1-07-13672 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-13672 Kohtunik Tatjana Bogdanova Koht
§ 75
lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXXXXXXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Raul Villemson suhtes vastavalt
§ 75
lg 2, 4 järgmised kohustused: 2 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) pöörduda psühhiaatri poole 1 (ühe) kuu jooksul ning läbida ravikuur; 3) asuda tööle kahe
(2)nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja loata; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja pakub. Raul Villemson vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Murru Vanglale, prokurörile ja Raul Villemsonile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Murru Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Raul Villemsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Raul Villemson tunnistati süüdi Saare Maakohtu 18.07.2005.a otsusega KrK § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.
§ 238
alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 6 kuud ja 20 päeva.
§ 65
lg 1 ja § 64 alusel loeti käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistuse kaetuks Saare Maakohtu 17.05.2004.a kohtuotsusega mõistetud raskeima karistusega, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat ja 7 kuud vangistust.
§ 65lg 1 alusel osaliselt kantud karistus arvati liitkaristusest maha.
Karistuse kandmise algus oli 07.10.2003.a ja lõpp on 07.05.2008.a. Kinnipidamiskohas Raul Villemsoni kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas on kinnipeetav osa võtnud „Vihajuhtimise“ grupitööst. Kinnipeetav õpib vanglas
- klassis. Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Peale vabanemist XXXXXXX ning tööle FIE Marko Tamme juurde. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Raul Villemsoni ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetaval on olemas toetav võrgustik ja võimalus leida tööd. R. Villemson on teadvustanud kuritegeliku käitumise soodusasjaolusid ja suudab ennetähtaegsel vabanemisel hoiduda alkoholi tarvitamisest ja distantseeruda kriminaalse taustaga isikutest. Käitumiskontrolli kindlad nõudmised ja tegevused mõjutaks positiivselt R. Villemsoni igapäevast toimetulekut ja suutlikkust käituda seaduskuulekalt. Raul Villemson taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. On nõus mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume, asuma tööle õigeaegselt ja pöörduma psühhiaatri poole. Varem on kohtulikult karistatud 4-korral, vanglas viibib
- korda, kannab karistust varguse ja väljapressimise eest. Distsiplinaarkorras on karistatud 2-korral. Elu- ja töökoht on vabaduses garanteeritud. Prokurör toetab taotlust, leiab, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lisakohustuste määramisega, kuna kriminaalhooldaja on vabastamisega nõus ning ärakandmata karistuse osa on alla 1 aasta. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. 3 Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud R. Villemsoni ja prokuröri arvamuse, leiab, et R. Villemsoni võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Villemsoni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Asja materjalidest nähtuvalt on R. Villemsoni karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – ta on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab tõsiasi, et R. Villemson iseloomustatakse vanglast üldiselt positiivselt, viimane distsiplinaarkaristus määrati 2004.aastal. Seega on R. Villemson aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et R. Villemsoni tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on R. Villemsonil olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa R. Villemsoni edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning katseajal on võimalik hinnata tema püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja kriminaalhooldaja. Kohtunik