4-06-3712 KOHTUMÄÄRUS rahatrahvi asendamiseks arestiga Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi Menetlusosalised Tartu Maakohus 26.september 2007.a.; Valga kohtumaja 4-06-3712 kohtunik Aare Kaldma Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsari avaldus Andres REINHOLD’ile asenduskaristuse määramiseks Süüdimõistetu – Andres REINHOLD (ID 38202135711; elukoht :
- x)Avaldaja – kohtutäitur Aive Kolsar (asukoht : Riia tn.14, Valga linn, Valga m/
- k)RESOLUTSIOON Juhindudes TMS §201 ning KarS §72 ning VtMS §§190-§193 ja §211, kohus määras: Asendada Andres REINHOLD’ile väärteo eest Lõuna PP Valga PJ 21.09.2004.a. otsusega nr.2820,04,003403 karistusena kohaldatud rahatrahv tasumata osas summas 10 011 krooni, arestiga kuusteist
(16)päeva. Kohustada Andres REINHOLD’i ilmuma Valga Politseiprefektuuri (Puiestee tn.4, Valga linn) asenduskaristuse kandmisele 01.oktoobril 2007.a. kell 09.00.. Aresti kandmise tähtaja kulgemist arvestada alates isiku ilmumisest Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna arestimajja aresti kandmisele. Määruse ärakirjad saata viivitamatult süüdimõistetule, Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsarile ja Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (26.09.2007.a.) Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 21.09.2004.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,04,003403 on Andres Reinhold süüdi mõistetud ja karistatud „Liiklusseaduse“ §74-19 alusel rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses summas 15 000 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 23.12.2004.a. ning korduv täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 29.07.2006.a.. Võlgnikule on saadetud täitekutsed ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. Lõuna PP on esitanud kohtutäiturile avalduse asendusaresti kohaldamiseks. Kohtutäituri taotlus Kohtutäitur kinnitab, et süüdimõistetu ei ole asunud rahatrahvi tasuma nõuetekohaselt ning võlgnikul on seisuga 25.09.2007.a. tasumata 10 011 krooni. Kohtutäitur märgib, et ta on pööranud sissenõude võlgniku pangakontodele, kuid seal rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub võlgnikul registrisse kantav vallas- ja kinnisvara ning täiturile teadaolevalt ka muu vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Eeltoodud põhjustel palub täitur asendada isikule karistusena määratud rahatrahv arestiga. Süüdimõistetu seisukoht Süüdimõistetu kinnitab, et tal puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Samuti väidab süüdimõistetu, et tal puudub alaline töökoht ning –sissetulek. Samas avaldab süüdimõistetu, et ei saanud trahvi tasuda terviserikke (luumurd) tõttu. Süüdimõistetu palub asendusaresti mitte kohaldada, vaid anda talle võimalus rahatrahvi tasumiseks. Juhul kui kohus siiski määrab asenduskaristuse, palub süüdimõistetu võimaldada tal asuda selle kandmisele alates 01.oktoobrist 2007.a. (seoses meditsiinilise läbivaatuse toimingu teostamise vajadusega). Kohtu lahendi põhjendused „Täitemenetluse seadustiku“ (TMS) (RT 27/05-198) §201 lg.1 sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Asja menetluses on tuvastatud, et Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 21.09.2004.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,04,003403 on Andres Reinhold süüdi mõistetud ja karistatud „Liiklusseaduse“ §74-19 alusel rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses summas 15 000 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 23.12.2004.a. ning korduv täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 29.07.2006.a. ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. Menetlusosaliste kinnitusel pole süüdimõistetu trahvi täies ulatuses senini tasunud ning kohtuistungi toimumise päeva seisuga on võlgnikul tasumata 10 011 krooni. Samuti on menetlusosalised kohtule kinnitanud, et süüdimõistetu ei tööta ega oma 2
(3)alalist sissetulekut ning tal puudub vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Kohus ei loe veenvaiks võlgniku kinnitusi rahatrahvi vabatahtliku tasumise kohta. Isikul on olnud selleks võimalus enam kui 3 aasta vältel, kuid isik pole trahvi tasunud. Isik on nii täitemenetluses kui ka asja kohtuliku menetluse vältel andnud kohtule korduvaid lubadusi trahvi tasumiseks, kuid oma lubadust ta senini täitnud ei ole. Võlgniku väiteid juhutöödest saadava tulu kohta ei loe kohus usaldusväärseiks, sest võlgnik pole kohtule esitanud mingitki tõendit töösuhte olemasolu kinnitamiseks ja/või muu sissetulekuallika olemasolu tõendamiseks. Samuti arvestab kohus asjaolu, et võlgnik on ka kõrvale hoidunud kohtumenetlusest ning tema suhtes on kohus olnud korduvalt sunnitud kohaldama sundtoomist. Kohus leiab, et isiku senine käitumine ning suhtumine õiguskorda ja riikliku sunniga tagatud kohustuste täitmisse võimaldab eeldada, et isik ei püüagi temale määratud trahve tasuda ning antud karistusliik pole teeninud oma preventiivset eesmärki. Siit johtuvalt tuleb isikule karistusena määratud rahatrahv asendada arestiga. „Väärteomenetluse seadustiku“ (VtMS) (RT 50/02-313) §211 lg.2 sätestab, et rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Asja menetluses on tuvastatud, et süüdimõistetul on temale määratud rahatrahvist tasumata 10 011 krooni. „Karistusseadustiku“ (KarS) (RT 61/01-364) §72 lg.2 sätestatu kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Süüdimõistetu võlajääki (10 011 krooni) arvestades kujuneb trahviühikute kogumahuks 166,85 trahviühikut. Kuna „Põhiseaduse“ §23 sätestatust ja karistusõiguse üldprintsiipidest tulenevalt ei või asenduskaristuse määramisel raskendada isiku olukorda võrreldes karistamise ajal olnuga, tuleb arestipäevade arvutamisel taandada trahviühikud kümne või selle täiskordseni. Seega tuleb süüdimõistetule asenduskaristuseks määrata 16 päeva aresti. Samas aktsepteerib kohus süüdimõistetu põhjendusi asenduskaristuse ajatatuna kandmisele asumiseks, mistõttu võimaldab kohus isikul asuda asenduskaristuse (aresti) kandmisele alates 01.10.2007.a.. kohtunik Aare Kaldma 26.09.2007.a. 3
(3)