1-07-13653 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-13653 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Eevi Pant Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla taotlus Pjotr Rošinetsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Pjotr Rošinets (isikukood: 38201135717; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada Pjotr Rošinets karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta ja määrata ta selleks tähtajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Valga talituse kriminaalhooldusametniku Viktor Antonovi (asukoht: Vabaduse 10, 68204, Valga) järelevalve alla ning kohustada Pjotr Rošinetsi järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXXXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2 Kohaldada Pjotr Rošinetsi suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja loata; 3) asuda tööle või võtta ennast Tööhõiveametis arvele ühe
(1)kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja pakub. Pjotr Rošinets vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Murru Vanglale, prokurörile ja Pjotr Rošinetsile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Murru Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Pjotr Rošinetsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pjotr Rošinets tunnistati süüdi Valga Maakohtu 14.04.2005.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja 5; KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 14.04.2005.a ja lõpp on 14.04.2008.a. Kinnipidamiskohas Pjotr Rošinetsi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas kinnipeetav distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav kandis karistus Ämari vanglas kinnises eluosakonnas, kuna omab enda sõnul vanglas vaenlasi. Vangistuse jooksul on kinnipeetav käinud regulaarselt psühholoogi vastuvõtul. Vabanemisel on võimalik XXXXXX Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Pjotr Rošinetsi ennetähtaegset vabastamist. Vaatamata kinnipeetava korduvale kriminaalkorras karistatusele, tuleks anda talle võimalus enda teostamiseks vabaduses, et kinnipeetav saaks näidata, et tema teadvuses on toimunud muudatus õiguskuuleka elukorralduse kasuks. Pjotr Rošinets taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. On nõus mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume, asuma tööle õigeaegselt. Varem on kohtulikult karistatud 9-korral, vanglas viibib 5. korda, kannab karistust röövimise ja varguse juhtimise eest. Elukoht on vabaduses garanteeritud. Töökoha loodab leida. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Isikul puudub vabanedes garanteeritud töökoht, mis võib suurendada uue kuriteo sooritamise riski. Arvestades isiku varasemat korduvat karistatust puudub veendumus selles, et ennetähtaegsel vabanemisel isik alluks kriminaalhooldaja kontrollile ning ei paneks toime uusi õigusrikkumisi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud P. Rošinetsi ja prokuröri arvamuse, leiab, et P. Rošinetsi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P. Rošinetsi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Asja materjalidest nähtuvalt on P. Rošinetsi karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – ta on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab tõsiasi, et P. Rošinetsi iseloomustatakse vanglast positiivselt, tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Seega on P. Rošinets aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et P. Rošinetsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on P. Rošinetsil olemas elukoht sotsiaalkorteris ning isa ja K. Titova toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa P. Rošinetsi edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning katseajal on võimalik hinnata tema püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka kriminaalhooldaja. Kohtunik