisi akt ja seda akti toimikust ei leidu. Kohus peab märkima, et arusaamatuks jääb prokuröri positsioon, kes sellistel asjaoludel saadab kriminaalasja kohtusse sisuliseks arutamiseks ja seda olukorras, mil toimikus on puudu üks põhitõenditest. Kohtul võib tekkida kahtlus, kas prokurör on üldse toimikuga tutvunud ja selles olevaid materjale analüüsinud. Kohus leiab, et kadunud tõend peab olema üles leitud ja toimikusse lisatud või ekspertiisiakt tuleb taastada või viia ekspertiis uuesti läbi. Samuti kohus märgib, et asjas ei ole kogutud ühtki tõendit kannatanu esitatud tsiviilhagi summa osas. Omalt poolt kohus märgib, et kahju hindamisel lähtutakse asja turuhinnast, mis kehtis teo toimepanemise ajal ( Asjaõigusseadus käsitleb asja hinnaks turuhinda). Sõiduauto turuhinna tuvastamiseks ei piisa kannatanu ütlusi, seda enam, et ta ei esitanud ühtki tõendit, et tema isa oleks võtnud laenu ja see laenu summa tervikuna oleks kulutatud auto soetamisele. Asja turuhinnast saab teada saada näiteks Eesti Konjunktuuri instituudist või vajadusel määrata vastav ekspertiis. Seda enam, et kahtlustatav hagusummat omaks ei tunnista. Ühtlasi osutab kohus võimalusele kaaluda menetluse lõpetamist KrMS § 202 näidatud alusel oktoobrist 2003 pärinevas episoodis, sest kahtlustatava süü on selles episoodis väike, kahju ei ole oluline ja selle toimepanemisest on möödunud 4 aastat. Juhindudes KrMS § 235-1 lg 1 p 3 kohus M ä ä r a s: Kriminaalasi 1-07-14774 (03244003012 Vassili Volki süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile. Määruse koopiad saata Vassili Volkile ja tema kaitsja Mihhail Firsovile. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kohtunik Inna Kirsipuu