1-07-8919\5

1 – 07 – 8919 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a, Valga kohtumaja, Valga Asja number 1 – 07 – 8919 Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Menetlusmaterjali sisu Tartu Vangla poolt esitatud menetlusmaterjal Ants-Eduard Kõiv ennetähtaegse tingimisi vangistusest vabastamise küsimuse otsustamiseks. Süüdimõistetu Ants-Eduard Kõiv , isikukood 37108270295, elukoht: x, Süüdi mõistetud Harju Maakohtu 02.02.2006.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, - § 25 lg 2 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 aasta ja 2 kuud Karistuse kandmise aja algus: 17.01.2006.a. Karistuse kandmise aja lõpp: 16.03.2008.a. Prokurör Margus Lellep Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Otto Preem Kars § 5 lg 2 ja KarS RakS § 1 lg 3 alusel vabastada AntsEduard Kõiv viivitamatult temale Harju Maakohtu 02.02.2006.a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest. Vabastada Ants Eduard Kõiv viivitamatult karistuse kandmiselt. Määrus väljastada Ants-Eduard Kõivule, Tallinna Vanglale, Tartu Vanglale ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. Kinnitada vandeadvokaat Otto Preem`i kaitsjatasu osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas kaks tuhat kaheksakümmend kaks ( 2082.- ) krooni 70 senti (s.h käibemaks 317.70 krooni), välja mõista riigi tuludest kaitsjatasu OÜ Valga Advokaadibüroole (Vabaduse 5 Valga) ja jätta kaitsjatasu riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Määruse motiivid: Tartu Vangla poolt on kohtule esitatud menetlusmaterjal Ants-Eduard Kõiv ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamiseks. Prokurör leiab, et Ants-Eduard Kõivu ei saa tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Asja materjalidest nähtub, et süüdimõistetu on vanglas toime pannud uue kuriteo. Kohus, kuulanud ära prokuröri arvamuse, asub seisukohale, et Ants-Eduard Kõiv tuleb karistuse kandmiselt vabastada. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 1 lg 3 alusel vabastatakse karistuse kandmisest kuriteos süüdimõistetud isik, kui karistusseadustiku või muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis. Vastavalt karistusseadustiku 15.03.2007.a. jõustunud muudatusele vastab süüteole, mille toimepanemise eest Ants-Eduard Kõiv on süüdi mõistetud ja karistust kannab, väärteokoosseis. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Ants-Eduard Kõiv pani temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal toime väärteo. Väärteo toimepanemine ei too KarS § 74 sätete kohaselt kaasa kohtuotsuse täitmisele pööramist. Kohus on seisukohal, et 15.03.
2. a seadusemuudatus mitte ainult ei välistanud Harju Maakohtu 02.02.
3. a otsusega tuvastatud teo karistatavust KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi vaid leevendas ka Ants-Eduard Kõivu olukorda selliselt, et temale tingimuslikult mõistetud vangistus, ei kuulu täitmisele pööramisele. Kohtuotsusega on tuvastatud uus tegu, mis oli toimepandud katseajal ja see on tunnistatud väärteoks. Seaduse kohaselt pööratakse kohtuotsusega täitmisele varem KarS § 74 alusel tingimisi mõistetud vangistus vaid juhul, kui isikule mõistetakse uue tahtliku kuriteo toimepanemise eest vangistus. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus, mille üheks liidetavaks on eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus ja teine liidetav on uue kuriteo eest mõistetud vangistus. Teine liidetav – antud juhul 2 kuuline vangistus –langeb ära. Sellega langeb sisuliselt ära ka võimalus tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks kohtuotsusega. Ants-Eduard Kõiv suhtes tuleb tagasiulatuvalt kohaldada tema olukorda leevendavat seadust koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. KrMS § 2 p 1 sätestab üheks kriminaalmenetluseõiguse allikaks Eesti Vabariigi Põhiseaduse. Põhiseaduse § 12 lg 1 esimeses lauses sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse, mille kaitseala hõlmab kõik eluvaldkonnad, riivega on tegemist siis, kui leiab aset ebavõrdne kohtlemine. Põhiseaduse § 12 lg 1 esimest lauset tuleb tõlgendada ka õigusloome võrdsuse tähenduses. Õigusloome võrdsus nõuab üldjuhul, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. (Riigikohtu otsus 3-1-3—10-02). Ühel ja samal ajal (antud juhul enne 15.märtsi
4. a.) samasuguse teo toimepannud isikute erineva karistusõigusliku kohtlemise sõltuvusse seadmine kohtuotsuse tegemise ajast on ebamõistlik ja võib mõnikord viia riigi omavoli keelu (PS § 13 lg 2) rikkumiseni. See, millisel ajal kohus isikule karistuse mõistab, ei ole alati tingitud süüdlase käitumisest, vaid ka riigivõimu tegevusest või tegevusetusest kriminaalmenetluses, näiteks eeluurimisorganite ja kohtu koormatusest. Asutuste ja ametnike töökiirusega ei saa õigustada isikute erinevat kohtlemist. Õigusemõistmise edasilükkumine võib peale riigiorganite töökiiruse olla tingitud ka süüdistatava või kohtualuse käitumisest. Sealhulgas sellest, et viimane kasutab oma menetlusõigusi pahauskselt või hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale . (Riigikohtu otsus 3-13—10-02). Ants-Eduard Kõivu ei pea kohtlema erinevalt nendest isikutest, kelle suhtes uue süüteo toimepanemine katseajal, mis küll selle toimepanemise momendil oli kvalifitseeritav kuriteona, kuid hiljem dekriminaliseeritud, ei toonud kaasa eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Asjaolu, et Ants-Eduard Kõiv suhtes on alustatud uut kriminaalmenetlust ei ole käesolevas asjas tähtsust. Aivar Pellja Kohtunik