1-07-13651 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-13651 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Eevi Pant Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla taotlus Andrei Rootalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Rootalu (isikukood: 37910140376; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada Andrei Rootalu karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 30.12.2008.a ja määrata ta selleks tähtajaks Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna ÜKT talituse kriminaalhooldusametniku Ljubov Belozjorova (asukoht: Tartu mnt. 85, 10115, Tallinn) järelevalve alla ning kohustada Andrei Rootalu järgima KarS § 75 lg 1 p 1 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXXXXXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2 Kohaldada Andrei Rootalu suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle kahe
(2)nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja loata; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja pakub. Andrei Rootalu vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Murru Vanglale, prokurörile ja Andrei Rootalule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Murru Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Rootalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Rootalu tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 18.05.2000.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 2; KrK § 2103 lg 3; KrK § 101 p 1 järgi. Vastavalt KrK § 40 lg 1 järgi liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõpliku karistusena mõisteti 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 10.01.2000.a ja lõpp on 30.12.2008.a. Kinnipidamiskohas Andrei Rootalu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas viibimise ajal on õppinud kutsekoolis keevitaja ja treiali erialal. Töötas Vanglatööstuses 4 aastat, käesoleval aja töötab vangla sööklas abitöölisena. Hagid on makstud. Peale vabanemist soovib XXXXXX ning tööle OÜ-sse „Omri Baltic.“ Vangistuse jooksul on 3-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vanglatöötajatega suhtleb korrektselt. Oma sõnul on valmis koostööks kriminaalhooldusega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Andrei Rootalu ennetähtaegset vabastamist. Katseajaks määratavad kontrollnõuded ja kohustused seavad raamistiku, mis aitavad kontrollida kinnipeetava käitumist katseajal, mis paraku tähtajalisel vabanemisel puuduks. Andrei Rootalu taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud. On nõus mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume, asuma tööle õigeaegselt ja pöörduma psühholoogi poole. Varem on kohtulikult karistatud 1-korral, vanglas viibib 1. korda, kannab karistust tapmise eest. Distsiplinaarkorras on karistatud 3-korral. Elu- ja töökoht on vabaduses garanteeritud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Esitatud andmetest tuleneb, et vabaduses tarvitas narkootikume. Karistuse kandmise ajal on karistatud distsiplinaarkorras. Arvestades toimepandud kuritegu ning käitumist karistuse kandmise ajal puudub veendumus, et vabaduses täidaks käitumiskontrolli nõudeid ning alluks kriminaalhooldaja kontrollile. 3 Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Rootalu ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Rootalu võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Rootalu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavale katseajaks määratavad kontrollnõuded ja kohustused seavad raamistiku, mis aitavad kontrollida kinnipeetava käitumist katseajal, mis paraku tähtajalisel vabanemisel puuduks. Asja materjalidest nähtuvalt on A. Rootalu karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – ta on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab tõsiasi, et A. Rootalu iseloomustatakse vanglast üldiselt positiivselt, viimane distsiplinaarkaristus määrati üle 1 aasta tagasi. Seega on A. Rootalu aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et A. Rootalu tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on A. Rootalul olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa A. Rootalu edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning katseajal on võimalik hinnata tema püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetab ka kriminaalhooldaja. Kohtunik